Põllumehe Teataja juuli 2020

Page 1

nr 34 juuli 2020

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2020. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaam: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Kerli Ats: mida koroonakriis meile õpetas?

Persoon: Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg leidis koroonakriisi ajal talutoodangu müügiks uue lahenduse

4

6–9

Euroopa Komisjoni uued strateegiad teevad põllumehed murelikuks

12–15

Anu Hellenurme soovitab individuaalse tegutsemise asemel koostööd teha

16–17

Asendustaluniku saavad tänavu palgata ka taimekasvatajad

18–19

Põllumajanduserialade õppimise vastu on huvi mullusest suurem

20–23

Riik hakkab maa kasutusvalduse pikendamisel lähtuma turuhinnast

24

Kolm küsimust Mart Helmele tööjõu teemal

25

Uudised: avatud talude päev toimub, EPKK põllumajanduse grupp sai uue juhatuse

26

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub septembris 2020.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Mida koroonakriis meile õpetas?

I

lmselt poleks keegi meist osanud 2020. aasta alguses ka oma pöörasemas unenäos näha, et peagi saame omal nahal tunda maailma suurust ja väiksust. 2020. aasta alguses oli majanduse olukord Eestis ja valdavalt ka mujal maailmas hea. Mitmed ettevõtted tegid investeerimis- ja laienemisplaane, tööpuudus oli Eestis läbi aegade madalaim ja inimeste tarbimine varasemast suurem, osadel ka suisa läbimõtlematu, lähtudes Louis XV ütlusest, et pärast mind tulgu või veeuputus. Aga ei tulnudki veeuputust, vaid tuli hoopis koroonaviirus, nagu pauk luuavarrest koos sellega kaasnenud majanduskriisiga. Kes oleks eales uskunud, et detsembris Hiinas alguse saanud viirusepuhang tekitab olukorra, kus terve maailm on märtsi keskpaigaks justkui lukku keeratud. Euroopa sisepiiride ja meie jaoks eriti olulise Poola lukku minek tekitas olukorra, kus hakati endalt küsima, kauaks meil tegelikult toitu jätkub? Sagedamini tuli jutuks toidujulgeolek ja üha rohkem kõneldi kohaliku toidutootmise tähtsusest. Enam ei kehtinud varem levinud arusaam, et kõik, mida me ise ei suuda või taha kasvatada, saame Poolast tuua. Kaevikusõda meediatsirkuse saatel Üle aastate hakkas peavoolumeedia rohkem tähelepanu pöörama Eesti põllumajanduse ja toidutootmise olulisusele. Kuigi toidutootmine jätkus ka kriisi ajal, ei jätnud kriis põllumajandust puutumata. Ühest küljest toimus tootjatele sisendite hinnalangus, aga teisalt andsid meie põllumajandusele kõige suurema löögi piirangud, mille tõttu välistööjõudu (eelkõige ukrainlasi) ei lasta siiani Eestis-

4

KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

Toidujulgeoleku seisukohalt on äärmiselt oluline meie maapiirkondade mitmekesisus ja elujõuliste väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjate olemasolu. se. Paraku sai sellest probleemist ka suur meediatsirkus, kus kaevikusõjas olevad poliitilised jõud ja põllumajandustootjate esindajad ei suutnud konstruktiivselt koostöös probleemile lahendust leida. Ja paraku said meediatsirkuses põhjendamatult sõimata nii poliitikud kui ka põllumajandustootjad. Kriis tõi selgelt välja ka selle, et peretalud, kes ei sõltu välistööjõust, said tootmisega hõlpsamalt hakkama. Suured põllumajandusettevõtted, kelle sõltuvus välistööjõust on suurem, sattusid aga vastakuti tööjõuprobleemidega. Soovimata kuidagi vähendada suurte põllumajandusettevõtete panust Eesti toidutootmisesse, tuleb siiski tõdeda – koroonakriis näitas, et traditsioonilistel peretaludel on Eesti põllumajanduses kindel roll. Toidujulgeoleku seisukohalt on äärmiselt oluline meie maapiirkondade mitmekesisus ning elu-

jõuliste väike- ja keskmise suurusega põllumajandustootjate olemasolu, kes kasutavad valdavalt peresisest tööjõudu või piirkonnas elavaid Eesti inimesi. Meie põllumajanduspoliitika peaks Euroopa Liidu uuel finantsperioodil senisest enam keskenduma peretalude toetamisele, et maapiirkonnas elamine oleks jätkusuutlik. Noored peaks saama käed külge panna Paraku peame tunnistama, et põllumajandus ei ole väga populaarne ettevõtlussektor, kuhu noored tahaksid tööle tulla. Oma kogemusele tuginedes võin öelda, et toredad meediakampaaniad põllumajanduse populariseerimiseks on kindlasti vajalikud, kuid tegelik huvi tekib reaalse positiivse kokkupuute kaudu – on see siis õpikülastus mõnes talus, avatud talude päeval osalemine või agroturismi talu külastamine. Ministeeriumitel, esindusorganisatsioonidel ja koolidel on koos vaja leida lahendusi, sest kui me ei paku noortele võimalust asjakohast infot saada, siis neil ei pruugi tekkida huvi asuda kutsekooli või kõrgkooli põllumajanduseriala õppima. Näiteks minu õde, kes sel aastal lõpetas 12. klassi, ei teadnud veel aasta alguses, mida ta soovib õppima minna. Koroonakriisi ajal hakkas ta iga päev laudas käima, et meie perele kuuluvaid lihaveiseid talitada. Tänaseks on ta avastanud, et teda huvitab loomakasvatus ja põllumajandus ning ta plaanib oma tuleviku siduda just selle erialaga. Kokkuvõttes on meil vaja pikaajalist ja põhjalikku plaani, kuidas lahendada Eesti põllumajandussektori sõltuvus välistööjõust ja tuua üha rohkem noori põllumajandusettevõtlusega tegelema.


Oleme suurima põllumajanduserialade valikuga kool! KUTSEKESKHARIDUS: Põllumajandustöötaja, tase 4 Hobuhooldaja, tase 4

KUTSEÕPE: Loomaarsti abiline, tase 4 Kalakasvataja, tase 4

Järvamaa Kutsehariduskeskuses saad õppida veel paljudel teistel erialadel:

KUTSEKESKHARIDUS: IT-süsteemide nooremspetsialist, Mootorsõidukitehnik, Sisetööde elektrik, Ehitusviimistleja, Teedeehitaja, Kokk, Logistiku abi, Puhastus- ja kodumajandus, Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja

Hobuhooldaja, tase 4 Taimekasvataja, tase 4 Veisekasvataja, tase 4 Linnukasvataja, tase 4 Küülikukasvataja, tase 4 Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 Lüpsja osakutse, tase 4 Taimekasvatustootja, tase 5 Hobusekasvatustootja, tase 5 Veisekasvatustootja, tase Linnukasvatustootja, tase 5 Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5

KUTSEÕPE: Kokk, Abikokk, Köögiabiline, Hooldustöötaja, Tegevusjuhendaja, Veokorraldajalogistik, Laotöötaja, Müürsepp, Plaatija, Teetöömasinate juht, Pottsepp-sell, Sisetööde elektrik, Soomustehnika tehnik-mehaanik, Mootorsõidukitehnik, Mootorsõidukidiagnostik, Klienditeenindaja kaubanduses, Müügikorraldaja, Puhastusteenindaja (eripuhastus, majutusasutuse toateenindaja), Puhastusteenindaja-juhendaja, Puhastusteenindaja abiline, Sõidukite pindade hooldaja ja rehvitehnik

Mitmeid kutseõppe erialasid on võimalik läbida sessioonõppes või töökohapõhises õppes

NB! Vaata tingimusi täpsemalt

www.jkhk.ee

Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736


PERSOON

Pajumäe talus õpitakse igast kriisist 6


Head kriisi ei tohi raisku lasta, teatakse Pajumäe talus. Nii oli ka seekord koroona ajal, kui loodi veebipood, mis startis ülimalt lennukalt. TEKST JA PILDID: KRISTINA TRAKS

Viljar Veidenbergi eestvedamisel valmis Pajumäe talus ülemöödunud suvel 1,1 miljonit eurot maksma läinud uus meierei, millega ajakohastati piimatootmise tehnoloogiat ja suurendati tootmisvõimsust.

Viljandimaal Mulgi vallas asuvast Pajumäe talust on Läti piirini kilomeeter, Tallinna aga 200 kilomeetrit. Siin on tunne, nagu oleksid maailma serval või omaette kuningriigis. Nutikalt arendatud talus on näha enam kui 30 aasta töö vilju. Pajumäe talu lugu algab talude tagastamise ajast 1980. aastate lõpus, mil tänavu jaanipäeva paiku oma 80. sünnipäeva tähistanud Arvo Veidenberg esivanemate põlistalu tagasi sai ning seda koos perega taastama asus. Alguses kasvatati istikuid, aga peatselt hakati tegelema piimakarjaga. Esmalt tehti seda tavapärasel kombel nagu kõik teisedki – piim saadeti kombinaati ja selle edasine saatus unustati. 1998. aastal kukkus Vene kriisi tõttu suur osa piimatootmisest kokku, sest hetkega kadus seni põhjatuna tundunud Vene eksporditurg. Oli vaja hakata mõtlema, mida edasi teha ja kuidas olukorrast välja ujuda. Pajumäe talus sai just sel ajal alguse oma piima lõpp-produktideks ümbertöötlemine. Esimesed tooted olid kohupiimad ja jogurt, mis on seni sortimendis. Arvati, et olukord on ajutine ja tootminegi oli miniatuurne. Nimelt pandi tootmine püsti ajutistesse ruumidesse, mis olid planeeritud hoopis lüpsja eluruumideks. Läks aga nii, et ajutisest tootmisest kujunes alaline tootmine tervelt 20 aastaks. Vahepeal toimus põlvkonnavahetus – talu juhib nüüd Viljar Veidenberg ja isa Arvo on nõunikustaatuses. Viljari eestvedamisel ehitati uus ja palju suurem meierei. See töötleb ümber

kogu oma lehmadelt saadava piima ja tänu sellele on Pajumäe talu immuunne piima kokkuostuturu hoovuste suhtes. Uue meierei aeg Pajumäe talus on Holsteini tõugu lüpsilehmi 80 ja umbes 120 veist on järelkasvuks. Maad on loomade jaoks 400 hektarit. Piima annavad prouad päevas kokku umbes 2000 liitrit. Piimatootmise eest hoolitseb neli inimest ning üheksa töötajat kannab hoolt piima maitsvateks mahetoodeteks väärindamise eest. Viljar Veidenberg selgitab, et ka logistika tehakse ise – kaks korda nädalas sõidab kaubaauto Tartusse ja neli korda nädalas Tallinna. „Saab küll siit maailmalõpust majandada. Eks Tallinna külje alt oleks logistika odavam, aga mis teha – nii on,“ ütleb ta. Talul on oma müügiletid Tartu ja Viljandi turgudel, kaup on saadaval paljudes ökopoodides, Selverites, Rimides, Coopides, Stockmannis, Tallinna Kaubamajas jne. Pajumäe tallu põikavad tihti sisse ka turismibussid, sest siin saab vaadata kogu piimanduse tootmis­ ahelat – lehmadest lõpptoodanguni välja. Taluperemehe sõnul on meierei ehitatud väikese kasvamisruumiga ja igatepidi nutikalt, näiteks energiat saab meierei kõrvalasuvast päikesepargist. Erinevaid tooteid on Pajumäe talul 70, kui aga arvestada ka eri suuruses pakenditega, siis tuleb nimetusi kokku 150. Tootmine käib käsitsi ja meiereis toimuvat saab jälgida seinasuuruste akende kaudu. Tootmine käib meiereis kuus päeva nädalas, sest nii mitu kor-

7


PERSOON da nädalas läheb kaup ka poodide poole teele. „Üldiselt on inimestel piimatoodete ostmiseks ikka raha, isegi kui see on veidi kallim mahetoode nagu meil,“ ütleb Viljar Veidenberg. „Koroonakriisi ajal aga oli näha, et müük poodides langes, sest lihtsalt ei käidud enam nii palju kauplustes.“ Just siis tehtigi kiiresti teoks mõte e-poest. Viljar selgitab, et piimatoodete müügi muudab keeruliseks külmaahel, mis ei tohi katkeda. „Omnivaga neid tooteid ei saada ehk et kõik, mis tellitakse, viime ka ise kohale,“ sõnab ta. „Kuna meie autod nagunii sõidavad ja oli näha, et kauplustes müük langeb, panime koduleheküljel toodetele hinnad juurde ja lisasime kaardi oma autode teekonnast. Selle ääres elavad inimesed saavad meie kaupu tellida. E-pood läks käima suure hooga – alustasime müüki märtsi viimases kolmandikus ja aprillis oli müük väga aktiivne. Hiljem, kui inimesed läksid tagasi tööle ja hakkasid ka rohkem kauplustes käima, müük veidi langes. Kogemus siiski – head kriisi ei saa raisku lasta!“ Tööjaotus talus Küsin peremehelt ka selle kohta, kuidas on Pajumäel rollid jaotatud. „Mina ja isa tegutseme siin. Isa elab siinsamas ja tal on kogu aeg töödel-tegemistel silm peal. Praegu on ta küll rohkem nõuandja rollis ja eks me muidugi arutame kõik asjad alati läbi,“ räägib Viljar Veidenberg. Ta ise pendeldab Pajumäe talu ja Paikuse vahet, sest Viljari pere elab Paikusel ning kaasa töötab Pärnus logopeedina. „Mõned päevad nädalas olen siin, mõned seal. See ongi hea, sest tegelikult on talupidamisega väga kerge ennast täielikult tööde alla matta. Märkamatult juhtub nii, et töötad kella viiest hommikul üheteistkümneni õhtul ja ikkagi ei lõpe tööd kunagi. Aga mina tulen

8

sihoidlikult mainimata, et ta ülikooli cum laude lõpetas. Pärast aastast linnatiiru (Viljar töötas veterinaar- ja toiduametis – toim) tuli ta maale tagasi ja võttis talu juhtimise üle. „Olen väga rahul! Ettevõtte juhtimine on põnev ja mitmekesine tegevus, alates turundusest lõpetades tootmistehnoloogiaga. Ka meierei rajamine oli hästi huvitav ja arendav aeg,“ ütleb Viljar. „Traktorirooli jõuan küll harva, minu töö käib enamasti arvuti ja telefoniga.“

Ega kullaauk meie ettevõtmine pole ja kunagi ei tule olukorda, kus omanikud kaugelt palmi alt vaid käskusid jagavad. Viljar Veidenberg, Pajumäe talu peremees

siia kui tööle ning planeeringi aega vastavalt sellele.“ Viljar räägib, et tal ei olnud talus üles kasvades ja kogu talupidamisega seonduvat rabelemist nähes-kogedes mõtet, et tema võiks ettevõtmist juhtima hakata ning isa elutööd edasi viia. „Ei olnud mul suurt unistust saada põllumeheks, pigem mõtlesin ikka, et saaks siit kõrvalisest kohast suurde ja laia maailma, mis tundus nii ahvatlev. Mul ei olnud pärast keskkooli väga selget sihti ja nii ma maaülikooli põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppima läksingi. See tundus tuttav,“ räägib ta, jättes taga-

Töötajad ümbruskonnast Töötajate teema on põllumajanduses kuum ja ukrainlastega seonduv puudutab ka Pajumäe talu. Enamik siinseid töötajaid on ümberkaudne rahvas, üks neist käib ka Lätist. „Jah, meil on ka oma ukrainlased. Mis teha, ma ei leia ümbruskonnast loomade söötjat. Mõtlen just sellist inimest, kelle peale saan alati loota,“ ütleb Viljar. „Meil oli siin üks asendaja söötmise peal, aga ikka juhtus, et helistati pühapäeva hommikul kella kuue ajal, et loomi vaja söötma minna, sest töötaja pole lihtsalt tööle ilmunud.“ Küsin ka Pajumäe tulevikuplaanide kohta. Viljar ütleb, et idee on teha selliseid tooteid, mida suur tööstus kunagi teha ei saa, sest ta on liiga suur. „Meile meeldib, et meil on oma klientidega side. Eksporti läheb meie kaupa praegu minimaalselt, Lätis oleme käinud kontakte otsimas, kuid sealne huvi on olnud üsna leige. Pole hullu, sest tundub, et Eesti rahvale meie kaup maitseb,“ ütleb Viljar. „Ega kullaauk meie ettevõtmine pole ja kunagi ei tule olukorda, kus omanikud kaugelt palmi alt vaid käskusid jagavad. Kogu raha, mis me siin teenime, paneme ettevõttesse tagasi ja kogu aeg on midagi vaja välja vahetada. Praegugi ootavad masinad järjekorras. Nii on see Eesti põllumajanduses igal pool.“


P

Ökosahver: Pajumäe taluga on mõnus koostööd teha

ajumäe rahvaga on väga mõnus asju ajada – just nii arvab Jaanika Pajumaa Ökosahvrist. Pajumäe talu ja Ökosahvrit seob aastatepikkune koostöö. Ökosahver oli Tallinnas esimene ökopood, kes Pajumäe piimakraami müügile võttis. „Klientidele väga meeldivad nende tooted. Kõige suurem hitt on toorpiim, aga ka mustikajogurt, kakaokohupiim, kuslapuu kohupiimakreemid ja -jogurtid,“ sõnab Pajumaa. „Põhitooted on neil pika ajalooga, aga kogu aeg katsetavad ka uute maitsetega.“ Pajumaa ütleb, et Ökosahvri kliendid on teadlikud ja maksujõulised. „Varem töötasin Rimi „Talu Toidab“ müügialaga, mis samuti müüb mahetooteid, kuid seal

oli rohkem tunda, et vaadatakse hoolega toodete hinda,“ sõnab ta. „Oli näha, et rahvas ostis mahetooteid rohkem kuu alguses, kui palgad laekuvad. Tihti hakatakse mahetooteid ostma siis, kui perre sünnib esimene laps – temale tahetakse kõige paremat.“ Pajumaa sõnul on Pajumäe taluga hea koostööd teha, sest suhtlus on ladus ja mõistlik. „Meil on sealse tehnoloogiga juba nii hea koostöö, et isegi kui unustan tellimuse teha, paneb ta ikka põhiasjad meie poole teele, et letil tühja kohta ei tekiks,“ toob ta näite. „Ka arusaamatused saavad kiiresti klaaritud. Kui juhtubki, et mõni kaup on ebakvaliteetsem, saame ruttu mõistlikud kokkulepped ja tasaarveldused.“

70

erinevat piimatoodet valmistatakse Pajumäe talus. Tootmine käib kuuel päeval nädalas ja hoolimata sellest, et mahetooted on kallimad, on neil kindel ostjaskond.

-


Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse Kriisi olukorras on põllumajandussektoris teravnenud tööjõuga seonduv probleem. Nimelt pole lautadesse kõiki töökäsi võimalik Eestist leida ja pilgud on pööratud valitsuse poole, et võimaldataks kolmandate riikide tööliste jätkamine või uute töökäte maaletoomine. Samas on olemas ka teistmoodi lähenemine tööjõu probleemidele.

Väikseim omamise kogukulu Üks farmi juhtimise peamine külg on kulude kontrolli all hoidmine. Robotlüpsmist peetakse farmis tihti suureks kulutuseks. Kuid tegelikult on lüpsirobot nutikas investeering ja tasub end aja jooksul. Eriti veel olukorras, kus kulud inimtööjõule pikas perspektiivis kasvavad. Kasutusperioodiks võiks lüpsiroboti puhul arvesse võtta vähemalt 15 aastat. Lely Astronaut A5 arendamise üks peamisi eesmärke on vähendada omamise kogukulu farmeri jaoks. Järgmised aspektid aitavad kaasa omamise kogukulude väljaselgitamisele. • Energiatarbimine: Hübriidkäe kasutuselevõtt vähendab kompressori töötamise aega suruõhu tekitamiseks vähemalt 85% võrra. See säästab märkimisväärselt energiat. Kontrollimise käigus tehtud mõõtmised näitavad, et lüpsmine, sealhulgas puhastus/pesu, võtab keskmiselt vaid 0,2 kWh elektrit. Kui arvestada, et 1 lüpsirobot teeb

ööpäevas 170 lüpsi, siis on ööpäevane kulu 34 kWh. Mis teeb rahas suurusjärgus 6,8 eurot/ ööpäevas / roboti kohta. • Veetarbimine: loputustsüklid lüpside vahel kasutavad ainult minimaalses koguses vett. Kui võtta aluseks 170 lüpsi roboti kohta ja kolm seadmesüsteemi põhipuhastust päevas, tarbib Lely Astronaut A5 iga lüpsi kohta keskmiselt vaid 2,4 liitrit vett. • Kemikaalide tarbimine Lely Astronaut A5 kohta aastas: a. Astri-LC (lüpsieelne nisapuhastus): 8 tk~ 20 kg kanister b. Astri-LIN (leeliseline põhipesu): 9 tk ~ 24 kg kanister c. Astri-Cid (happeline põhipesu): 5 tk ~ 24 kg kanister d. Udarahooldus (nisadeso): 6 tk~ 60 kg kanister e. Vaakumpumba puhastus: 2 tk~ 10 kg kanister Keskmiselt on sellisel juhul kemikaalide kulu roboti kohta 4,9 eurot/ ööpäevas.

Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee


• Ennetav hooldus + plaaniväline remont + kuluv-ja varuosad + tarkvarauuendused: lüpsiroboti kulud selles alajaotuses on tähtsad farmerile just ühtlase ja ennustatava rahavoo jaoks. Kogu kulu on keskmiselt orienteeruvalt 17 eurot / ööpäevas / roboti kohta. • Liisingu tõenäoline kulu masina soetamisel: Siinkohal peaks ära märkima, et Lely veel finantsteenuseid Eestis ei paku. Küll aga on Eestis pankasid mis finantsteenuseid ka tänasel päeval osutavad. Lüpsiroboti liisingu aeg võiks olla näiteks 6 aastat. Kui nüüd kasutada internetis olevat liisingukalkulaatorit (kasutasin autoliisingu oma hetkel), sain tulemiks suurusjärgu 1400 eurot kuus (tegu oleks standardvarustusega, täiendavate lisadeta seadmega). • Kuueaastane igakuine kulu tööjõu soetamisel: Seega kokkuvõtvalt oleksid Lely Astronaut A5 kulud kuus: liising orienteeruvalt 1400 eurot + ennetav hooldus, plaaniväline hooldus, kuluv-ja varuosad, tarkvarauuendused kokku orienteeruvalt 510 eurot + energiatarve orienteeruvalt 204 eurot = 2114

eurot (käibemaksuta). Peale liisingu möödumist, ülejäänud aastad on kuutasu liisingumakse võrra väiksem, olles siis orienteeruvalt 714 eurot kuus. Kokkuvõtvalt: lüpsiroboti näol on teil võimalik saada tööjõud, mis ei lahku laudast vaid veedab seal tööd tehes kogu ööpäeva. Kui te ka temast hoolite, siis ta ei turtsu ja ei võta haiguslehte. Ka on tegu masinaga, mis doseerib lehmadele jõusööta vajaduse järgi. Samuti tuleks arvestada ka sellega, et täna olemasoleva töölise/lüpsja kulu laudas ei sisalda veel traditsiooniliste lüpsiseadmete soetushinda. Seega seesama eelnevalt kirjutatud 714 eurot kuus on sisuliselt summa mida võiks hakata võrdlema juba inimtööjõu palgaga. Täna näen, et palgad.ee kodulehel on lüpsja netokuupalgaks märgitud kuni 1228 eurot. Toomas Rüütel, Linery OÜ tegevjuht Täiendavat infot leiad: www.lely.com/ee/centers/estonia/ või küsi lisa: Siim Välb, s.valb@pai.lelycenter.com.

Lely Center Estonia  Linery OÜ  www.lely.com  www.linery.ee


K E S K KO N D

Euroopa Komisjon avalikustas

strateegiad tulevikuks

Euroopa Komisjon avaldas hiljuti uued strateegiad – „Talust toidulauani“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030”. Neist kahest võib saada eelseisva kümnendi üks kesksemaid proovikive põllumajandus-, toidutootmis- ja metsandussektoris. 12

RIINA MARUŠTŠAK EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

20. mail avalikustas Euroopa Komisjon kaks sektori jaoks väga olulist strateegiat, millega on seatud eesmärgid 2030. aastaks. Strateegiate väga ambitsioonikad eesmärgid teevad murelikuks nii Euroopa põllumehed kui ka nende esindusorganisatsioonid, sest strateegiate rakendamisega võivad kaasneda tõsised ohud toidujulgeolekule ja sektori konkurentsivõimele. Uue Euroopa Liidu (EL) stratee-

gia „Talust toidulauani“ eesmärk on üleminek kestlikule toidutootmisele, milles vaadatakse tervet toidutootmise ahelat algusest lõpuni. Strateegiaga 2030. aastaks seatud eesmärgid hõlmavad põllumajanduses taimekaitsevahendite ning väetiste kasutamise vähendamist. Kasutama peaks poole vähem taimekaitsevahendeid Võetud on siht vähendada taimekaitsevahendite kasutamist 50 protsendi võrra ja väetiste kasutamist 20 protsendi võrra. Lisaks soovitakse vähendada 50 protsen-


Elurikkuse strateegias on seatud eesmärk, et kümne aasta pärast kasutataks Euroopa põldudel 50% võrra vähem taimekaitsevahendeid kui praegu. Foto: Pixabay

50%

võrra tahetakse vähendada antibiootikumide müüki aastaks 2030.

di võrra antibiootikumide müüki ja suurendada mahepõllumajandusmaa osakaalu haritavast maast kuni 25 protsendini. Komisjon on võtnud ka eesmärgi soodustada üleminekut tervislikule toitumisele ja toodete koostise muutmisele, sh on seatud siht vähendada lihasöömist (eelkõige punase liha). Lisaks töötatakse välja ühtne toidumärgistuse süsteem, et suurendada tarbija teadlikkust toidukvaliteedi (sh keskkonnamõju) ja selle päritolu kohta. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ütleb, et 2030. aastaks peab kaitse all olema 30 protsenti EL-i

maismaast ja merest ning sellest vähemalt kolmandik olgu range kaitse all. Eesmärk on suurendada ka põllumajandusmaal maastikuelementide osakaalu – vähemalt 10 protsendil põllumaast peavad olema mitmekesised maastiku­ elemendid. Lisaks on võetud eesmärgiks ümber pöörata tolmeldajate arvukuse vähenemise trend, istutada 3 miljardit uut puud ning vaadata üle poliitika, mis käsitleb biomassi kasutamist energeetikas, et soodustada biomassi kasutamist muuks otstarbeks. Eesti ei soovi koguselisi piiranguid Eesti seisukohalt on murettekitav selline koguseliste piirangute seadmine, kuna oleme niigi taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise seisukohalt üks säästlikumaid riike Euroopas. Selline koguselise eesmärgi seadmine võib Eestis vähendada veelgi huvi uute taimekaitsevahendite turule toomise vastu olukorras, kus alternatiivide olemasolu on piiratud ja turul on juba praegu liiga vähe üksteist asendavaid tooteid, mis soodustab resistentsuse teket. Pigem tuleb keskenduda kasutamisega seotud riskide vähendamisele ja integreeritud taimekaitse rakendamise soodustamisele. Analoogne on olukord väetiste kasutamisel, kus lisaks väikestele kasutamiskogustele arvestavad Eestis seatud väetamisnormid taimekasvu vajadust ning bilansipõhisust. Eestis on mahepõllumajandusmaa osakaal peaaegu 23 protsenti haritavast põllumaast ja oleme selle näitaja poolest EL-is teisel kohal (EL-i keskmine on 8 protsenti). Praegu on Eestis pigem fookuses mahetootmise potentsiaali tõhus rakendamine ehk mahetooraine väärindamine. Maheda osakaalu suurendamine peaks tulema turunõudlusest, mitte kunstlikult.

13


K E S K KO N D Kuigi strateegia „Talust taldrikuni“ eesmärk on jätkusuutlik toidutootmine, ei räägita strateegias toidu tootmisest, vaid keskendutakse keskkonnale ja põllumajandusele ehk puudub strateegia kõige olulisem osa. Siin ei tohi unustada jätkuvalt kasvavat nõudlust toidutootmise järele (aastaks 2050 prognoositakse rahvaarvu ligi 30-protsendilist kasvu). Tuleviku Euroopa põllumajandusmudel peaks hõlmama igat tüüpi põllumajandusettevõtete elujõulisust. Praegu on selgusetu, kuidas on plaanitud strateegia eesmärkide elluviimine ja mil moel arvestatakse seni saavutatuga, liikmesriikide põllumajandusettevõtete erinevate tootmistüüpide ning praktikatega. Arvestades, et praegu on kaitse all 19,5 protsenti Eesti maismaast ja 27 protsenti territoriaalmerest, on murettekitav ka ambitsioon

Praegu on selgusetu, kuidas on planeeritud strateegia eesmärkide elluviimine ja mil moel arvestatakse seni saavutatuga ning liikmesriikide erinevate põllumajanduspraktikatega. Riina Maruštšak

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

suurendada kaitsealuste alade osakaalu. 2018. aasta andmetel on Eestis metsamaad 2,33 miljonit hektarit, mis moodustab 51,4 protsenti kogu maismaa pinnast. Kaitstavate metsade osakaal on meil üks Euroopa suuremaid ning oleme olnud eesrindlikud kaitsealade loomisel ja ökosüsteemide taastamisel. Peame meeles pidama, et maa on piiratud ressurss ning selle kasutamise oluline piiramine võib kaasa tuua kurvad tagajärjed, sh EL-i elanike kohaliku toiduga varustamisel. Nii põllumaa kui ka metsamaa pakuvad avalikkusele mitmeid olulisi ökosüsteemiteenuseid (nt süsiniku sidumine, liikide elupaigad, mullateke jne), mida tihti võetakse enesestmõistetavalt ning kiputakse unustama metsaomaniku või põllumehe panust ökosüsteemiteenuse tagamiseks.

UFORCE 1000 Kolmekohaline tänavalegaalne farmersõiduk!

Baashind 12 290€

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

https://cfmoto.ee


Strateegiate rakendamine pole läbi mõeldud

S

trateegiate eduka rakendamise võti on EL-i põllumajandus- ja toidutootjad ning metsaomanikud, kes ka praegu panustavad kliima- ja keskkonnaprobleemide leevendamisse ning mõistavad, et keskkonnahoid on kestlikkuse tagamise alus. Küll aga vajavad nad alternatiivseid lahendusi, et täita strateegiatega seatud ambitsioonikad eesmärke, seejuures tagades ettevõtete ja maapiirkondade majanduse elujõulisuse. Esmalt tuleks teha mõjude analüüs Seega peame äärmiselt oluliseks, et enne poliitiliste otsuste ja seadusandlike meetmete rakendamist tehtaks põhjalik ja sõltumatu mõjude analüüs, kus on hinnatud nii majanduslikud kui ka sot-

siaalsed mõjud. Arvesse tuleb võtta kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane. Praegu on strateegiates kogu rõhk keskkonnal, pole arvestatud sotsiaalmajanduslike mõjudega, mistõttu tekib küsimus, kuidas on tootmist piirates plaanis ära toita kasvav rahvastik? Läbimõtlematu ja kiirustatud lähenemine ohustab nii Euroopa toidujulgeolekut, põllumajanduse konkurentsivõimet kui ka ettevõtete elujõulisust, mis on juba niigi tugevalt mõjutatud COVID-19 pandeemiast. Kahjuks aga pole strateegias arvestatud COVID-19 mõjuga ja tarbija hinnatundlikkusega – kui strateegias seatud eesmärgid toovad kaasa toidu hinnatõusu, kas tarbija on valmis selle kinni maksma?

Strateegiate ellu viimiseks vajame: Strateegia raames tehtavad seadusandlikud ettepanekud peavad aitama võrdsustada konkurentsitingimusi EL-i ühisturul. Tuleb seista võrdsete otsetoetuste tagamise eest, samuti peavad need aitama tagada Euroopa põllumajandus- ja toidutootjate võrdsete võimaluste säilimise rahvusvahelistel turgudel ning rahvusvahelised standardid peavad olema kooskõlas Euroopa keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Tagama peab piisava ÜPP eelarve, arvestades, et ÜPP vahendite abil tuleb saavutada ka majandusja sotsiaalpoliitilised eesmärgid, nagu tootjate sissetulekute tagamine, tootlikkuse kasvatamine ja toiduga varustatus.

Müüa lao heedrid Rodnas OÜ tel: 508 4867

kaspar@rodnas.ee


ÜH ISTÖÖ

Konkurentsi asemel „Konkurents“ on olnud alati üks õnnetu sõna, eriti halb on see Eestisuguse väikeriigi puhul. Minu meelest võiks riigikogu võtta vastu seaduse, et niipea, kui huulile hakkab tulema sõna „konkurents“, asendataks see sõnaga „ühistöö“. ANU HELLENURME ANU AIT SÖÖDATÖÖSTUSE ASUTAJA, EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA NÕUKOGU ASEESINAINE, LIHATOIMKONNA JUHT

Ühistöö puudumine on üks tähtis põhjus, miks meie majandus, eriti aga põllumajandus, kipub viimastel aastatel kännu taha kinni jääma. Liialt palju tegutseme me individuaalselt, mitte koostöös. Vaevalt nüüd sõna „konkurents“ väga lihtsasti käsu korras keelata saab, aga meil tasuks mõelda, milline võimas jõud on sõnal! Jõud muuta esmalt meie mõtlemist ja seejärel tegusid. Nii mõnigi ütleb, et sõna „ühistöö“ või „ühistegevus“ kõlab õõnsalt, et see kõlbas Jaan Tõnissoni aegadesse. Ometi saab tuua värske näite Poolast, mille tõttu on meie loomakasvatajail üsna pingelised ajad. Kui teisi valdkondi uurida, leiame vägagi toimiva IT-sektori ühistöö siitsamast Eestist. Eesti IT-sektori ambitsioonikad sammud Pisut enam kui aasta tagasi esinesid meie IT-ettevõtjad Aafrika lääneosas Elevandiluurannikul, kus neid kuulas 40 juhti ja spetsialisti Aafrika riikide valitsusasutustest ja IT-organisatsioonidest. Teine saalitäis tuli neid kuulama Rwandasse. Eestlased tutvustasid meie jaoks tavalisi teenuseid – digitaalseid kohtu- ja tervishoiusüsteeme, digiallkirja, positsioneerimislahen-

16

Poola on oma veiseliha eksporti jõudsalt kasvatanud, selle taga on kasvatajate ja toidutööstuste aastatepikkune ühistöö . Foto: Pixabay

dusi, turvalist andmesiiret. See oli otsene ühistöö tulemus. Mõne aasta eest panid kümmekond Eesti IT-firmat, kes muidu omavahel kõvasti nii töötajate kui ka projektide nimel konkureerivad, Aafrika suunal pead kokku. Ühiselt töötati välja müügistrateegia ja demoteenused. Ehkki mitu Eesti IT-ettevõtet on Aafrikas juba kliendid leidnud, on läbimurdest veel vara rääkida. Asjad käivad seal aeglaselt ja koroonakriis pidurdab asjaajamist veelgi. Ent see, et ühiselt Eesti e-edulugu jutustades on jõutud palju kaugemale võrreldes sellega, kui iga firma üksi pusiks, on ilmselge.

Loomakasvatajate, toidutöösturite ja teadlaste ühisel jõul tegid poolakad kümmekonna aastaga veiseliha tootmis- ja ekspordihüppe teoks. Eesti IT-ettevõtjatega väga sarnaselt mõtlevad ja tegutsevad ka Poola veisekasvatajad. Väga individualistliku mõtteviisiga farmerid nõustusid samuti lõpuks üheskoos tegutsema. Tulemus – Poola on veiseliha eksporti võimsalt


ühistöö kasvatanud, ka Eestisse. Muidugi võime poolakatele lihtsalt vihaselt rusikat näidata – mis nad tulevad meie õuele kaklema! Ent kavalam on uurida, miks neil nii hästi läheb. Ja uskuge, Poola farmeritelt on, mida õppida. Poolas ei toimunud sellist sundkollektiviseerimist nagu Eestis. Kuid loomakasvatajate n-ö kooperatiividesse surumise sund kestis Poolas kuni 1980. aastate lõpuni. See muutis ka Poola põllumehed igasuguse ühistegevuse suhtes üliettevaatlikuks. Loomakasvatus vindus kuni 2005. aastani, mil moodustati Poola Veiselihaliit (Polish Beef Association). See keskendus lühidalt öeldes kahele eesmärgile: esiteks, meelitada poolakaid sööma rohkem veiseliha ning teiseks, tõsta liha kvaliteeti, et selle eest kõrgemat hinda küsida. Aastal 2007 rakendus esimene kuueaastane tegevusplaan, mis hõlmas otsetoetuste süsteemi veisekasvatajaile, samuti 1,5 miljoni eurose aastaeelarvega veiseliha propageerimise fondi. Viimane pidi aitama tootjail ja toidutööstustel ühiselt propageerida Poola veiseliha nii Poolas kui piiri taga. Poolakad tegid ära just selle, mis Eestis pole seni täielikult õnnestunud – algas veisekasvatajate ja toidutöösturite sisuline ühistöö. Veisekasvatuses ja toidutööstuses hakati süsteemselt rakendama teaduse uusimaid saavutusi, samuti parimaid kogemusi Euroopast, Ameerikast ja Austraaliast. Selleks loodi Poola Veiselihaliidu ja kahe Poola suurima põllumajandusülikooli ühine klaster. Neid tegevusi rahastati aastail 2009–2015 kümne miljoni euroga. Maailma suurima degusteerimisprogrammi raames

katsetati 12 erinevat liha valmistamise meetodit ja 12 riigis söödi ära enam kui miljon tootenäidist. Pole kahtlustki, et kõige sellega poleks ka suurim tootja üksi hakkama saanud. Loomakasvatajate, toidutöösturite ja teadlaste ühisel jõul tegid poolakad kümmekonna aastaga veiseliha tootmis- ja ekspordihüppe teoks. Veisekasvatajate kasu on käegakatsutav: iga kvaliteedisertifikaadiga lihakilo eest teenivad nad nüüd kuni 0,5 eurot rohkem. Sellest koostööst võitsid kõige rohkem just väiksemad farmid, kes muidu poleks üldse pildile pääsenud. Kasu said muidugi kõik veisekasvatajad, aga ka toidutööstused ja edasimüüjad. President ja minister on parimad müügimehed Sama oluline, kui on ühistöö iga tarneahela osaliste vahel, on see ka ettevõtjate ja riigijuhtide vahel. President Kersti Kaljulaidi diplomaatiline tegevus on Eesti ekspordi edusammudele olnud väga oluline. Oma visiitidel on ta väga oskuslikult propageerinud Eesti IT-lahendusi. Meenutagem, kui osavalt propageeris Jaapanis meie kunagine väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti piimatoodete eksporti, rääkimata Hiinast, kus suutis isegi Hiina peaministri ütlema panna: Eesti piimatooted on Hiina turule oodatud! Oma olemuselt ei ole see taas midagi muud kui ühistöö. Kui meie IT-lahendused on Eesti esimeseks visiitkaardiks, siis kohe selle järel võiks iga riigimees ja -naine ära mainida ka Eesti toidu. Puhta, tervisliku põhjamaise toidu.

Mis aga puutub Jaan Tõnissoni, oli ta 120 aastat tagasi ühistöö küsimuses tänasega väga sarnases olukorras ja temalgi oli alguses keeruline. Nagu meenutab ajakirjandusloolane Krista Aru, mõistis ka Tõnisson, et ühistöö iseenesest ei teki. Tehes sel teemal aktiivset selgitustööd nii Põllumeeste Seltsis, tema asutatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisuses kui ka mõistagi Postimehes, jõuti Eestis 1903. aastaks nii kaugele, et põllumeeste selts ostis ühiselt kogutud rahaga seemnevilja ja varustas põllumehi pärast talve külmakahjustusi hädavajaliku seemnega. Järgnesid kartuliseemne, kunstpõllurammu ja suhkru ühisostud, seejärel juba ühine põllutöömasinate ost. Seltsi juurde asutati oma kaubandusosakond. Just sealt see Eesti kuulsa või ja peekoni lugu idanema hakkas. Ühistööst! Ma soovin väga julgustada neid inimesi Eestis, kes meie uues maailmas tahaksid teha päriselt koostööd/ühistööd kodumaise toidutootmise heaks. Rikastades Eestit mitmekesise ja kvaliteetse toodanguga, mida teised riigid tahavad meilt osta. Eestimaa rikkus – ka neis piirkondades, mis on pealinnast kaugel – toimib ja kasvab ainult ühel viisil: üksteisele väärtust luues, toetades üksteise ettevõtmisi ja pidades kinni kokkulepetest. Hoolides kõikidest inimestest, kelle töö tulemusel on meie toidulaual kodumaisest toorainest valmistatud toit. Ei sõnale „konkurents“, roheline tuli sõnale „ühistöö“! Nagu ütleb konsulent Nelly Oinus: üheskoos ühes suunas liikudes saavutame edu! 17


TÖÖJÕUD

Asendustalunik võimalik Sel suvel ja kuni aasta lõpuni on taluga seotud tööküsimusi lihtsam lahendada, sest seoses koroonakriisiga on asendustaluniku teenuse tingimused oluliselt leebemaks muutunud. KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

Valitsus kiitis 27. aprillil heaks maaeluministeeriumi ettepaneku, mille kohaselt tagatakse sel aastal lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele asendustaluniku teenus. Põllumajandustootja asendamise toetuse määruse muudatus jõustus 12. mail, millest alates on võimalik Eestimaa Talupidajate Keskliidul pakkuda talupidajate asendusteenust lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele ning ettevõtetele, kel on vähem kui viis loomühikut. Asendusteenus on soodne ja riiklikult toetatud talunikele mõeldud teenus, et pakkuda neile võimalust asendustaluniku palkamiseks talunike või nende töötajate haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral. Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetne töö väga oluline, nagu ka võimalus vajadusel tellida oma tallu pädev asendaja. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline tugiteenus. Kes saavad teenust tellida? Määruse muutmisega tehti senised asendusteenistuse tingimused leebemaks. Kõige suurem muudatus on see, et kui varem sai asendusteenistust kasutada vaid loomakasvataja, siis nüüd laieneb teenus ka taimekasvatusettevõtetele.

18

Loomakasvatuse puhul peab arvestama, et asendusteenust saavad tellida need, kelle ettevõttes on vähem kui viiele loomühikule vastaval hulgal veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Asendusteenust saab tellida taime- või loomakasvatusega tegelev ettevõte, kellel ei olnud asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal rohkem kui seitse töötajat ja kelle asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaasta netokäive ei ületanud miljonit eurot. Kes on asendustalunikud? Praegu töötab Eestimaa Talupidajate Keskliidus 30 asendustalunikku üle Eesti. Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab inimesel olema põllumajanduslik kesk­ eri-, kutse-, kesk- või kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes. Mais kehtima hakanud määruse muudatusega muudeti ka asendustöötajatele seatud nõudmisi. Nüüd võib asendustöötajaks kandideerida ka siis, kui inimesel on aastane töökogemus põllumajandusettevõttes või siis, kui ta põllumajandusalane haridus on veel omandamisel. Siiski kehtivad leevendatud nõuded vaid asendustalunikele, kes asuvad tööle taimekasvatusettevõtetesse. Asendustalunike tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul

Hea teada Kui palju maksab asendustaluniku tellimine sinu ettevõttele? Näide: kui sinu eelmise majandusaasta netokäive oli 100 000 eurot ja soovid tellida asendustaluniku 14 kalendripäevaks oma töötaja puhkuse ajaks ning asendustalunik töötab kaheksa tundi päevas, siis on teenuse hind sulle 560 eurot. ETKL-i liikmetele kehtib 20% soodustus asendusteenuse tunnihinnast, st liikmele on teenuse hind selle näite puhul 466,67 eurot. Eelmise majandusaasta netokäive eurodes

Teenuse hind eurodes tunni kohta

Kuni 20 000

3,50

20 001–60 000

4,50

60 001–100 000

5,00

100 001–160 000

5,50

160 001 ja enam

6,00

on teenindada 6–10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv – see tähendab, et teenindatakse talusid nii oma elukoha piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal. Kui kauaks saab asendaja? Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas. Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva.


palgata ka taimetallu Asendustaluniku ABC Ühe töötaja kohta saab asendustalunikku kasutada 90 kalendripäeva jooksul. Asendada saab kuni kahte töötajat. Talupidaja asendusteenistust saab tellida töötaja: puhkuse ajal 28 kalendripäevaks haiguse ajal (peab olema arsti väljastatud haigusleht) kuni 12-aastase lapse põetamise ajal rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal surma korral Näide: Kui oled ära kasutanud ühe töötaja kohta puhkuse 28 kalendripäeva, 8 haiguspäeva ja 14 kalendripäeva kolmeaastase lapse haiguse ajal, siis on võimalik kasutada veel 40 kalendripäeva selle töötaja kohta. Kokku on ühe töötaja kohta 90 kalendripäeva. Täpsem info www.taluliit.ee. PANE TÄHELE! Kui aasta jooksul vahetub põllumajandusettevõttes töötaja, siis eelmise töötaja kasutamata asenduse kalendripäevad ei kandu üle uuele töötajale.

Asendustalunik Kalmer Galka on seda tööd teinud üle viie aasta. Foto: Tarmo Pihelgas

19


HARIDUS Tänavu juunis toimus veisekasvataja kutseeksam Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas. Foto: Katrin Tambet

Põllumajandusõpe tasahilju popimaks Põllumajanduserialadel õppimisvõimalust pakkuvates kutsekoolides ja Eesti Maaülikoolis on põhjust rõõmustada – tänavu on põllumajandushuvilisi sisseastujaid rohkem kui mullu. HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Eesti suurima põllumajanduserialade valikuga kutsekooli, Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kupp teatas, et võrreldes eelmise aastaga oli sisseastumisavaldusi tänavu juuni lõpuks rohkem. „Populaarne on linnukasvataja eriala, kuhu on esitatud 25 avaldust. Üsna palju on tahtjaid ka veisekasvataja ning taimekasvataja erialale ning jätkuvalt on populaarne loomaarsti abilise eriala (30 avaldust). Põhikooli baasil õppurite hulgas on väga suur huvi hobuhooldaja eriala vastu, laekunud on 25 avaldust,“ selgitas Aive Kupp. Järvamaa Kutseha20

riduskeskuses kestab sisseastumisavalduste vastuvõtt 16. augustini. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis on põllumajanduserialadest kõige suurem huvi põllumajandustöötaja õppekava vastu (õpe pärast põhikooli päevases vormis 3 aastat ja 6 kuud), kuhu oli 29. juuniks laekunud 20 avaldust. „Ootame vähemalt teist sama palju veel,“ kinnitas kooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen. Maaturismi erialale oli juuni lõpuks laekunud kaheksa avaldust, mullu samal ajal vaid kaks. Samas on toiduainete tehnoloogia, sh pagar-kondiitri eriala õppimiseks aastatega huvi vähenenud ja eelmisel aastal gruppi ei avatud. „Sel aastal on eriala kohta siiski

infot küsitud ja laekunud on viis avaldust. Sessioonõppes on suurem huvi jookide tehnoloogia õppekaval,“ lisas Uusen. Suur huvi põllumajandustootja 5. kutsetaseme vastu Sessioonõppesse saab Olustveres avaldusi esitada kahel õppekaval – põllumajandustöötaja, tase 4 ja põllumajandustootja, tase 5. Võrreldes eelmise aastaga oli tänavu juuni lõpuks 5. taseme õppekavale avaldusi pea poole rohkem, 29. „Jääb loota, et avalduse esitanud ka õppima asuvad, sest äsja tehti muudatusi noortaluniku toetuse taotlemisel, kus 5. tase ei ole olulise tähtsusega. Kooli arvates on 5. taseme õppekava just see, mida on tootjal vaja – ettevõtlus, raamatupidamine, äriplaan,“ mainis Helme Uusen. Ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja haridusvaldkonna juht Katrin Tambet ütles, et koda kutse andjana ei toetanud noortalunike


Mullu juunis toimunud hobuhooldaja kutseeksam Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere ratsakompleksis. Foto: Kutsekoda

toetuse taotlemisel 5. kutsetaseme nõudest loobumist, sest kutseõppekavad on kutse­standarditest lähtuvalt üles ehitatud nii, et juhtimise ja majandamise jaoks vajalikke kompetentse õpetatakse 5. taseme õppekavadel. Tambet nentis, et kahtlemata mõjutab 5. taseme haridusnõude kaotamine noortaluniku toetuse taotlemisel huvi 5. taseme põllumajandushariduse omandamise vastu – need õppijad, kes oleksid tulnud 5. tasemele ainult toetuse saamise pärast, langevad ju ära. „Kui suur see mõju saab õppijate arvule olema ja kas sellest tulenevalt tuleb hakata koolides ümberkorraldusi tegema, on praegu veel vara öelda. Tahaksin loota, et põllumajandustootjana tegutsemise ning ettevõtte juhtimise ja majandamise oskusi tullakse õppima toetuse saamisest olenemata ja eks koole paneb see veelgi enam pingutama sisuka õppe andmisel,“ resümeeris Katrin Tambet.

Märgatav huvi tõus oli loomakasvatuse magistriõppesse juba eelmisel aastal, kuna avasime õppekava sessioonõppe vormis. Ina Järve, Eesti Maaülikooli õppeosakonna juhataja

Eesti Maaülikoolis on samuti märgata huvi suurenemist põllumajanduserialadel õppimise vastu nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Maaülikooli toob huvilisi sessioonõppe võimalus Ülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve tõi näiteks, et põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala magistriõppesse on sooviavalduste arv suurem kui eelmisel aastal. „Kas selle põhjus võib

olla koroonakriisist tingitud suurem tähelepanu kodumaisele toidutootmisele või hoopis sessioonõppe (endine kaugõpe) võimaluse tekkimine – ei oska öelda. Kuid märgatav huvi tõus oli loomakasvatuse magistriõppesse juba eelmisel aastal, kuna avasime õppekava sessioonõppe vormis. Seevastu metsanduse ja keskkonnaerialade puhul ei ole praegu märgata huvi tõusu,“ nentis Järve. Bakalaureuseõppes on suurim tung keskkonna valdkonna erialadele. Ina Järve sõnul on populaarsemad õppekavad keskkonnakaitse, kus oli juuni lõpu seisuga konkurss 4,71 inimest õppekohale, järgnes loodusturism konkursiga 3,7. „Põllumajanduse valdkonna õppekavadest on populaarsem loomakasvatus – seal on konkurss 2,2 soovijat kohale. Sellele järgnevad metsandus 1,38, aiandus 1,25 ning põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine 1,13 huvilisega ühele õppekohale,“ sedastas Järve. 21


HARIDUS

Täiskasvanud leiavad tee koolipinki 2017. aasta andmetel põhinevast OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et kutsekoolides põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade õppijate seas on ülekaalus üle 25-aastased õppurid. Kutsekoolide esindajate kinnitusel on see ka praegu niimoodi. Näiteks on Olustveres kaks kolmandikku õppureist täiskasvanud ja ka Järvamaa Kutsehariduskeskuses on täiskasvanud õppijate osakaal suurem võrreldes põhikooli baasil õppijatega. „Samas on põhikooli baasil õppurite arv võrreldes eelmise aastaga suurenenud nii põllumajandustöötaja kui ka hobuhooldaja erialal,“ lisas Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajanduse juhtõpetaja Aive Kupp. Üks põhjuseid, miks täiskasvanud leiavad aina enam tee nii kutse- kui ka ülikooli, on sessioonõp-

2/3

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis õppijatest on täiskasvanud.

pe võimalus. „Näiteks juunikuus põllumajandusvaldkonna kutseeksameid sooritanud 125 koolilõpetajast oli 35 alla 25-aastased, 66 vanusevahemikus 26–40 ja 24 üle 40-aastased,“ tõi esile Katrin Tambet põllumajanduskojast. „Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist saadud tagasiside põhjal on veidi vanematel õppijatel tõepoolest motivatsioon kõrge, nende erialavalik ei ole olnud juhuslik, vaid nad teavad sageli täpsemalt, mida nad oma õpingutelt

ootavad.“ Koolide kogemus kinnitab, et suur osa põllumajanduserialade õppijatest on selles valdkonnas juba varem tegutsenud ning tullakse n-ö praktilisele kogemusele teoreetilisi teadmisi lisaks ammutama. Näiteks Eesti Maaülikoolis loomakasvatuse ning põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekavadel õppijad on olnud enamasti seotud talupidamise, loomakasvatuse või maamajandusega. Ka Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppurite seas on Aive Kuppi sõnul palju neid, kes varem põllumajandusega tegelenud ja kel on olemas põllumajandustootmisega tegelev ettevõte. Helme Uusen Olustvere koolist kinnitas samuti, et üldjuhul on kõik nende juurde õppimaasujad varasema praktilise pagasiga ning kooli tullakse teooriat saama ning teiste õppijatega kogemusi vahetama.

Kommentaar: Lisaks haridusele peab olema tahtmine tööd teha KATRIN TAMBET EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA HARIDUSVALDKONNA JUHT

Haritud põllumehi on kahtlemata vaja kõigis põllumajandusvaldkondades. Ja haridus ei tähenda siinkohal ainult erialaseid teadmisi, vaid ka töökust ja kohusetundlikkust, oskust tunda kella ja kalendrit, häid suhtlemisoskusi ning austust looduse ja kaasinimeste vastu. Just nende pädevuste puudumine on sageli põhjus, miks sobivate töötajate leidmine on keeruline või miks töösuhted väga pikaajaliseks ei kujune. Millistes valdkondades on enim tööjõupuudust? Kahtlemata oleme kõik kursis, et meil on väga vaja maasikakorjajaid jt hooajatöötajaid. Hooajatööd erialana õppida ei ole vaja, küll aga on siingi vajalikud kõik eespool nimetatud omadused, ja lisaks piisav motivatsioon, mis on olnud peamine erinevus kohaliku ja võõrtöö-

22

jõu vahel. Motivatsioon ja tahtmine just praegu just seda tööd täie tõsidusega teha mängib rolli ka praegu tikutulega taga otsitavate lüpsjate ja farmitöötajate leidmisel. Erinevalt hooajalistest töölistest nõuavad need ametid veidi pikemaajalist pühendumist ja nende oskuste omandamiseks on loodud väga head võimalused ka põllumajandusvaldkonna õppekavade näol. Hea ja paindlik võimalus ettevõttele sobivaid töötajaid koolitada on koolide ja ettevõtete koostöös tehtav töökohapõhine õpe. Lisaks töötajate tasandile on põllumajandussektorisse väga oodatud ka head spetsialistid ja juhid, seda nii loomakasvatuses kui ka taimekasvatuses, samuti vajab häid ja spetsiifiliste teadmistega töötajaid toiduainetööstus. Spetsialisti ja juhi töö jaoks vajalikke kompetentse on võimalik omandada ametikoolide 5. taseme kutseõppes või kõrgkoolides. Kuna tootmine seab keerulisi nõudeid nii paberi- ja projektimajanduse, infotehnoloogia kui ka keskkonnanõuetes

orienteerumise alal, siis on põllumehele kahtlemata vajalik ka tugivõrgustik erinevate nõustajate, konsulentide ja tehnoloogiaspetsialistide näol. Tehniline taip ja digivõimekus on olulised Põllumajandussektorisse on väga oodatud ka innovaatilised, uusi tehnoloogiaid tundvad, digivõimekusega ja keskkonnateadlikud ettevõtjad/spetsialistid. Sõltub ju põllumajandustootmisest meie toiduvarude olemasolu ja kvaliteet, samas lasub põllumajandustootjatel ka suur vastutus meie loodusressursside jätkusuutliku majandamise ees. Kindlasti on õppijate kohatine vähesus juba pannud Eesti Maaülikooli ja ka teisi põllumajandusega seotud erialasid õpetavaid kõrgkoole veelgi enam pingutama õppe kvaliteedi osas. Väga oluline on ka praktikavõimaluste mitmekesistamine ja suurem koostöö ettevõtetega nende vajadustele vastavate tippspetsialistide koolitamisel.


E N N E

Teostame erinevaid hüdroisolatsioonitöid: Silohoidlate parandus ja lekete peatamine Betoonpindade kaitse ja parandus Basseinide hüdroisolatsioonitööd Vanade /uute keldrite hüdroisolatsioonitööd Injekteerimine (veelekete peatamine) Vanade tuletõrjemahutite rekonstrueerimine

Võtke meiega julgelt ühendust! Veetõke OÜ

tel: +372 58 181 188

www.penetroneesti.ee

www.facebook.com/penetroneesti

T S A PÄR


RIIGIMAA

Riik hakkab maa kasutusvalduse pikendamisel lähtuma turuhinnast TRIINU RENNU MAA-AMETI PEADIREKTORI ASETÄITJA

R

iigikogu võttis 6. mail vastu maa kasutusvalduse lepinguid puudutava seadusemuudatuse. Nende lepingute pikendamisel lähtub riik edaspidi maa turuhinnast, kusjuures kasutustasude hüppelise tõusu vältimiseks on esialgu ette nähtud leevendused. Praegu on maareformi seaduse alusel sõlmitud maa kasutusvalduse lepingud oluliselt soodsamad kui riigivara seaduse alusel sõlmitud rendilepingud. Maade kasutusvalduse lepingute alusel kasutajad maksavad keskmiselt 3 eurot hektari eest. Kasutusvalduse tasud on keskmiselt 34 korda ja mõningatel juhtudel isegi 100 korda odavamad kui riigivaraseaduse alusel sõlmitud rendilepingute tasud. See tuleneb asjaolust, et kehtiva seaduse järgi on kasutusvalduse tasu 2% maa 2001. aasta maksustamishinnast, riigivaraseaduse alusel sõlmitava maa rendihind on aga turupõhine. Esimestel aastatel soodustus Riigikogus vastu võetud maareformi seaduse ja maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse muutmise seadus sätestab, et kui kasutusvalduse lepingu 15-aastane tähtaeg möödub ja maa kasutaja soovib lepingut pikendada, sõlmitakse uus leping turupõhisest kasutustasust lähtuvalt. Et vältida seejuures maakasutustasude hüppelist tõusu, on ette nähtud leevendusmehhanism. Kui kasutusvalduse leping lõpeb enne 2022. aasta 1. juunit, on kasutus-

24

valduse aastatasu lepingu pikendamisele järgneval esimesel aastal 33%, teisel aastal 66% ja alates kolmandast aastast 100% turupõhisest kasutustasust. See tähendab, et alates 2022. aasta 1. juunist lõppevatele lepingutele leevendusmehhanism ei laiene ja neid lepinguid pikendatakse kohe turupõhise kasutustasu eest. Kasutusvaldajatele säilib ka edaspidi õigus maa välja osta. Maad saab anda allkasutusse Uuendusena saavad riigimaa kasutajad teatud tingimustel – ka seniste lepingute alusel – võimaluse anda maad allkasutusse. Füüsilised isikud võivad anda maa kasutusele enda äriühingule, oma abikaasale või sugulasele või nende äriühingule, kui sellel maal jätkatakse põllumajanduslikku tootmist. Kasutusvaldaja ja allkasutaja vahel sõlmitud kirjalik leping tuleb saata Maa-ametile e-posti aadressile maaamet@maaamet.ee või postiaadressile Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn. Oluline on, et lepingus märgitakse kinnisasja andmed, allkasutamiseks andmise tähtaeg ja lepingupoolte andmed, sh maa allkasutaja sugulussuhe kasutusvaldajaga. Juriidilisest isikust allkasutaja korral on soovitatav lisada info ettevõtte aktsia- või osakapitali jaotuse kohta.

34

korda keskmiselt on kasutusvalduse tasu praegu odavam turuhinnast.

Üks küsimus Kui kasutusvaldaja ei soovi hinna tõttu kinnisasja välja osta, siis kas see muudab kasutuslepingu kehtivust ja kas nt aasta hiljem on võimalik teha uuesti avaldus kasutusvalduses oleva maa ostmiseks? Kasutusvalduse lepingu tähtaeg ei sõltu sellest, kas kasutusvaldaja nõustub väljaostuhinnaga või mitte. Leping kehtib kuni lepingus määratud tähtaja möödumiseni. Samuti säilib kasutusvaldajal maa omandamise õigus kuni kasutusvalduse lõppemiseni. Seega võib kasutusvaldaja finantsvahendite tekkimisel esitada uuesti taotluse kinnisasja omandamiseks. Maa väljaostutaotluse peab aga kasutusvaldaja esitama hiljemalt kolm kuud enne lepingu lõppemist. Kui kasutusvaldaja on maa omandamise taotluse esitanud tähtaegselt, siis säilib tal maa omandamise õigus maa omandamise menetluse lõpuleviimiseni. Kui aga kasutusvaldaja ilma mõjuva põhjuseta ei sõlmi maa müügilepingut müügiotsuses märgitud tähtaja jooksul, siis võib Maa-amet maa müügiotsuse kehtetuks tunnistada. Kui müügiotsuse kehtetuks tunnistamise ajaks on kasutusvalduse leping tähtaja möödumise tõttu lõppenud, siis ei ole kasutusvaldajal enam õigust selle maa soodustingimustel omandamiseks. Edasi toimub kasutusvalduses olnud maa kasutamine ja käsutamine riigivaraseaduses sätestatud tingimustel. Kui riigivara valitseja otsustab selle maa suunata müügi või rendi enampakkumisele, siis on endisel kasutusvaldajal eelisõigus sõlmida maa rendi- või müügileping enampakkumisel kujunenud hinnaga.


TÖÖJÕUD Kolm põletavat küsimust tööjõu kohta Põllumeeste esindusorganisatsioonid on varakevadest saadik püüdnud lahendada põllumajandussektori tööjõuprobleemi, selgitades valitsusele, et välistööjõu riiki lubamine on hädavajalik. Jaanikuu lõpuks ei olnud selgitustöö vilja kandnud. Põllumehe Teataja esitas valitsusjuht Jüri Ratasele, välisminister Urmas Reinsalule ja siseminister Mart Helmele kolm küsimust selle kohta, mida tööjõumure likvideerimiseks kavatsetakse ette võtta. Kuna valitsuses kujundas sel teemal seisukoha siseministeerium, siis vastas küsimustele siseminister Mart Helme. Millal avatakse Eesti piir Ukraina kodanikele? Arutelud Euroopa Liidu ning Schengeni välispiiri ületamise piirangute leevendamise täpse kava üle Euroopa Komisjoni juhtimisel käivad. Kokku on lepitud selles, et välispiir avaneb järk-järgult ja eelkõige selliste kolmandate riikide kodanikele, kus epidemioloogilised näitajad seda võimaldavad. Samuti tuleb arvestada sellega, millised piirangud on kolmandad riigid kehtestanud oma kodanike riigist välja lubamisele. Seega, kui kolmas riik kuulub Euroopa Liidu tasandil kokkulepitavasse turvaliste riikide nimekirja ja see ei ole piiranud oma kodanike riigist lahkumist, siis on välismaalasel võimalik seadusliku aluse ehk viisa või viisavabaduse alusel, ja kehtiva lühiajalise töötamise registreerimise olemasolul Eestisse tulla. Eeldusel, et juuli alguses ei avata piiri Ukraina tööliste Eestisse saabumiseks, siis mida soovitate farmeritele piimakarjakasvatuse senises mahus ning tõrgeteta töö jätkamiseks (teadupärast sõltub veerand Eesti leh-

Toon taaskord esile, et põllumajandussektorile loodi täiesti eraldiseisev meede, millega lubati siin seaduslikult viibivatel võõrtöölistel Eestis töötada kuni 31. juulini, et võimaldada tööandjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Mart Helme, siseminister

madest võõrtööjõust elik lüpsjatest ning teistest farmitöötajatest).

Meil on Eestis hulgaliselt töötuid ning riigi kohustus on praegusel keerulisel ajal olla toeks Eesti elanikele ja luua neile võimalused vabadele töökohtadele asumiseks. Tänase seisuga on registreeritud töötuse määr 7,8 protsenti ehk meil on üle 50 000 töötu. Eestis on hästi välja arenenud kutseõppesüsteem ja valitsus soodustab igati ka töötajate ümberõpet, et aidata inimestel tööturu vajadustega paremini kohaneda. Üleminekuks on samuti juba loodud toimivad mehhanismid. Toon taaskord esile, et põlluma-

jandussektorile loodi täiesti eraldiseisev meede, millega lubati siin seaduslikult viibivatel võõrtöölistel Eestis töötada kuni 31. juulini, et võimaldada tööandjatel uue olukorraga kohaneda ja leida Eesti elanike seast sobivad töötajad. Töötukassa panustab igakülgselt, et Eesti tööotsijad ning tööandjad omavahel kokku viia. Tänavu märtsis pikendas valitsus Eestis viibivate võõrtööliste töötamisõigust kuni 31. juulini 2020. Kas on plaanis nende inimeste siinviibimise ja töötamise õigust pikendada või mitte? Kui luba pikendatakse, siis mis ajani?

Eestis seaduslikult viibivale välismaalasele täiendava töötamise võimaldamine kuni 31. juulini on seadusandja tahe ning see tuleneb välismaalaste seadusest. Vabariigi Valitsusel puudub pädevus teha vastavast tähtajast erandeid – see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Täiendavalt on valitsus juba konsensuslikult esitanud oma seisukoha ka selles osas, mis võimaldaks antud tähtaja pikendamist. Juba kehtestatud regulatsiooni eesmärk on anda põllumajandussektorile mõistlik kohanemisaeg, leidmaks Eesti elanike seast sobivaid töötajaid. Selle aja pikendamine oleks vastuolus Eesti töötajate huvide ja ootustega kaitsta Eesti tööjõuturgu ja leida neile võimalusi vabadele töökohtadele asumiseks ega täidaks ka eesmärki leevendada tööjõuga seonduvaid probleeme suvisel hooajal. 25


UUDISED

Kahel päeval taludel uksed valla

A

vatud talude päev toimub sel aastal kuuendat korda ning teist aastat järjest on taludel võimalus osaleda kahel päeval – laupäeval, 18. juulil ja pühapäeval 19. juulil. Kokku on registreerunud üle 280 talu/ettevõtmise. Sarnaselt eelmisele aastale on põhipäev pühapäev ja laupäeval osalemine on lisavõimalus, millest enamik talusid on kinni haaranud (umbes 220 talu on avatud mõlemal päeval). Kõige rohkem talusid on registreerunud Harjumaal (41), Pärnumaal (37), Tartumaal (29) ja Saaremaal (27). Vähem talusid on avatud Hiiu- ja Läänemaal (mõlemas 4). Osalevad talud/ettevõtted on väga mitmekülgsed ning näi-

280

talu osaleb tänavu avatud talude päeval, seda on ligi 30 võrra mullusest vähem. tavad maapiirkonna mitmekesisust – lisaks traditsioonilisele põllumajandusele leidub pruulikodasid, veinikeldreid, käsitöö- ja isegi teatritalusid. Sel aastal on korraldus natukene hilisemaks jäänud seoses ülemaailmse eriolukorraga. Kuni maikuu lõpuni ootasime kindlustunnet, kas üldse seda päeva sel

aastal korraldada saab. Üle-eestiline teavituskampaaniagi algab tavapärasest pisut hiljem, juuli alguses. Kõikides taludes peab olema võimalik voolava vee all käsi pesta või desovahendiga käsi puhastada. Soovitame ka külastajatel kaasas kanda käte desinfitseerimise vahendit. Ruumides üle 50-protsendilist täituvust tekitada ei tohiks ning taluhoovides võiks kõik paikneda tavapärasest hajutatumalt, et oleks võimalik hoida vahet. Muus osas on see päev nagu tavapärane avatud talude päev ikka. REVE LAMBUR, PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUSE MAAELU VÕRGUSTIKUTÖÖ OSAKONNA JUHATAJA

Kindlustusühistu pikendab taas kapitali kogumise perioodi

Põllumajanduse grupp sai uue juhatuse

oroonakriisist põhjustatud majanduslik ebakindlus on takistanud kindlustusühistu ÜKS osakapitali kogumist. Hiljuti otsustas kindlustusühistu ÜKS nõukogu, et osakapitali kogumist pikendatakse juuni lõpuni, nüüd aga pikeneb see aeg veelgi, kuni septembri lõpuni. Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne selgitas, et esimest miljonit veel koos ei ole, aga pingeline töö nii esimese miljoni kui ka ülejäänud puuduoleva osakapitali kokkusaamise nimel käib. Koguda tahetakse viis miljonit eurot. „Pikendame osakapitali kogumise tähtaega kuni septembri lõpuni. Eesmärk on selleks ajaks osakapital kokku saada ja siis kohe kindlustusandja tegevusluba taotlema asuda,“ mainis Lääne. Panustama on oodatud kõik Eestimaa eraisikud ja ettevõtjad, kelle jaoks on oluline rohkem rikkust Eestisse jätta ning saada osa soodsamatest kindlustuslahendustest. Eraisik saab panustada alates 100 eurost ning ettevõte 500 eurost, dividende hakkab ühistu jagama neljandast tegevusaastast.

uunis valiti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduse grupile uus kuueliikmeline juhatus. Põllumajanduse grupi esimeheks valiti kõige rohkem hääli saanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ning grupi aseesimeesteks Estonia Farmid OÜ juhatuse liige Jaanus Marrandi, Põllumeeste Ühistu KEVILI nõukogu liige ja Avispeamees OÜ juhatuse liige Jaak Läänemets, Taivo Koka Talu juht Karin Sepp, Järvamaa Põllumeeste Liidu ja Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige Mae Alviste ning VAKLAK OÜ juhatuse liige Margus Muld. „Põllumajandusgrupp on koja kõige suurema liikmeskonnaga grupp, ühendades erinevaid põllumajandustootjaid, maakondlikke ja erialaorganisatsioone. Soovin, et valdkondadeülene koostöö oleks tagatud ja esindatud oleks kõikide huvigruppide mõtted ja ettepanekud. Loodan heale koostööle kõigi meie liikmete vahel,“ ütles põllumajanduse grupi uus esimees Tanel-Taavi Bulitko.

PÕLLUMEHE TEATAJA

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

K

26

J


SAMPO COMIA C12 ON KOHAL! it A.Tammelis MIS MASIN SEE ON? Sampo Rosenlew, Soome kombainitootja seni* TUTVUMINE- proovisõ kõige suurema tootlikkuse ja mootori võimsusega kombain on mõeldud keskimistele ja suurematele teraviljakasvatajaele, seda just keeruliste ilmastikuoludega Turu tn.7, Jõ geva tingimustes. Lihtsad lahendused sarja, puistajate, sõelte ja tigude puhastamiseks isegi põllul on muutnud Sampo * TÖÖDEMO- koristusperioodil! kombainid eelistatuks seemnevilja ja maheviljelejate hulgas. * JÄLGI: www.atammel.ee/kampaaniad

COMIA C12: 300 hj Tier 5 AGCO POWER mootor, 450 l kütusepaak, teraviljapunker 7600 l, vilja väljalaadimiskiirus 100l/s, laadimiskõrgus 4,4 m, rehvid ees 800/65R32 BKT, taga 540/65R24 BKT. Hüdrostaatiline 3-käigline jõuülekanne on juhitav mitmefunktsioonse juhthoova kaudu juhtimiskonsoolil. Lisana valikus ka 4-ratta vedu või roomikkäiguosa. Heeder: laius 6.3 m, lõikekõrguse, maapinnakopeerimise ja haspli pöörlemiskiiruse automaatika, heedri hüdrauliline reverseerimine, kiirühendustega kõrretõstjad, kokkuklapitavad põllujagajad, kivitõke vikati taga, kivitasku kallaku taga, heedrikäru vintsiga, tagurduskaamera. Haspli plastikust piid tagavad sujuva etteande ja töökindluse ka lamandunud saagi koristamisel. Suure läbimõõduga kaksiktigu välistab viljamassi mähkumist selle ümber. Optimaalne kaugus vikatist kaksikteoni tagab katkematu etteandmise kallaktransportöörile. Comia

seerial on kasutusel poltkinnitusega vi- kuni 20%. Põhupuistaja klahvide roostekatiterad. Rihmülekandega vikatiajam vabast terasest põhjad on puhastamiseks WBox on hooldusvaba. eemaldatavad. Põhivarustuses on põhu Peksuaparaat: 500 mm massiiv- purusti, pöörlemiskiirusega 3800p/min, kõ ikidele SAMPO kombainidele ne peksutrummel (pööretevahemik 600- millel saab muuta hekslipikkust. 1300 või 400-1150 p/min), lisaksTELLI: 400 mm Raivo 7768 041 või 7768 030 Avara juhikabiin: Comvision II komeelpeksutrummel, 6 klahviga põhupuista- raivo@atammel.ee puutrisüsteem, 12,3“ monitor, uue disaijad, kasuliku pindalaga 6,30 m3, CSP se- niga ergonoomiline joystick, konditsioparaatortrummel, järelpeksu süsteem, neer, jahutusega panipaik, Bluetooth raaImelihtne puhastada, parim niiskele, mahedale ja seemneviljale! põhupurusti. dio, juhi reguleeritav õhkiste, kaasreisija Eel-peksutrumliga varustatud C12 iste, 8 LED töötuld, küljekatete alused tuon kuni 20% efektiivsem kui ühe trum- led, 2 vilkurit, tahavaate kaamera. liga kombainid. Comia seeria, 8 rihvellaAvara-kabiin on masinaklassi avaraim tiga malmist ketastega HD peksutrum- ja vaiksem! Kombaini juhtimine toimub mel läbimõõduga 500 mm, tagab stabiil- mugavalt juhthoova kaudu käetoelt. Konse ja pehme töö ka kõige raskemates tin- soolil on ka 12 V ja USB pistikud. Puutegimustes. Uus järelpeksuseadmetigu jao- tundlik 12,3 tolline kahe vaatega ekraan tab järelpekstud vilja ühtlaselt sarjale, on kõige laiem kombainiturul! koormamata trumlit ja häirimata õhuvoolu sõeltel. Põhupuisturi klahvide kohal paiknev CSP separaatortrummel suu- Tule tutvu Comia C12 kombainiga rendab niisketes tingimustes ja umbroh- A.Tammelis , Jõgeval, Turu 7 tunud massi korral puisturi tootlikust- Jälgi infot: www.atammel.ee

VARUOSAD, HOOLDUS-

SAMPO COMIA C12 ON KOHAL!

* TUTVUMINE- proovisõ it A.Tammelis Turu tn.7, Jõ geva * TÖÖDEMO- koristusperioodil! * JÄLGI: www.atammel.ee/kampaaniad

VARUOSAD, HOOLDUS- kõ ikidele SAMPO kombainidele TELLI: Raivo 7768 041 või 7768 030 raivo@atammel.ee

Imelihtne puhastada, parim niiskele, mahedale ja seemneviljale!



Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.