• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Talvise taimkatte rajamise tähtaega ei pikendata

autor: Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja
oktoober 2017
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja oktoober 2017
Talvise taimkatte rajamise tähtaega ei pikendata

Foto: Pixabay

Seoses hilise kevade ja sügiseste vihmadega on PRIA poole pöördunud kliendid murega, kuidas käituda, kui erandlike asjaolude tõttu ei ole võimalik talvise taimkatte rajamise nõuet vajalikul määral täita.

Samuti huvitab inimesi, milline on nõude täitmata jätmise tagajärg keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusele ülemineku ning mahepõllumajandusega jätkamise (MAHE) toetusele.

KSM-i taotlemisel peab 1. novembrist 31. märtsini olema talvise taimkatte all 30% toetusõiguslikust maast, MAHE toetuse taotlemisel 20% põllumaast. Neid tähtaegu ei muudeta.

Toetust ära ei võeta, vaid vähendatakse

Kui toetusesaaja ei ole saanud vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu täita kohustusi seoses maaelu arengu toetusmeetmetega, siis Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 artikli 4 lõike 1 alalõigu 2 kohaselt tühistatakse vastav makse proportsionaalselt nendeks aastateks, mil vääramatu jõud või erandlikud asjaolud aset leidsid.

Tühistatakse üksnes need kohustuse osad, millega seoses ei tekkinud lisakulusid ega jäänud tulu saamata enne vääramatu jõu või erandlike asjaolude esinemist.

Teisisõnu ei saa PRIA KSM-i või MAHE taotlejale toetust täies mahus maksta, kui talvist taimkatet pole vajalikus ulatuses rajatud. Kui nõude täitmata jätmine on kogu ulatuses tingitud erandlikest asjaoludest, siis taotlejale toetust täies ulatuses ei maksta, kuid nõude täitmata jätmist ei arvestata sellisel juhul rikkumisena.

See tähendab, et nõude täitmata jätmisel ei vähendata kohustusliku talvise taimkatte nõude osas toetust tavapäraste hindamismaatriksite alusel, vaid erandlike asjaolude puhul leitakse väljamaksmisele mitte kuuluv summa, arvestades konkreetse nõude maksumust toetuse ühikumääras.

Toetuse vähendamise protsent kujuneb erandlike asjaolude esinemisel hindamismaatriksi alusel. Kõik toetuse nõuete täitmisega seotud hindamismaatriksid on kättesaadavad vastava meetme info juures PRIA kodulehel. Eraldi on välja toodud talvise taimkatte hindamismaatriksid erandlike asjaolude esinemise korral.

Kui tavamaatriksi alusel vähendatakse talvise taimkatte nõude täitmata jätmise korral MAHE toetust kuni 20%, siis erandlike asjaolude puhul vähendatakse toetust maksimaalselt kuni 10% ulatuses.

KSM-i kohustusliku talvise taimkatte nõude täitmata jätmise korral on tavaoludes vähendus kuni 30%, erandlike asjaolude esinemisel aga kuni 17,6%. Samuti ei arvestata erandlike asjaolude esinemisel nõude rikkumise korral korduvust.

KSM-i vabatahtlikult valitava veekaitse lisategevuse nõude – taotleja peab hoidma vähemalt 50% toetusõiguslikust maast taotluse esitamise aasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all – täitmata jätmisel arvestatakse toetuse välja maksmata jätmise osakaal tavamaatriksi alusel, sest tegemist on eraldiseisva lisatoetusega. Seda lisatoetust hüvitatakse vaid eeldusel, et kohustuslik 30% nõue on täidetud.

Kuidas käituda, kui nõuet ei saa erandlike asjaolude tõttu täita?

Taotleja peab PRIA-t erandlikest asjaoludest kirjalikult teavitama. Teavituse võib PRIA-le esitada kas paberkandjal või e-posti aadressil info@pria.ee.

Teavitus tuleb esitada hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates hetkest, kui oli selge, et nõude täitmine ei ole võimalik.
Teavituses tuleb ära tuua talvise taimkatte alla planeeritud põllud, millele ei olnud erandlike asjaolude tõttu võimalik talvist taimkatet rajada. Enne teavituse esitamist peab taotleja olema veendunud, et talvist taimkatet ei ole võimalik rajada ka algselt talvise taimkatte alla mitte planeeritud põldudele.

Kuidas toetuse vähendamist arvutatakse

Hindamismaatriksid talvise taimkatte nõude täitmata jätmisel erandlike ilmastikuolude tõttu

Perioodi 2014–2020 KSM-i kohustus

Taotleja peab hoidma vähemalt 30% toetusõiguslikust maast kohustuseaasta 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

  • RIKKUMISE RASKUS: Koefitsient 1,0. Talvise taimkatteta põllul võib leostuda toitaineid ja seetõttu halveneda vee kvaliteet.
  • ULATUS: Protsent, mis jääb 17,6%-st puudu.
  • KESTUS: Koefitsient 1,0. Järgmisel aastal on võimalik talvine taimkate rajada.
    Kui taotleja ei ole nõuet seoses erandlike asjaolude tõttu saanud täita, jäetakse toetus maksimaalselt 17,6% (talvise taimkatte nõude maksumus toetusmaksest) ulatuses välja maksmata.
    Ulatuse leidmise näide: toetusõiguslik maa on kokku 30 ha, sellest 17,6% on (30 x 17,6 : 100) 5,28 ha. Talvise taimkatte all on 3 ha ehk 10% (3 x 100 : 30) toetusõiguslikust maast.
    Protsent, mille ulatuses jäetakse toetus välja maksmata: 17,6 – 10 = 7,6%.
    Protsent, mille ulatuses toetust ei maksta: ulatuse % x raskuse koefitsient x kestuse koefitsient, näiteks 7,6 x 1,0 x 1,0 = 7,6%.
    Erandlike asjaolude esinemisel ei arvestata nõude täitmata jätmisel rikkumise korduvust.

Perioodi 2014–2020 MAHE kohustus

Taotleja hoiab vähemalt 20% põllumajandusliku majapidamise põllumaast igal kohustuseaastal 1. novembrist kuni järgneva kohustuseaasta 31. märtsini põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkatte all.

  • RIKKUMISE RASKUS: Koefitsient 1,0. Talvise taimkatteta põllul võib leostuda toitaineid ja seetõttu halveneda vee kvaliteet.
  • ULATUS: Protsent, mis jääb
    10%-st puudu.
  • KESTUS: Koefitsient 1,0. Järgmisel aastal on võimalik talvine taimkate rajada.
    Kui taotleja ei ole nõuet seoses erandlike asjaolude tõttu saanud täita, jäetakse toetus maksimaalselt 10% ulatuses välja maksmata.
    Ulatuse leidmise näide: põllumaa on kokku 20 ha, sellest 10% on (20 x 10 : 100) 2 ha. Talvise taimkatte all on 1 ha ehk 5% (1 x 100 : 20) põllumaast.
    Protsent, mille ulatuses jäetakse toetus välja maksmata: 10 – 5 = 5%.
    Protsent, mille ulatuses toetust ei maksta: ulatuse % x raskuse koefitsient x kestuse koefitsient, näiteks 5 x 1,0 x 1,0 = 5%.
    Erandlike asjaolude esinemisel ei arvestata nõude täitmata jätmisel rikkumise korduvust.

Allikas: PRIA

Rohestamise toetuse tavade lihtsustamine mõjutas enim ökoalade määratlemise tava

Veronika Vallner-Kranich
maaeluministeeriumi põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetust on Eestis rakendatud alates 2015. aastast ja see hõlmab põllumajanduskultuuride mitmekesistamise, püsirohumaa säilitamise ja ökoalade tava. 2016. aasta teises pooles tuli Euroopa Komisjon (EK) ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste raames välja rohestamise toetuse nõuete lihtsustamise ettepanekutega, mis tulenesid esimese rakendusaasta mõjuanalüüsist. Lihtsustamisettepanekute hulgast jäeti välja püsirohumaa säilitamise kohustuse muutmine.

Suurem osa lihtsustamisettepanekutest olid seotud ökoalade tava täitmisega, milles tehtud muudatustest puudutab Eesti põllumajandustootjaid enam lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue. Mõjuanalüüs näitas, et Euroopa Liidu põllumajandustootjate seas oli ökoalade tava täitmiseks valitud enim lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualasid.

Ökoalad muudetakse taimekaitsevahenditest vabaks

Komisjoni arvates oli tegemist positiivse mõjuga, kuid sellegipoolest tuleb jätkata tegevustega, mis panustaksid veelgi enam keskkonnasäästlikku majandamisse. See on ka rohestamise toetuse peamine eesmärk. Nii tuldigi välja ettepanekuga kehtestada ökoaladena määratletud lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvualadel taimekaitsevahendite kasutamise keeld.

Ökoaladel taimekaitsevahendite kasutamist keelav ettepanek ei olnud liikmesriikidele vastuvõetav ning see tõi kaasa mitmeid arutelusid, mille tulemusel venis protsess arvatust palju pikemaks. Seetõttu tehti muudatuste rakendamine liikmesriikidele tänavu vabatahtlikuks, kuid järgmisest aastast muutub see kõikidele kohustuslikuks.

Muudatus jõustub järgmisest aastast

Eesti otsustas neid muudatusi rakendada järgmisest aastast, mistõttu peavad põllumajandustootjad, kellele kohalduvad rohestamise toetuse nõuded, nende muudatustega arvestama.

Lämmastikku siduvate kultuuride segus kasvatamise lubamine on kompromissettepanek, kuna komisjon ei olnud nõus taimekaitsevahendite kasutamise keelustamise suhtes järeleandmisi tegema. Niisamuti rõhutati, et rohestamise toetuse puhul peetakse silmas eelkõige kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetamist, mille raames peab toimuma keskkonnasäästlik majandamine.

Hea teada

  • Alates 2018. aastast peab põllumajandustootja arvestama, et kui ta soovib 5% ökoalade tava täitmiseks kasutada lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvualasid, ei tohi neil aladel kasutada taimekaitsevahendeid. Seejuures on lubatud kasvatada nimetatud kultuure nii puhaskülvis kui ka segus teiste kultuuridega tingimusel, et lämmastikku siduv kultuur jääb valdavaks.

Sildid: keskkondmahepõllumajanduspriatoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Metsaühistust saab abi ka metsa ja puidu müügil

Järgmine artikkel

Toidutööstused avasid uksed

Seotud artiklid

Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock
Toetus

Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

aprill 2025
Kaisa Vahtmäe. Foto: EPKK
Arvamus

Liikmesus esindusorganisatsioonis: palju enam kui vaid nimi nimekirjas

aprill 2025
Kas taimekaitsevahendite turule lubamise nõuded on liiga ranged?
Taimekaitse

Kas taimekaitsevahendite turule lubamise nõuded on liiga ranged?

aprill 2025
Kiirekasvulised metsapuude istandikud on maailmas olulised puidutoorme allikad. Foto: Pixabay
Mets

Istandike seadustamine mitmekesistaks maakasutust

aprill 2025
Järgmine artikkel
Foto: toidutööstused avasid uksed avatud toidutööstuste päev, Scanola õlitehas

Toidutööstused avasid uksed

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.