teadus - Põllumehe Teataja

Keskkond

Kui suure CO2 jalajäljega on maaülikooli katsefarmi piimatootmine?

JELENA ARIVA, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur ja Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juht

Põllumehe Teataja aprill 2022

Üleilmse säästva arengu lahutamatu osa on jätkusuutlik majandamine. Kuigi vastavalt ÜRO säästva arengu eesmärkidele on jätkusuutlikkuse hindamiseks mitu kriteeriumi, kasutatakse ...

Loe edasi

Rohepööre

Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses?

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli vanemteadur

Põllumehe Teataja märts 2022

Viimastel eelarveperioodidel on keskkonnahoid muutunud üha olulisemaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnaks. Eesootaval ÜPP eelarveperioodil (2023‒2027) on oodata selle ...

Loe edasi

Mullajaam põllul tehtavaid hooajatöid ei sega, see paigaldatakse pärast külvi ja eemaldatakse enne koristust. Foto: Paul-Tech

Teadus

Mullajaam teeb nähtamatu nähtavaks

Teet Liiv, taimekasvatuse spetsialist

Põllumehe Teataja detsember 2021

Mullas toimuva jälgimisest räägime tavaliselt mullaproovide kontekstis. Tänapäeva põllumajandustootja võtab oma põldudelt mullaproovi kord viie aasta jooksul, et saada hinnangut ...

Loe edasi

Teadus

Suurim toidukadu tekib etapis, mil toit jõuab tarbijateni

Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor ja Jüri Lillemets, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi spetsialist-analüütik

Põllumehe Teataja aprill 2021

Kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu toidukao ja -jäätmete vähendamisele ning vältimisele toidu tarneahela kõigis etappides alates esmatootmisest kuni lõpptarbimiseni. ...

Loe edasi

Toidu tarneahelad. Illustratsioon: Shutterstock

Andmed

Koroonaviirus mõjutab globaalseid toidu tarneahelaid

Anne Põder, Eesti Maaülikool

Põllumehe Teataja aprill 2021

Koroonapandeemia on pärast 2007. aasta finantskriisist alguse saanud majanduskriisi globaalset majandust enim mõjutanud sündmus, mille kestus ja pikaajaline mõju on ...

Loe edasi

Vihmaussid on mullaselgrootute hulgas erilise tähtsusega. Nad on kõige suuremad mullaloomad, kelle aktiivse tegevuse tulemusena paraneb mulla struktuur, seeläbi ka õhustatus ja veerežiim, ning kiireneb taimejäänuste lagunemine. Foto: Shutterstock

Ülevaade

Mullas toimuvate protsesside alus peitub mullaelustikus

Mari Ivask, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Merrit Shanskiy, Anne Põder, Eesti Maaülikool

Põllumehe Teataja veebruar 2021

Vihmaussid, putukad, bakterid ja seened moodustavad mullaelustiku, mille mitmekesisus mõjutab orgaanilise aine lagunemis- ja muundamisprotsesse ning toitainete ringlust. Mullaelustik suunab ...

Loe edasi

Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

Ülevaade

Põllumajandusühistutel läheb arenguks tuge vaja

Rando Värnik, Taavi Kiisk, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut

Põllumehe Teataja aprill 2020

Ühistu on ettevõtlusvorm, mille edu või läbikukkumise määrab selle olemasolu põhjus. Kui ühistu majanduslik õigustus on selgesõnaline ja kõigile osapooltele ...

Loe edasi

Põllumehe finantsteadmised. Foto: Shutterstock

Raha

Põllumehe finantsteadmised vajavad täiendust

Katrin Lemsalu, Ants-Hannes Viira, Maire Nurmet, Jüri Lehtsaar, Kersti Aro, Katrin Kreegimäe - Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut

Põllumehe Teataja veebruar 2020

Perioodil 2021–2027, mil ilmselt vähenevad põllumajandussektori investeeringutoetused, tekib põllumajandusettevõtetel üha suurem vajadus leida investeeringute rahastamiseks muid allikaid. Olukorra leevendamiseks kavandatakse ...

Loe edasi

Piimandus

Kuidas piima kokkuostuhinna mudel mõjutab piimandussektori arengut?

ANTS-HANNES VIIRA, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor

Põllumehe Teataja oktoober 2019

Eesti piimandussektori jätkusuutliku arengu üks eeldus on piima kuivainet väärtustava kokkuostuhinna mudeli kasutuselevõtmine. See tähendab, et piima kokkuostuhinna mudelis peab ...

Loe edasi

Sisuturundus

Silokindlustuslisandid – Eesti teadlastelt farmeritele

TIMO JAASKA, BioCC OÜ

Põllumehe Teataja august 2018

SISUTURUNDUS Veiste põhisöödana kasutatakse heintaimedest, maisist ja ka teraviljast valmistatud silo. Kõrgekvaliteedilist silo on keeruline toota. Sileerimise edukus sõltub sileeritavast ...

Loe edasi

Toetusi jagub seinast seina

Kas suudame ise oma toidulaua katta?

Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

Toetusi jagub seinast seina

Kas suudame ise oma toidulaua katta?

Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

Silt: teadus

Kui suure CO2 jalajäljega on maaülikooli katsefarmi piimatootmine?

Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses?

Mullajaam teeb nähtamatu nähtavaks

Suurim toidukadu tekib etapis, mil toit jõuab tarbijateni

Koroonaviirus mõjutab globaalseid toidu tarneahelaid

Mullas toimuvate protsesside alus peitub mullaelustikus

Põllumajandusühistutel läheb arenguks tuge vaja

Põllumehe finantsteadmised vajavad täiendust

Kuidas piima kokkuostuhinna mudel mõjutab piimandussektori arengut?

Silokindlustuslisandid – Eesti teadlastelt farmeritele

Ajakiri siin

Sisuturundus

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Väljaandja

Uudiskiri

Silt: teadus

Väljaandja

Enim kasutatud sildid

Uudiskiri