Keskkonnaagentuuri 2023. aasta vahehinnangu kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (52%) heas seisundis, veerand (26%) kesises seisundis, 21% halvas seisundis ning üle 1% väga halvas seisundis. Eesmärgiks on seatud vete seisundi parandamine.
Pinnavee seisundi hindamise kriteeriumite hulgas on vete üldlämmastiku sisaldus, mida mõjutab põllumajandusest pärinev hajukoormus. Hea ja kesise seisundi piiriks on üldlämmastiku sisaldus 3 mg/l. Taimetoitainete ärakanne põldudelt toimub nii pinnalt kui ka leostumise teel. Maaelu arengukava (MAK) seire raames on Maaelu Teadmuskeskus (METK) jälginud taimetoitainete leostumist dreenivee seire kaudu alates 2006. aastast. Põldudelt leostunud lämmastiku hulk on selle perioodi (2006–2024) keskmisena 23 kg/ha. Taimetoitainete leostumise vähendamine teenib nii keskkonnakaitselisi eesmärke kui ka võimaldab tootjatel kokku hoida väetistele tehtavaid kulutusi.
Talvel leostub kolmveerand lämmastikust
MAK-i dreenivee seire tulemuste põhjal on selgunud, et väga suur osa taimetoitainetest leostub vegetatsioonivälisel perioodil. Novembrist märtsi lõpuni leostub 75% lämmastikust. Seega tuleb majandada nii, et sügiseks jääks mulda võimalikult vähe taimedele kergesti omastatavaid ja seega ka kergesti leostuvaid toitaineid.
Talvine taimkate aitab toitainete kadusid vähendada, kuid taliviljade sügisesel väetamisel ei tohiks väetamisega liialdada eriti vedelsõnniku kasutamise puhul. Sõnniku kasutusnormi määramisel lubab seadusandlus arvestada sõnnikus sisalduva omastatava lämmastikuga, mis moodustab umbes poole üldlämmastiku sisaldusest. Nagu uuringud on näidanud, suurendab selline sügisel antud vedelsõnniku kogus ka taliviljade põllul oluliselt toitainete leostumist. Toitainete leostumist vähendab vahekultuuride kasvatamine, kuid neid peab külvama võimalikult varakult, et moodustuks suur biomass taimetoitainete sidumiseks.
Mida näitas põldude erinev majandamine?
Kliimaministeeriumi tellimusel tehti uuring „Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas“ aastatel 2023–2025. Dreenivee seire raames mõõdeti kahelt põllult dreenivee vooluhulka ja leostunud toitainete kontsentratsiooni. Teades dreenisüsteemi pindala, sai arvutada ka taimetoitainete aastase leostumise hektari kohta. Põldude erinev majandamine kahel järjestikusel aastal andis huvitavaid tulemusi.
.jpg "heworitz")
2023. aasta sügisel väetati mõlemaid seirepõlde (S ja T) vedelsõnnikuga 30 t/ha ja külvati talinisu. Kevadel anti põldudele kahe pealtväetamisega 148 kg lämmastikku. Üldlämmastiku sisaldus dreenivees oli kõrge kogu sügistalvise perioodi ja hakkas langema kevadel (vt joonis 1). Üldlämmastiku sisalduse tõus aprillis võis olla seotud lämmastiku kevadise pealtväetamisega. Talinisu kasvas hästi ja omastas suurema osa mullas saadaolevatest taimetoitainetest. Saagikuseks kujunes sügisel põllul S 7,74 ja põllul T 8,21 t/ha. Seetõttu langes suvel ka lämmastiku kontsentratsioon dreenivees.
Augustis 2024 külvati pärast talinisu koristamist mõlemale põllule vahekultuuriks hernes. Õigel ajal külvatud vahekultuur kasvas hästi ja sidus mullast taimetoitaineid nii, et lämmastiku kontsentratsioon püsis madalal terve sügistalvise perioodi. Vahekultuuri orgaaniline aine laguneb taimedele kättesaadavateks toitaineteks aeglaselt pikema perioodi jooksul ja vajab selleks lämmastikku. Kevadise mullaharimise käigus anti põldudele sama kogus vedelsõnnikut (30 t/ha) kui talinisule sügisel. Külvatud suviodrale olid tingimused toitainete omastamiseks head ning seetõttu jäi ka lämmastiku kontsentratsioon dreenivees suhteliselt madalaks. Mais antud lämmastiku pealtväetamise tulemusena tõusis ka üldlämmastiku kontsentratsioon (vt joonis 1).
Samasugune muster avaldus ka üldlämmastiku leostumises (vt joonis 2). Talinisu kasvuperioodil septembrist 2023 kuni septembrini 2024 leostus lämmastikku seirepõllult S 47,5 kg/ha ja seirepõllult T 49,0 kg/ha. Suviodra kasvatamisel jäi lämmastiku leostumine oluliselt väiksemaks, ulatudes vastavalt 10,1 ja 16,4 kg/ha sama pika seireperioodi kohta (septembrist 2024 kuni septembrini 2025). Mõlemal juhul leostus enamus lämmastikust vegetatsioonivälisel perioodil, kuid tänu selle, et üldlämmastiku kontsentratsioon dreenivees oli novembrist 2024 kuni märtsi lõpuni 2025 väike, leostus ka suviodra kasvatamisel lämmastiku vähem võrreldes talinisu kasvatamisega.
Uuringu tulemused näitavad, et vahekultuuride kasvatamine ja orgaaniliste väetiste eelistatult kevadine kasutamine vähendab oluliselt taimetoitainete leostumist mullast ning nende jõudmist pinna- või põhjavette.
