Eesti põllumehed lähevad tänavusele hooajale vastu ettevaatliku optimismiga. Linas Agro tellitud värske uuring näitab, et 66 protsenti Eesti põllumajandustootjatest usub, et tänavune saak tuleb mullusest parem.
Veerand vastanutest prognoosib eelmise aastaga sarnast tulemust. Samal ajal varjutavad head saagiootust ebakindlus sissetuleku suhtes, madalad teravilja kokkuostuhinnad, tõusnud sisendihinnad ning heitlik ilm.
Norstati poolt tänavu aasta alguses läbi viidud küsitlusest selgub, et vaid viis protsenti Eesti põllumeestest kardab mullusest kehvemat saaki. Kõige optimistlikumad on seejuures Jõgeva, Järva ja Viljandi maakonna tootjad ning suuremate põllumajandusettevõtete pidajad.
Linas Agro taimekaitse tootejuhi, Kadri Leetbergi sõnul annavad praegused põllutingimused põhjust hooaega pigem positiivselt vaadata, kuid põllumajanduses võib pilt kiiresti muutuda. „Kui suuremaid ilmaekstreemsusi ei tule, on tänavuse hooaja väljavaade pigem hea. Samas sõltub põllumajanduses tulemus alati mitme teguri koosmõjust. Oluline on nii ilm, põldude talvine seisukord, eelvili kui ka see, kuidas on õnnestunud külv ja milliseid agrotehnoloogilisi võtteid on kasutatud,“ ütleb ta.
Kuigi saagiootus on valdavalt hea, ei tunne põllumehed end oma majandusväljavaate suhtes sama kindlalt. 27 protsenti vastanutest usub, et nende sissetulek jääb eeloleval hooajal samaks, 23 protsenti loodab kasvu ning 12 protsenti kardab vähenemist. Kõnekas on aga see, et 38 protsenti ei oska veel öelda, kuidas nende sissetulek muutub.
See peegeldab hästi ka sektori peamisi pingeid. Uuringu järgi peavad Eesti põllumehed suurimaks väljakutseks madalaid teravilja kokkuostuhindu. Selle järel nimetatakse enim põllumajandussisendite kallinemist ja ebastabiilseid ilmastikuolusid.
„Saagi väljavaade võib olla hea, aga see ei tähenda automaatselt, et ka majandustulemus tuleb tugev. Põllumeeste kindlustunnet mõjutavad praegu tugevalt nii turuolukord, sisendihinnad kui ka ilmastikuriskid kogu hooaja vältel,“ lisab Leetberg.
Tulevikku vaadates plaanib 51 protsenti Eesti põllumeestest jätkata senises mahus, 27 protsenti soovib tegevust laiendada ning kaheksa protsenti kaalub vähendamist. Kõige olulisemaks investeeringuks peetakse mulla viljakuse parandamist. Sellele järgnevad uue põllumajandustehnika soetamine, seemnete ja sortide uuendamine ning täppisviljelus.
Riskide kasv
Uuringust joonistub välja ka riskide kasvav mõju. Vaid seitse protsenti vastanutest on oma 2026. aasta saagi kindlustanud, samas kui 93 protsenti ei ole seda teinud. Seejuures ütleb kaks kolmandikku vastanutest, et ei plaani saaki kindlustada ka edaspidi. Samal ajal on ligi 90 protsenti põllumeestest viimase kolme aasta jooksul kogenud ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud märkimisväärset saagikadu.
Uuringu viis Linas Agro tellimusel 2026. aasta jaanuaris ja veebruaris läbi turu-uuringute ettevõte Norstat. Küsitluses osales ligi 1000 teraviljakasvatajat: 500 Leedust, 300 Lätist ja 200 Eestist.
AB Linas Agro on üks Baltikumi suuremaid agroettevõtteid, mis haldab üheksat ettevõtet Eestis, Läti ja Leedus ning katab kogu tegevusahela alates seemnete müügist kuni teravilja kokkuostuni. Ettevõte kuulub kontserni AB Akola group.
