• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Mõõda, mitte ära eelda: uus tööriist aitab hinnata praktikate tegelikku mõju

autor: Maaelu Teadmuskeskus
aprill 2026
Kategooria: Sisuturundus, Põllumehe Teataja aprill 2026
Hollandi ettevõtte Antonie esindajad Eestis.

Hollandi ettevõtte Antonie esindajad Eestis.

Põllumehe jaoks on iga otsus täna järjest suurema kaaluga. Väetiste hinnad on kasvanud ebaproportsionaalselt kiiresti ning sama kehtib ka kütuse kohta. See tähendab, et iga põllule tehtud investeering – olgu see väetis, tööoperatsioon või muu praktika – peab end ka päriselt ära tasuma. Küsimus ei ole ainult saagis, vaid selles, kas kulutatud euro tõi oodatud tulemuse.

Seni on otsuseid tehtud peamiselt kogemuse ning mulla keemiliste analüüside põhjal: vaadatakse toitainete sisaldust, pH-d ja orgaanilise aine sisaldust. Kuid need näitajad ei anna täielikku pilti sellest, kas muld toimib nii, nagu peaks. Suur osa vastusest peitub mulla elustikus – süsteemis, mis reguleerib toitainete kättesaadavust, mõjutab mullastruktuuri ja aitab tagada saagi.

Just siia toob selgust Maaelu Teadmuskeskuse (METK) ja Hollandi tehnoloogiaettevõtte Antonie koostöös käivitatud pilootprojekt. Projekti keskmes on tööriist, mis võimaldab hinnata mulla bioloogilist toimimist ning seeläbi anda põllumehele praktilise vastuse: kas kasutatud majandamisvõtted töötavad või mitte.

Analüüs põhineb nematoodidel – mikroskoopilistel organismidel, kes reageerivad kiiresti muutustele mullas. Nende koosseis ja arvukus peegeldavad, kas mullas toimub aktiivne toitainete ringlus, kas süsteem on tasakaalus või hoopis häiritud. Uus LIFE Monitor™ tehnoloogia võimaldab neid organisme automaatselt tuvastada ning arvutada näitajad, mis kirjeldavad mulla toimimist tervikuna.

Põllumehe jaoks tähendab see võimalust siduda oma praktikad otseselt mõõdetava näitajaga. Näiteks saab hinnata, kas vahekultuuride kasutamine, harimisviisi muutus või orgaanilise aine lisamine on ikka tegelikult parandanud mulla seisundit või mitte. See annab kindluse, et tehtud kulutused ei ole olnud pime investeering , vaid toetavad reaalselt tootlikkust ja vastupidavust.

Vähendab riske

Eriti oluline on see tänases majandusolukorras, kus eksimisruum on väike. Kui sisendhinnad on kõrged, muutub teadmispõhine otsustamine kriitiliseks konkurentsieeliseks. Tööriist, mis aitab hinnata praktikate mõju juba varases etapis, võimaldab vähendada riske ja teha teadlikumaid valikuid.

Pilootprojektis osalemine annab tootjatele võimaluse luua oma põldudele bioloogiline lähteandmestik ning jälgida muutusi ajas. Lisaks analüüsidele pakutakse ka ühiseid arutelusid ja kogemuste jagamist, mis aitab tulemusi paremini tõlgendada.

Kokkuvõttes ei ole tegemist lihtsalt uue analüüsiga, vaid otsustustööriistaga. Selle väärtus seisneb selles, et see aitab vastata kõige olulisemale küsimusele: kas minu tehtud valikud töötavad – ja kas need on väärt iga kulutatud eurot.

Loe projektist ja sellega liitumisest: https://metk.agri.ee/mulla-funktsionaalse-elustiku-hindamine

Sildid: keskkondMETKmuld
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Uuring: kaks kolmandikku Eesti põllumeestest loodab tänavu mullusest paremat saaki

Järgmine artikkel

Hannes Prits: põllumehest on saanud haruldane liik

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK
Muld

Mida peale hakata biomassiga?

juuni 2026
Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu
Keskkond

Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

juuni 2026
Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko
Arvamus

Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

juuni 2026
Järgmine artikkel
Kevili juht Hannes Prits nendib, et tänavu võib viljakasvatus ära tasuda ainult siis, kui väetis osteti ära varem. Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Hannes Prits: põllumehest on saanud haruldane liik

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.