Sõnnikuga viime mulda orgaanilist ainet, kuid olenevalt sõnniku tüübist ja käitlemisest kipuvad sõnnikus tekkima toitainete kaod. Kadude vähendamiseks on üks viimastel aastatel tähelepanu pälvinud bioloogiline lahendus BAM (Beneficial Anaerobic Microbes) ehk kasulike anaeroobsete mikroorganismide segu.
Praktikas kasutatakse BAM-i sageli vedelsõnniku käitlemisel, lisades seda sõnnikuhoidlasse koos süsinikuallikaga, enamasti melassiga, eesmärgiga mõjutada hoiustamise ajal toimuvaid mikrobioloogilisi protsesse.
Tegemist ei ole ühe kindla bakteriliigiga, vaid erinevatest mikroorganismidest koosneva kultuuriga, milles on tavaliselt esindatud piimhappebakterid (Lactic Acid Bacteria, LAB), fotosünteesivad purpurbakterid (Purple Non-Sulfur Bacteria, PNSB), pärmid ning mitmed teised orgaanilise aine lagundamises osalevad mikroorganismid. Piimhappebakterid on tuntud näiteks jogurti, hapukapsa ja teiste fermenteeritud toodete valmistamisest. Nad toodavad orgaanilisi happeid, aitavad stabiliseerida mikroobikooslust ning võivad piirata soovimatute mikroorganismide arengut. Purpurbakterid kasutavad energiaallikana valgust ning osalevad orgaaniliste ühendite ja lämmastiku ringluses. Koos pärmide ja teiste mikroorganismidega moodustavad nad mitmekesise mikroobikoosluse, mille eesmärk on suunata orgaanilise aine lagunemist ja toetada mikroobse biomassi kujunemist.
BAM mõjutab bioloogilisi protsesse
BAM-i kasutamise loogika erineb mõnevõrra tavapärastest toitainete kadude vähendamise võtetest, nagu hoidlate katmine või hapestamine. Kui katmine vähendab peamiselt ammoniaagi lendumist füüsilise barjäärina ja hapestamine takistab ammooniumi ülemineku ammoniaagiks, siis BAM püüab mõjutada bioloogilisi protsesse.
Selle juures mängib olulist rolli melass. Melass on suhkrutööstuse kõrvalsaadus, mis tekib suhkru tootmisel suhkruroost või suhkrupeedist. See sisaldab suures koguses lihtsuhkruid, mida mikroorganismid saavad kiiresti energiaallikana kasutada. Lisaks suhkrutele sisaldab melass väiksemates kogustes ka mineraalaineid ja muid orgaanilisi ühendeid.
Mikroobide seisukohast ei ole oluline ainult lämmastiku kogus, vaid ka süsiniku ja lämmastiku suhe. Kui süsteemis on palju lämmastikku, kuid vähe kergesti kasutatavat süsinikku, jääb mikroorganismide kasv piiratumaks ning väiksem osa lämmastikust seotakse mikroobsesse biomassi. Sellisel juhul võib suureneda ammoniaagi lendumise risk sõnniku või läga hoiustamisel. Melassi lisamine annab mikroorganismidele kiiresti kättesaadava energiaallika ning võib suurendada nende aktiivsust ja biomassi moodustumist. Selle tulemusena seotakse osa toitainetest ajutiselt mikroobidesse. Mikroobide hilisemal lagunemisel vabanevad need toitained uuesti ning liiguvad edasi mulla toitainete ringluses.
Lisaks sõnnikuhoidlatele kasutatakse BAM-i ning melassi ka koristusjääkide lagundamise toetamiseks, kompostimisprotsesside suunamiseks, sügavallapanusüsteemides, orgaaniliste vedelväetiste valmistamisel ning mitmesuguste orgaaniliste jäätmete käitlemisel. Koristusjääkide puhul pritsitakse BAM-i ja melassi sisaldav lahus tavaliselt taimejäänustele enne või vahetult pärast nende mulda viimist, et luua mikroorganismidele soodsad tingimused ning kiirendada lagunemisprotsesside käivitumist.
Ise tehtud, hästi tehtud
Üks põhjus, miks BAM on tootjate seas tähelepanu pälvinud, on võimalus seda suhteliselt lihtsalt ise valmistada. Erinevalt paljudest kommertslikest mikroobpreparaatidest ei pea tootja ostma valmis toodet igaks kasutuskorraks. BAM-i saab paljundada kohapeal, kasutades vett, melassi ja algkultuuri. See vähendab oluliselt kulusid ning võimaldab kasutada värskelt valmistatud mikroobkultuuri. Samuti eeldatakse, et kohapeal paljundatud mikroorganismid võivad aja jooksul kohaneda paremini konkreetse ettevõtte tingimustega, kuigi selle mõju sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja keskkonnast.
Oluline on siiski rõhutada, et BAM ega melass ei lisa süsteemi uusi toitaineid. Nende võimalik väärtus seisneb selles, et olemasolevad toitained ja orgaaniline aine liiguvad süsteemis teistsugusel viisil. Samuti ei kõrvalda nende kasutamine automaatselt kõiki lämmastikukadusid, sest lämmastiku liikumist mõjutavad samal ajal nii temperatuur, niiskus, hapniku olemasolu, sõnniku omadused kui ka mulla seisund. Lisaks ammoniaagi lendumisele võib lämmastik pärast mineraliseerumist liikuda ka nitraadina, mis sobivate tingimuste korral võib leostuda või kaduda denitrifikatsiooni kaudu gaasiliste ühenditena. Seetõttu nähakse BAM-i ja melassi kasutamist pigem ühe võimaliku tööriistana toitainete ringluse mõjutamiseks, mitte universaalse lahendusena kõikidele lämmastikukadudele.
Kolmeaastane katse Sadala Agros
Sadala Agro, Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja Gens OÜ alustasid kolmeaastast innovatsiooniprojekti (2026–2029), mille eesmärk on parandada toitainete kasutusefektiivsust, toetada täpsemaid tootmisotsuseid ning vähendada toitainete kadusid kogu tootmissüsteemis. Projekti käigus ühendatakse mulla keemilised, füüsikalised ja bioloogilised analüüsid, taimede seisundi jälgimine, põllusisese varieeruvuse kaardistamine ning hooaja jooksul kogutud andmetel põhinevad juhtimisotsused, et muuta väetamine täpsemaks ja taimiku vajadustele vastavaks.
Ühe osana sellest tööst uuritakse ka võimalusi orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamiseks. Selleks hinnatakse BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele Eesti tingimustes ning jälgitakse, kuidas mõjutab mikrobioloogiliste protsesside suunamine toitainete ringlust ja sõnniku väetusväärtust.
Kokkuvõttes saab öelda, et sõnnik, põhk, koristusjäägid ja vahekultuurid erinevad oma koostise ja kasutusvõimaluste poolest, kuid kõik sisaldavad toitaineid ja orgaanilist ainet, mis võivad toetada järgmiste kultuuride kasvu. See, kui suur osa sellest potentsiaalist realiseerub, sõltub suuresti sellest, kuidas neid materjale majandatakse.
