METK 2026. aasta II kvartali vahearuanne näitab, et toorainehindade muutused kanduvad jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga. Piimatoodete puhul on tooraine osa vähenenud, kuid tarbijahind püsinud stabiilne või muutunud vaid vähesel määral.
PIIMATOOTED
Joogipiim
Purepakendis piima ja täispiima jaehinnas on aastaga vähenenud tooraine osakaal.
Piima kokkuostuhind langes Eestis 2026. aasta II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 9,1% ning aastases võrdluses 23,2%, kuid joogipiima jaehinnad muutusid samal ajal märksa tagasihoidlikumalt.
2026. aasta II kvartalis langes purepakendis piima jaehind 3,8% võrreldes eelmise kvartaliga. Purepakendis piima puhul oli suurim osakaal tööstusel, mis moodustas umbes 34% jaehinnast. Kaubanduse osa ulatub ligikaudu 28%ni ning tooraine osakaal jäi 19% juurde.
Täispiima jaehind jäi suhteliselt stabiilseks võrreldes eelnenud kvartaliga, langedes 1%. Täispiima puhul oli jaehind jaotunud ühtlasemalt – kaubanduse osa moodustas 29%, tööstuse osa 27% ja tooraine osa 24%.
.jpg "heworitz")
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on purepakendis piima jaehind langenud 4,5% ja täispiima jaehind tõusnud 1,9%, kuid tooraine osa jaehinnas on oluliselt vähenenud. (Joonis 1)
Juust, kodujuust ja või
Valitud piimatoodete jaehinnamuutused 2026. aasta II kvartalis olid erisuunalised: kodujuustu ja või hind langes aastases võrdluses, samas kui Edam juustu hind tõusis.
Kodujuustu puhul moodustas tooraine osakaal 30% ja kaubanduse osakaal 27% jaehinnast. Samas tööstuse osakaal oli 24% jaehinnast.
Edam juustu puhul moodustas kaubanduse osa 46% jaehinnast, samas kui tooraine osa jäi 21% ja tööstuse osa 14% juurde. 2026. aasta I kvartaliga võrreldes oli jaehind tõusnud 0,4%.
Või jaehinnas moodustas kaubanduse osa 36%, tooraine osa 33% ning tööstuse osa 12%. 2026. aasta II kvartalis langes või jaehind võrreldes eelmise kvartaliga 11,4%.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes oli või jaehind 14,5% ja kodujuustu jaehind 5,9% madalam, kuid tooraine osa on vähenenud ligikaudu veerandi võrra. Edam juustu jaehind tõusis 6,5%, suurenes ka tööstuse osa, kuid vähenes tooraine osa (Joonis 2).
Lihatooted
2026. aasta II kvartalis moodustas koduse hakkliha jaehinnast tooraine osa 36% ja tööstuse osa 30%, samas kui kaubanduse osakaal oli 14%. Võrreldes eelmise kvartaliga tõusis koduse hakkliha hind 1,2%.
Veisehakkliha puhul oli suurim osakaal tööstusel, mis moodustas 40% jaehinnast. Tooraine osa oli 24% ning kaubanduse osakaal 17%. Veisehakkliha jaehind langes 2026. aasta II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%.
Seahakkliha puhul moodustas tööstuse osa jaehinnast 38%, tooraine osa 26% ning kaubanduse osa 17%. 2026. aasta II kvartalis langes seahakkliha jaehind võrreldes eelmise kvartaliga 13,8%.
Viineri jaehinnast moodustas kaubanduse osa ligikaudu 44%, tööstuse osa 25% ning tooraine osakaal 11%. Jaehind tõusis 2026. aasta II kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 1%.
Aastases võrdluses liikusid sea- ja veiserümpade kokkuostuhinnad eri suundades: searümpade kokkuostuhind langes, samas kui veiserümpade kokkuostuhind tõusis. Võrdluses 2025. aasta II kvartaliga oli koduse hakkliha jaehind 15,9% kõrgem, veisehakkliha jaehind 72% kõrgem.
Veisehakkliha puhul oli jaehinna aastane tõus märksa suurem kui veiserümpade kokkuostuhinna muutus, kuna jaehinda mõjutavad lisaks tooraine kallinemisele ka töötlemise, pakendamise, logistika ja müügiga seotud kulud.
Seahakkliha jaehind oli võrreldes 2025. aasta II kvartaliga 7,8% kõrgem ja viineri jaehind on tõusnud 21%, seejuures on vähenenud tooraine osa jaehinnas ning suurenenud kaubanduse osa. (Joonis 3)
Kartul ja köögiviljad
METKi kogutud andmetele tuginedes olid kartuli, porgandi ja peakapsa jaehinnad 2026. aasta II kvartalis madalamad kui aasta varem. Tootja ja kaubanduse osakaal jaehinnas muutus toodete lõikes erinevalt: porgandi ja peakapsa puhul suurenes tootja osakaal, samal ajal kui kartuli puhul see vähenes.
Teraviljatooted
Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel on suurim osa tööstusel, mis moodustas 2026. aasta II kvartalis leival 51% ja saial 53% jaehinnast. Toorainehindade muutused olid seejuures erinevad: nisu kokkuostuhind muutus vähe, kuid rukki kokkuostuhind langes 2026. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 24%.
Munad
Munade jaehind on kallinenud aastases võrdluses. Kõige soodsama hinnaga olid puurikanade munad, kuigi nende jaehind oli võrreldes 2025. aasta II kvartaliga 2026. aasta II kvartalis tõusnud 2,24 eurolt 2,68 euroni 10 muna kohta. Jaehinna tõus avaldub ka tootja osa suurenemises (Joonis 4).
Hinnamarginaalide uuringust
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) hinnamarginaali uuring käsitleb Eesti olulisemate toidukaupade – piima, liha, teraviljatoodete, köögivilja ja munade – hinna kujunemist ning tootjate ja töötlejate rolli toidutarneahelas.
Uuringu analüüs põhineb Statistikaameti, Eesti Konjunktuuriinstituudi ja METKi hinnavaatlustel ning kajastab hinnamuutusi aastatel 2024–2026 II kvartal. Uuringu eesmärk on selgitada, kui suur osa toote lõpphinnast jääb põllumajandustootjale, kui palju töötlejale ning kui palju jaekaubandusele. Uuring valmib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Metoodika, mis lepiti kokku 2015. aastal, näeb ette valitud kaupade jaehinna jaotamise põllumajandustootja, toidutööstuse, jaekaubanduse ja käibemaksu osadeks.
Põllumajandustootja tasandil on arvestatud hinda, mis saadakse esimeselt kokkuostjalt (tööstus või jaekaubandus), millest ei ole maha arvatud tootmiskulusid ega lisatud toetusi. Toidutööstuse puhul on marginaali kujunemisel kuluna arvesse võetud tooraine hinna ja tööstusest väljamüügihinna vahe.
Jaekaubanduse tasandil on kasutatud jaehinda ilma käibemaksuta, kus kuluna on arvestatud tööstusest ostetud toote hind.
