Toidutööstuse ettevõtted on viimastel aastatel pidanud toime tulema heitlike tooraine ja energia hindadega ning kasvavate tööjõukuludega. Kuigi olukord on stabiliseerunud, näitavad Swedbanki värske stressitesti tulemused, kui tugevalt võivad muutused ettevõtete majandustulemusi mõjutada. Samas saavad ettevõtted oma vastupidavust suurendada, eelkõige investeerides tootmise tõhustamisse.
Swedbank viis seitsmendat korda läbi suuremate tööstusettevõtete stressitesti, et hinnata eri kulude ja majandusnäitajate muutuste mõju nende finantstulemustele. Seekord analüüsisime sadakonda ettevõtet, kelle bilansis on märkimisväärses mahus finantskohustusi. Toidutööstuse arvele langes veerand valimi finantskohustustest.
Hindasime eraldi tooraine, tööjõu ja energia kallinemise mõju ning esimest korda ka mitme ebasoodsa muutuse koosmõju. Testi tulemused näitavad, et toidutööstus on kõige tundlikum tooraine hindade muutusele, kuid pikema aja jooksul võib suureks kujuneda ka tööjõukulude surve.
Tooraine hinnakõikumisel suurim mõju
Toidutööstuse suurim kulu on tooraine, mis moodustab keskmiselt 55% sektori käibest. Seetõttu mõjutab selle hinnamuutus ettevõtete kasumlikkust väga tugevalt, eriti kui hinnatõusu ei õnnestu müügihindadesse edasi kanda.
Meie vaadatud toidutööstusettevõtete keskmine EBITDA marginaal ehk kulumieelne ärikasumlikkus oli 2025. aastal 8%. Kui tooraine hinnad kasvaksid 30% ning ettevõtted ei saaks seda hinnatõusu klientidele edasi anda, oleks sama valimi keskmine EBITDA marginaal samuti 8%, aga miinusmärgiga. See tähendaks tugevat kahjumlikkust, investeeringute peatamist ning osa ettevõtete jaoks tõenäoliselt ka tegevuse lõpetamist.
.jpg "heworitz")
Samas piisaks juba 10% tooraine kallinemisest ning ettevõtete kasum väheneks sedavõrd, et neil kuluks laenude tagasimaksmiseks ligi kolm korda rohkem aega. Ettevõtted peaksid otsima laenugraafikute pikendamise võimalusi või küsima maksepuhkust, et jätkuks raha ka muudeks olulisteks tegevusteks.
Toorainehindade järske muutusi oleme juba kogenud. Kõige äärmuslikum oli olukord 2022. aastal, kui kiiresti kallinesid näiteks piim, teravili ja liha. Ettevõtted ei saanud kogu hinnatõusu korraga müügihindadesse edasi kanda ning selle mõju oli tunda veel pikalt. Kuigi viimastel kuudel on tooraine hinnad pigem langenud, mida oleme mõnevõrra märganud ka toidupoodides, on aasta teises pooles hinnad stabiliseerunud või hakanud taas tõusma.
Palgakasvu mõju avaldub aastatega
Tooraine kõrval on üks toidutööstuse suuremaid kulusid tööjõud. Viimase viie aasta jooksul on töötleva tööstuse tööjõukulud kasvanud keskmiselt ligi 9% aastas. Swedbanki kevadisest tööstusettevõtete uuringust selgus, et nii toidutööstus kui ka töötlev tööstus tervikuna prognoosisid tänavuseks palgakasvuks 4%. Samas tuleb nentida, et viimase viie aasta jooksul on ettevõtted igal aastal tegelikku palgakasvu alahinnanud.
Kuna tööjõukulud moodustavad ettevõtete käibest ligikaudu 10%, ei vii senises tempos palgakasvu jätkumine ettevõtteid kohe kahjumisse. Kui aga sama kasv jätkuks järgmised viis aastat, väheneks meie valimis olnud toidutööstusettevõtete keskmine EBITDA marginaal poole peale ehk 8%-lt 4%-ni.
Neli protsenti võib keskmise näitajana tunduda veel päris hea tulemus. Kui aga ettevõtete olukorda lähemalt vaadata, oleks viie aasta pärast juba üle 60% meie valimis olnud ettevõtetest negatiivse EBITDA-ga. See näitab, kui tugevalt võib pikaajaline palgakasv ettevõtete rahavoogu mõjutada.
Hindasime ka energiakulude mõju. Kuigi energiamahukamate ettevõtete jaoks on see oluline, on mõju toidutööstusele keskmiselt tagasihoidlikum. Energiakulude 50% kasvu korral väheneks valimi keskmine EBITDA marginaal ühe protsendipunkti võrra.
Mitme riski kokkulangemine võib viia raskustesse ligi kolmveerand toidutööstuse ettevõtetest
Sel aastal hindasime esimest korda ka ebasoodsate muutuste koosmõju töötlevale tööstusele. Tegelikus elus ei muutu ettevõtete kulud ja tulud ükshaaval – nõudlus võib väheneda samal ajal, kui tooraine, energia ja tööjõud kallinevad.
Vaatasime stsenaariumi, kus ettevõtete müügimahud langevad 10%, müügihinnad vähenevad 5%, tooraine kallineb 5%, elektri hind tõuseb 25%, kütused kallinevad 60%, tööjõukulud kasvavad 6% ning euribor püsib kogu aasta 4% tasemel.
Sellisel juhul langeks toidutööstuse keskmine EBITDA marginaal 8%-lt 5%-ni. Esmapilgul ei pruugi see tunduda väga suur muutus, kuid põhjalikumalt sisse vaadates avaneb märksa tõsisem pilt. Nimelt ei jätkuks 72%-l valimis olnud toidutööstusettevõtetest enam piisavalt positiivset rahavoogu isegi laenude teenindamiseks, rääkimata uutest investeeringutest, kuna puudub piisav puhver.
Loomulikult ei tähenda stressitest, et kõik need muutused toimuvad korraga. Küll aga näitab see, kui kiiresti võib ettevõtete finantsolukord halveneda ja miks on oluline keerulisemateks aegadeks valmis olla.
Investeerimine tootlikkusse aitab tugevamana edasi liikuda
Ettevõtetel on kõige keerulisem mõjutada just tooraine ja teiste sisendite hindu. Mõnevõrra saab kulusid optimeerida, näiteks planeerida sisseoste soodsamatele perioodidele. Suurema efekti annab aga see, kui ettevõte suudab kasutada tootmises vähem toorainet, energiat ja muid ressursse, tootes samal ajal vähemalt sama palju või isegi rohkem.
Selleks on vaja investeerida tootmise tõhustamisse, nüüdisaegsematesse seadmetesse ja tehnoloogiasse. Meie varasemate tööstusuuringute tulemused on näidanud, et aktiivsemalt investeerinud ettevõtted suudavad teenida kuni kaks korda paremat EBITDA marginaali. Seetõttu tasub ka keerulisematel aegadel otsida võimalusi investeerimiseks, arvestades seejuures ettevõtte rahaliste võimalustega.
Toidutööstus on oma olemuselt üks stabiilsemaid sektoreid, sest sõltumata majanduse käekäigust vajavad inimesed iga päev toitu. Stressitesti eesmärk ongi hinnata võimalikke riske, et olla muutusteks paremini valmis. Investeeringud tootlikkusse aitavad ettevõtetel tulla toime kasvavate kuludega ja tugevdada oma konkurentsivõimet.
