Pakendi esikülje toitumisalane märgistus on sel aastal Eestis kõvasti kirgi kütnud, kuigi arutelu selle üle ei ole uus. Uus on aga see, kui jõuliselt on esile tõstetud üks konkreetne lahendus – Nutri-Score.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas 2025. aastal teema põhjalikumat analüüsimist. Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusel (LABRIS) valmis teaduskirjanduse ülevaade erinevatest pakendi esikülje märgisüsteemidest. Alustatud on Nutri-Score’i Eesti toidusoovitustele vastavuse hindamist, majanduslike mõjude analüüsimist ning seda on püütud prioriteetse tegevusena kirjutada ministeeriumi arengudokumentidesse, nagu põllumajanduse ja kalanduse arengukava (PõKa) ja 2026–2029 toiduohutuse programm. Ministeerium on süsteemi tutvustanud sidusrühmadele ja avalikkusele ning oma veebilehel põhjalikult selgitanud Nutri-Score’i toimimist ja vastanud süsteemi kohta esitatud kriitikale.
Kõik see tekitab aga küsimuse: miks just Nutri-Score ja miks just nüüd?
Samad mured juba 2020. aastal
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) kriitiline suhtumine Nutri-Score’i ei ole reaktsioon viimaste kuude arutelule. Juba 5. oktoobril 2020, kui pakendi esikülje märgistust arutati Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogus, toetas EPKK kogu Euroopas kehtivat FOP-süsteemi tingimusel, et see oleks vabatahtlik, kõikides liikmesriikides ühetaoliselt rakendatav, numbriline, tarbijale üheselt arusaadav, teaduspõhine ja sõltumatu. Samas ütles EPKK juba siis selgelt, et ei toeta mitmevärvilist ega valgusfoori-tüüpi lahendust, sealhulgas Nutri-Score’i.
Põhjused olid paljuski samad, millest räägime kuus aastat hiljem. Värvipõhine hinnang võib tekitada ettekujutuse „heast“ ja „halvast“ toidust, kuigi tasakaalustatud toitumist ei saa hinnata ühe toote kaudu. Samuti juhtis EPKK juba toona tähelepanu sellele, et toitu tuleks hinnata terviklikult, arvestades nii makrotoitaineid kui ka mikrotoitaineid, ning vältida olukorda, kus tarbija hakkab võrdlema omavahel võrreldamatuid tooteid.
.jpg "heworitz")
2026. aastal on EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liit esitanud ministeeriumile Nutri-Score’i kohta ühise seisukoha. Ka selles juhitakse tähelepanu süsteemi normatiivsele iseloomule, algoritmi piiratusele ja muutlikkusele, märgimürale, ettevõtjatele tekkivale koormusele ning küsimustele pikaajalise rahvatervise mõju tõendatuse kohta.
Ajalugu muutub eriti huvitavaks
2022. aasta novembris alustas toonane Maaeluministeerium teavituskampaaniat „Vaata hinnast edasi!“. Üleskutse oli sisuliselt vastupidine praegusele lihtsustamise suunale: õpi lugema pakendit ja vaata, mida sa tegelikult ostad.
Kampaania lähtekoht oli uuringutulemus, mille järgi luges toidu esmakordsel ostmisel alati selle märgistust vaid kümnendik Eesti inimestest. Riik nägi probleemi selles, et tarbija ei kasuta piisavalt pakendil olevat informatsiooni, ning kutsus inimesi üles seda teadlikumalt lugema.
Veel 2024. aastal valmis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava, mille eesmärk oli muuta olemasolev informatsioon pakenditel paremini loetavaks. Mis siis vahepeal muutus?
Kelle vajadusest Nutri-Score’i juurutatakse?
Ministeerium on aruteludes viidanud, et Nutri-Score’i kasutamisest on huvitatud ka Eesti toidutootjad. Kui ettevõtjate huvi on üks argument süsteemile Eestis õigusliku aluse loomiseks, on põhjendatud küsida, kui suurt osa Eesti toidutootmisest selline huvi tegelikult esindab.
EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liit esindavad suurt osa Eesti põllumajandus- ja toidusektorist ning mõlemad organisatsioonid on Nutri-Score’i suhtes väljendanud kriitilist seisukohta. Ka mitmed teised tootjate esindusorganisatsioonid on olnud kohtumistel Nutri-Score’i suhtes kriitilised.
Seetõttu tahaksime teada: kelle vajadusest lähtub ministeerium just Nutri-Score’i edendamisel? Kui paljud Eesti tootjad on selle kasutuselevõttu soovinud ja millise osa Eesti toidutootmisest nad esindavad?
Küsimus ei ole selles, kas mõni ettevõte soovib Nutri-Score’i vabatahtlikult kasutada. Loomulikult võib ettevõttel selleks olla äriline põhjus – näiteks tegutsemine turul, kus Nutri-Score on juba laialdaselt kasutusel. Küsimus on selles, kas üksikute ettevõtjate vajadus on piisav põhjus, et Eesti riik suunaks avalikke ressursse just selle süsteemi kasutuselevõtu ettevalmistamisse.
Nutri-Score’i toetuseks on samal ajal sõna võtnud mitmed tervisevaldkonna erialaorganisatsioonid. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tõi 2026. aasta juulis toetajatena eraldi esile Eesti Pereõdede Ühingu, Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühenduse, Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Kaaluravi Seltsi ning Eesti Endokrinoloogide Seltsi. Nende organisatsioonide seisukoht on rahvatervise arutelus oluline. Samas ei anna toetavate organisatsioonide arv iseenesest vastust küsimusele, miks peaks riik eelistama just Nutri-Score’i teistele võimalikele rahvatervise ja toitumisteadlikkuse parandamise meetmetele.
Kui Nutri-Score’i vajalikkust põhjendatakse rahvatervise eesmärkidega, tuleks vaadata tervikpilti. Milliseid teisi ennetusmeetmeid on viimastel aastatel samas mahus analüüsitud ja rahastatud? Kui palju on panustatud inimeste toitumisalase kirjaoskuse parandamisse, liikumise edendamisse, toitumisnõustamisse või tervishoiusüsteemi võimekusse tegeleda ülekaalulisuse ennetamisega?
Kas lahendus on uus märgis või teadlikum tarbija?
Ministeerium ise tunnistab oma Nutri-Score’i käsitluses, et ükski toidukeskkonna sekkumine ei muuda inimeste käitumist iseseisvalt ega kohe ning et Nutri-Score ei asenda riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi.
See viib meid tagasi 2022. aasta küsimuse juurde. Kui vaid kümnendik tarbijatest luges alati esmakordselt ostetava toidu märgistust, tasub küsida, kas probleem oli selles, et pakendil puudus veel üks märk, või hoopis selles, et olemasolevat informatsiooni ei osatud või soovitud kasutada.
Enne uue süsteemi loomist tuleks seetõttu hinnata, kas oleme piisavalt investeerinud olemasoleva toitumisalase teabe mõistmisse, tarbijate teavitamisse ja NutriData-sarnaste tööriistade kasutajasõbralikumaks muutmisse. Ning ennekõike tuleks võrrelda, milline neist lahendustest parandaks Eesti inimeste toitumisharjumusi kõige tulemuslikumalt.
Nii et enne, kui paneme Eesti toidupakenditele järjekordse värvilise märgi, tahaksime saada vastuse kolmele lihtsale küsimusele: miks just Nutri-Score, miks just nüüd ja kelle vajadusest?
Üks täht ja värv ei näita kogu toiteväärtust
Nutri-Score’i üks põhimõtteline piirang on selles, mida tema algoritm arvestab ja mida mitte. Ministeeriumi kirjelduse järgi mõjutavad Nutri-Score’i hinnangut positiivselt valgud, kiudained ning puu- ja köögiviljasisaldus ning negatiivselt energiasisaldus, suhkrud, sool ja küllastunud rasvhapped; jookide puhul arvestatakse ka magusaineid.
Kuid inimese toitumine on sellest oluliselt mitmekesisem. Näiteks ei kuulu Nutri-Score’i algoritmis eraldi hinnatavate toitainete hulka vitamiinid ja mineraalained, kuigi need on inimese organismi normaalseks talitluseks hädavajalikud. Seega ei kirjelda Nutri-Score’i üks täht ja värv toidu kogu toitainelist koostist – ning tarbijale peab olema arusaadav, mida see hinnang näitab ja mida mitte.
Tekib küsimus, kui põhjendatud on anda tootele täht ja värv ning eeldada, et tarbija tajub samal ajal selle hinnangu piire.
EPKK ja Toiduliidu kriitika ei tähenda vastuseisu tervislikumale toitumisele. Vastupidi – eesmärk peaks olema lahendus, mis aitab inimesel mõista oma toitumist tervikuna, mitte jagada üksikuid tooteid intuitiivselt „headeks“ ja „halbadeks“.
Kommentaar: Tarbijatele sobib paremini lihtne toidumärgis
Hellika Kallaste, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (RPM) alustas pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgiste põhjalikumat analüüsimist 2025. aasta alguses. Sellised märgised on teaduskirjanduse põhjal tarbijale paremini nähtavad ja lihtsamini mõistetavad kui kohustuslik toitumisalane teave pakendi tagaküljel.
Kuna ideaalset märgist ei eksisteeri, tuleb valida lihtsamini haaratava hinnangulise märgise või numbrilist infot andva, kuid rohkem taustateadmisi ja süvenemist nõudva märgise vahel. Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse 2022. a aruandes on välja toodud, et tarbijatele võiksid paremini sobida lihtsad, värve kasutavad ja hinnangulised märgised, mida on lihtsam mõista kui keerukamaid numbrilisi ühevärvilisi märgiseid. Euroopa Komisjoni 2021. a läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemused näitasid, et suur osa Euroopa Liidu kodanikest, tarbijaorganisatsioonidest, teadusasutustest ja riigiasutustest toetab hinnangulisi astmelisi märgistusi. Need omadused vastavad selgelt just Nutri-Score’ile. LABRISe teaduskirjanduse ülevaate kohaselt on pidev töö Nutri-Score’i algoritmi täiustamisega viinud selle märgise hea kooskõlani Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Põhjamaade toitumissoovitustega.
Lisaks on WHO Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) teadusandmetele tuginedes esile toonud just Nutri-Score’i eelised ja tugeva tõenduspõhja võrreldes teiste taoliste pakendi esikülje märgistega. Nendel põhjustel analüüsime põhjalikumalt just Nutri-Score’i märgise võimalikku kasutuselevõttu Eestis. Ühtlasi on see ka Euroopas kõige laialdasemalt kasutatav FOP-märgis. Nutri-Score on praegu kasutusel seitsmes Euroopa riigis: Belgias, Hispaanias, Luksemburgis, Madalmaades, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis.
Eestis on oktoobris valmimas kaks uuringut:
- Nutri-Score’i uuendatud algoritmi kooskõla Eesti riiklike toidusoovitustega;
- Nutri-Score’i võimaliku vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevad majanduslikud mõjud.
Need uuringud pakuvad olulist sisendit ministeeriumi lõpliku seisukoha kujundamiseks. Kui langetatakse otsus Nutri-Score’i kasutamise võimaldamiseks, siis pannakse paika täpsem tegevusraamistik, mis hõlmab ka teavitustöö planeerimist.
Nutri-Score’i kasutuselevõtmine eeldab regionaal- ja põllumajandusministri määruse kehtestamist. Kuna tegu on ettevõtjatele võimaluse loomisega, mitte kohustusega, siis me ei näe vajadust üleminekuajaks. Seega on ettevõtjatel võimalik märgist kasutama hakata kohe pärast määruse jõustumist.
