Ilmselt keegi ei soovi enda ellu tagasilööke. Need nörritavad, tekitavad ebakindlust, vahel raevugi. Ometi on raskused elu loomulik osa, nii ei ole mõtet küsida, kuidas raskusi vältida või vähendada, vaid kuidas nendega toime tulla. Allpool on psühholoogiast paar lähenemist, mis võiks raskuse korral toeks olla.
Ühe toimetulekumudeli on välja pakkunud psühholoog Mooli Lahad, kes on loonud Basic Ph mudeli. Ta väidab, et inimestel on tagasilöökidega toimetulekuks kuus erinevat lähenemist. Need võivad olla kombineeritud, mõnel inimesel avalduvad tugevamini üks-kaks võtet, mõni kasutab kõiki. Oluline ei ole end testida, millised on paremad toimetulekuvõtted, vaid aidata endal märgata, mis raskes olukorras aitab. Mudeli nimi tuleb erinevate osade ingliskeelsetest sõnadest.
Erinevate toimetulekuvõtete kasutamine
Sotsiaalse lähenemise puhul toetub inimene suhetele teistega. Ta võib jagada enda ausaid mõtteid lähedastega, saab rääkida nõustajaga, aga toetavaks võimaluseks võivad olla ka ühised teeõhtud, kus saab avatud ruumis kõnelda, kuidas päriselt läheb, aga saab jagada ka toimetulekuvõtteid ning saada praktilist nõu, et raskustele lahendusi leida. Kui toimetuleku keskmes on tunded, elab inimene sündmusi läbi eelkõige emotsionaalselt, millega käib kaasas enda tunde äratundmine, nimetamine, aga ka selle väljaelamine, näiteks nutmise või hoopis loovteraapia abil. Vahel võib aidata ka see, kui kõik tunded filtreerimata kirja panna ja seejärel paber või fail hävitada.
Kognitiivne lähenemine keskendub loogilisele seletusele. Inimene võib ratsionaalselt endale keerulist olukorda selgitada (ajastus oli vale, vahendeid ei olnud piisavalt) ja selle sees luua ka uusi plaane, et liikuda lahenduse suunas. Ta võib tajuda, et objektiivne teave toetab ja annab võimalust keerulist olukorda endale seletada. „Kuna ma nüüd tean, et unel ja toitumisel on oluline tähendus minu vaimsele tervisele, siis oskan end paremini hoida ja vajalikul hetkel aega maha võtta,“ võib läbipõlemist kogenud inimene endale selgitada. Neljanda võtte puhul toetub inimene raskustes millelegi, mis on temast suurem: usule, maailmavaatele, väärtustele või elu tähenduse tunnetamisele. Näiteks võib usk aidata juhtunut mõtestada, hoida alles lootust või meenutada, mille nimel tasub keerulisel ajal edasi tegutseda.
Ilmselt on füüsiline toimetulekuvõte kõige praktilisem. Siis kogetakse olukorda kehaliselt, näiteks nägemis- või kuulmismeele kaudu, aga abi võib olla ka liikumisest, pikkadest jalutuskäikudest, füüsilisest tööst. Usutavasti just põllumajanduses on see tugevus: füüsilise töö kaudu kogeda meelte rahunemist, keskendumist väikestele konkreetsetele tehtavatele ülesannetele. Kuues lähenemine tugineb kujutlusvõimele. Kujutluste ja ka unistamise kaudu saab inimene luua uut reaalsust, ette kujutada uusi lahendusi, mis aitavad toime tulla.
.jpg "heworitz")
Ükski neist lähenemistest ei ole teisest parem ning eri olukordades võivad aidata erinevad võtted. Kui üks harjumuspärane viis enam ei toeta, tasub proovida mõnda teist: rääkida kellegagi, panna tunded kirja, otsida usaldusväärset teavet, teha füüsilist tööd, toetuda oma väärtustele või kujutleda soovitud tulemust. Nii saab (taas)tekitada tunnet, et ka keerulises olukorras on midagi võimalik ette võtta.
Lootuse külvamine
Üks olulisi asjaolusid, mis raskustes aitab, on lootus. Mitmed kangelaslood kinnitavad: niikaua kui on lootust, peavad inimesed vastu. Lootus ei ole ainult umbmäärane positiivse ootamine. Psühholoog C. R. Snyder väidab, et lootus on ka eesmärgile mõtlemine ja seda toetavad kaks omavahel seotud võimet: leida eesmärgini jõudmiseks võimalikke erinevaid teid ning olla veendunud, et valitud teed mööda on võimalik sihipäraselt liikuda. Snyder rõhutab tegevusvõimekuse tähtsust: inimene saab oma valikute ja tegude kaudu olukorda vähemalt osaliselt mõjutada. Isegi kui kõike ei ole võimalik kontrollida, saab sageli valida järgmise jõukohase sammu: küsida nõu, teha üks telefonikõne, vaadata üle enda kulud, puhata või sõnastada uus tegevusplaan. Väikese sammu tegemine võib väga jõustav olla.
Raskes olukorras võib seetõttu olla abi kolmest küsimusest: mida ma soovin saavutada, millised sammud on praegu võimalikud ja mis aitab mul uskuda, et suudan järgmise sammu teha?
Lootuse külvamise tööleht
Proovi lootuse külvamise töölehte. Võta vastamiseks rahulik hetk ja lõpeta järgmised laused nii, nagu need sulle praegu kõige loomulikumalt tunduvad. Eesmärk ei ole lahendada kogu olukorda korraga – piisab ühest realistlikust sihist ja esimesest jõukohasest sammust.
- Minu üks realistlik ja innustav eesmärk, mida soovin saavutada, on
- Eesmärgi saavutamiseks võtan ette konkreetseid samme, näiteks …
- Usun, et saan sellega hakkama. Mind toetab eesmärgile lähemale liikumises see, et …
Raskustega toimetulek ei ole ühe õige võtte leidmine, vaid oskus märgata, mida on parasjagu kõige rohkem vaja. Mõnikord aitab lähedasega rääkimine, teinekord liikumine, tunnete väljendamine, olukorra rahulik analüüsimine või ühe väikese eesmärgi seadmine. Kui mure püsib, uni on pikalt häiritud, igapäevased ülesanded muutuvad üle jõu käivaks või tekib tunne, et üksi enam ei jaksa, on oluline pöörduda perearsti, vaimse tervise spetsialisti või mõne teise usaldusväärse abistaja poole.
Nii ei ole raskused paratamatud peatused, mis takistavad inimest eesmärgini jõudmast. Pigem tasub neid vaadata kui kasulikke õppetunde, mis õpetavad iseennast ja oma lähedasi paremini tundma, ning näitab inimloomuse sitkust, vastupanuvõimet ja võrratut hakkamasaamist.
Kasutatud materjalid:
- Lahad, M. (2017). From victim to victor: The development of the BASIC PH model of coping and resiliency. Traumatology, 23(1), 27.
- Cultivating Hope & Possibility Worksheet, autor Kate Snowise, vaadatud sept 2026 https://www.coachtrainingedu.com/blog/four-key-strategies-for-building-hope-and-motivation.
