Töö põllumajandusvaldkonnas on tihedalt seotud vastutuse, visaduse ja harjumusega hakkama saada ka siis, kui olud on keerulised.
Aga ka kõige tugevam inimene väsib, kui tööpäevad venivad, mured kuhjuvad ja puhkuseks on vähe võimalusi. Seepärast ei ole enesehoid nõrkuse märk, vaid vajalik oskus, mis aitab hoida nii inimest ennast, tema lähedasi kui ka tööd, mida ta teeb.
Hulk mitmepalgelisi raskusi
Põllumajandusvaldkonna vaimset heaolu mõjutavad mitmed omavahel põimunud tegurid: muutlikud ilmastikuolud, rahaline ebakindlus, pikad tööpäevad, töö ja kodu piiride hägustumine, sotsiaalne eraldumine ning põlvkonnavahetusega seotud pinged. Uuringud on näidanud, et eriti suur võib koormus olla loomakasvatuses, kus töö nõuab püsivat kohalolu (järeldused on tehtud Iirimaa, Norra ja Soome põhjal). Haavatava grupina on eraldi välja toodud naised – põllumajanduses kogevad naisettevõtjad meestest enam väljakutseid seoses töö ja eraelu tasakaalu ning inimestevaheliste suhetega. Kõrge stressitase ei mõjuta ainult enesetunnet, vaid ka keskendumist, otsuste kvaliteeti, suhteid teistega ja isegi tööõnnetuste riski.
Mõtete vaidlustamine kui tehnika
Mida saab enesehoiuks ette võtta? Üks praktiline enesehoiuoskus on oma mõtete märkamine. Pole oluline otsustada, kas need mõtted on õiged või valed, tõesed või väärad, vaid kas need aitavad edasi, on need piisavalt toetavad. Kui peas kordub näiteks mõte „ma ei saa niikuinii hakkama“, tasub endalt küsida: kas see mõte toetab mind praegu või võtab hoopis jõu ära? Mõtet ei pea vägisi ära ajama, kuid seda ei pea ka pimesi uskuma.
Mõtete märkamise toetamiseks on hea kasutada malelaua metafoori. Mustad malefiguurid on negatiivsed mõtted ja tunded, nagu madal enesehinnang, liigne ärevus, kriitiline sisekõne. Valged malendid on pigem positiivsed mõtted ja tunded, nagu enesekindel hoiak, rõõm, lootusrikkus. Sel juhul käib võitlus valgete ja mustade malendite vahel, kuni valged võidavad. Enesesõbralikum lähenemine ei ole aga sisemine võitlus, vaid soovitus on tekkivaid mõtteid distantsilt vaadata. Metafoor soovitab olla ise malelaud, kus on võimalik jälgida, kuidas nii mõtted kui ka tunded mõjutavad mingis keerulises olukorras ja kas see päriselt toetab.
Psühholoogilise paindlikkusega muredele vastu
Põllumajandusvaldkond näitab selgesti, et kõike ei saa kontrollida. Just seepärast on oluline psühholoogiline paindlikkus – oskus tulla toime ka siis, kui olud muutuvad. See hõlmab uudishimu enda tunnete suhtes (mitte enda tunnete ignoreerimist), mittetoetavate mõtete märkamist, enda tähelepanu suunamist asjadele, mida saab päriselt mõjutada.
Psühholoogilise paindlikkuse põhioskuseid on neli, mida võib kokku võtta lühendina TALU (inglise keeles LEGS, eestikeelse versiooni jaoks on selgitusi veidi kohendatud).
- Tervita kõiki tundeid. Ole tunnete suhtes uudishimulik ja märkav, neist ei ole vaja lahti saada ega n-ö valede tunnete eest end piitsutada.
- Avarda vaadet. Keerulises olukorras kipume vaatama asjaolusid väga kitsalt: tundub, justkui lahendust ei ole. Ühe võttena võib endalt küsida, kuidas see olukord tunduks näiteks aasta või viie aasta pärast.
- Liigu edasi. Kasvõi väikeste sammude kaupa, aga oluline on liikuda edasi enda väärtustega kooskõlas olles. Mis on tõeliselt oluline ja mis aitab selles suunas edasi liikuda?
- Uuri tuge teistelt. Kui võimalik, loo teistega tugivõrgustikke, koostöövõimalusi, kujunda enda ümber toetav grupp inimesi, kes mõistab su teekonda. Ning paku ka teistele toetust. Kõlab kummaliselt, aga teistele tähelepanu pööramine ja nende toetamine pakub endale tähenduslikkust ning hoiab enda vaimset tervist.
Vaimne tervis ei ole üksikisiku mure
Enesehoidu ei saa jätta ainult inimese enda kanda. Kui töökoormus on pidevalt liiga suur, tulevik ebakindel ja tugisüsteem puudulik, ei piisa üksnes üldisest üleskutsest ennast hoida. Kogu süsteem tuleks üles ehitada selliselt, et ka vaimse tervise toetamine on sisse kirjutatud.
Euroopa Liidu projekt SafeHabitus on pannud kokku poliitikasoovitused, kuidas põllumajanduses töötavate inimeste vaimset tervist hoida. Näiteks peaks pakkuma jätkusuutlikult rahastatud mudeli alusel nõustamisteenust, mis oleks ka valdkonnaspetsiifiline.
Tuleks välja koolitada esimese astme nõuandjad, märkajad, kes vajadusel saavad suunata edasi järgmise astme abi juurde, aga abi võib olla ka ärakuulamisest. Selleks sobib Eesti kontekstis hästi vaimse tervise esmaabi koolitus, mis pakub esmaseid nõuandeid juhtudeks, kui keegi jagab oma vaimse tervise muresid.
Aga tuleks ka konkreetsemalt vaimse tervise seisundit mõõta, tegelikku tööaega ja -tempot hinnata, et oleks järjepidev ülevaade ja arusaam, milliseid väljakutseid põllumajanduses töötajad kogevad. Need on vaid mõned soovitused, katusorganisatsioonid võiks poliitikadokumendi üle vaadata ning Eesti oludele kohandada.
Enesehoid põllumajanduses ei tähenda ainult puhkamist ega enda mõtlemise ümberkujundamist. See tähendab oskust märgata oma piire, võtta tõsiselt vaimset koormust ja otsida tuge enne, kui olukord muutub liiga raskeks. Sama oluline on aga keskkond inimese ümber: pere, kogukond, nõustajad ja poliitikakujundajad. Et saaksime elada, mitte vaid taluda.
Kasutatud materjalid:
- Brošüür „The Farming Minds“, välja andnud UCD Agri Mental Health Team.
- Poliitikasoovitused „Mental Health and Well-Being of Farmers“, välja andnud SafeHabitus.
