Põllumajandusnõustaja Marianne Adson puutub töös sageli kokku sellega, et kui alguses räägitakse nõustamisele tulnud põllumehega äriplaani koostamisest või toetuse taotlemisest, jõutakse peagi jutuga ka hingemurede juurde.
Niisiis peab nõustaja suutma ümber kehastuda psühholoogiks, kes hädalise ära kuulab, teda julgustab ja vahel nõugi annab. Seetõttu koolitab nõuandesüsteemi koordineerija Maaelu Teadmuskeskus (METK) nõustajaid ka vaimse tervise teemal: mullu sügisel toimunud koolitusel osales 42 nõustajat. Esmane eesmärk on tõsta nõustajate teadlikkust vaimse tervise seisunditest, et nad oskaks neid ära tunda ja aidata oma klientidel tuge saada.
Tegelete põllumeeste ja maaettevõtjate nõustamisega maamajanduse, äriplaani koostamise ja ettevõtlusega alustamise teemal. Mil moel jõuavad teie „töölauale“ vaimse tervise teemad?
Nõustaja poole pöördub maaettevõtja eelkõige siis, kui on kerkinud konkreetse nõustamise valdkonnaga seotud küsimus. Üldjuhul on nõustamine pigem protsess. Nõustaja koos ettevõtjaga lahkab äriideed ja võimalikku muutust ning selliste arutelude juures tulevad ette ka muud teemad, mis on seotud hakkamasaamise, motivatsiooni ja tulevikku vaatamisega.
Kui sageli tuleb teie töös ette, et jutt liigub äriplaanilt või toetustelt inimese vaimse toimetuleku ja enesetunde juurde?
Pooltel juhtudel, eelkõige siis, kui nõustamine on pikaajalisem ja kohtumised korduvad. Eks mured on olnud kogu aeg, aga viimastel aastatel pigem räägitakse vaimsest tervisest rohkem ja ollakse julgemad ennast nendel teemadel avama. Maaettevõtja mure enda ellujäämise nimel on kogu aeg üleval. Kuna tarbija on muutunud väga hinnatundlikuks, on põllumajandussektor ja eelkõige toidutootmise valdkond tugeva surve all ja tootjad tuleviku pärast mures. Seda muret soovitakse jagada.
Nõustaja ja nõustatava suhe põhineb usaldusel ja on tihti ka pikaajalisem, sellest lähtuvalt on ülioluline, et nõustaja koolitaks ennast ka vaimse tervise valdkonnas, kuna hoidmist vajab nii nõustaja kui ka nõustatava vaimne tervis. Mina ei ole erialalt psühholoog, aga olen end selles valdkonnas täiendanud.
Mis laadi on peamised vaimse tervise mured, mis põllumehi/maaettevõtjaid vaevavad?
Viimased aastad on majandus liikunud kriisist kriisi: COVID-19 ja Ukraina sõda on teinud ettevõtjad ettevaatlikumaks ja viinud säästurežiimile. Kriiside alguses rauges julgus investeerida ettevõtete arendamisse ja madalseis kestis mitu aastat. Viimasel aastal on julgus tagasi tulnud, ollakse kriisiga kohanenud ja julgetakse taas mõnevõrra riskida, investeeringuid teha ja toetusi küsida, kuid maksude ja sisendhindade tõus on siinkohal taas uue murepilve põllumajandussektori kohale toonud.
Kui olete näinud, et inimene on ummikus, siis mida olete saanud teha tema aitamiseks?
Püüan omalt poolt aidata nii palju kui saan, et ettevõtja saaks oma plaanidega edasi liikuda. Palju tuleb tegeleda ettevõtja motivatsiooniga. Kuulata ära, julgustada plaanidega edasi liikuma, kui plaanid on realistlikud. Bürokraatiat on palju ja see kurnab ettevõtjat. Kuid lõppotsuse teeb siiski ettevõtja ise, kas ta soovib midagi oma ettevõttes muuta või mitte.
Millised lood või kohtumised on teid kõige rohkem mõjutanud?
Mind liigutavad alati nende ettevõtjate lood, kes teevad oma tööd südamega, on maaettevõtjad, põllumehed, põlvest põlve talupidajad. Nad tahavad oma valdkonnas tegutseda ja tegelevad pidevalt enda motiveerimisega.
Mida saaks riik või esindusorganisatsioonid teha põllumeeste vaimse tervise toetamiseks?
Tasuta vaimse tervise abi võimalus võiks olla maakonnakeskustes või suuremates linnades kättesaadav. Nõustajad vajaksid vaimse tervise teemadel koolitusi, et olla paremad nõustajad ja osata nõustatavaid paremini toetada. Nõustamisvaldkonnas (METK-i koordineeritav nõuandesüsteem – toim) võiks olla vaimse tervise valdkond eraldi teemana toetatav.
Kas vaimse tervise teema peaks olema ka põllumajanduspoliitika osa?
Võiks olla kindlasti.
Mida soovite öelda põllumeestele, kes tunnevad, et on oma muredega üksi või ummikus?
Rääkida – jagada muresid oma valdkonnas tegutsejatega, koostööpartneritega, nõustajaga. Või otsida neutraalne inimene, professionaal, kui soovitakse oma murega jääda anonüümseks. Tihti on nii, et lähedastele ei taheta oma seisust rääkida, mure painab ja lõpuks annab see tunda füüsilises tervises (peavalud, unehäired jne).
