Aasta 2025 näitas selgelt: silo kvaliteet ei sõltu õnnest, vaid otsustest – mida ja millal niita, kuidas närvutada ning kas sööta analüüsida. Ilmastik mõjutab tulemust, kuid sööda lõppkvaliteedi määrab tootja – tema oskus ja võime õigel ajal reageerida ning teha otsuseid tegelike andmete põhjal.
Eelmise aasta taimekasvuperiood algas püsivalt 14. aprillil. Aprilli teine pool ja mai esimene pool olid suhteliselt jahedad ning esinesid tugevad öökülmad, mis pidurdasid suuremas osas Eesti piirkondades rohukasvu.
Sademeid kogunes kevadkuudel äärmiselt ebaühtlaselt, 39–140% normist, ja valdavalt sadas kogu kasvuperioodil ebaühtlaselt. Piisav soojus ja niiskus mullas hoogustasid rohukasvu, kuid rohkete sademete tõttu kevadisel niiteperioodil (>160% normist) oli paljudes piirkondades keeruline saavutada sileerimiseks ideaalset rohumassi kuivainesisaldust (30–33%).
Kuigi suve jooksul ei olnud puudu soojusest, jäi paljudes farmides sööda sileerimiseks vajalik kuivaine sisaldus saavutamata. See on kriitilise tähtsusega, sest kuivaine määrab suuresti nii fermentatsiooni kulgemise, silo säilivuse kui ka loomade poolt söödava sööda koguse.
Mida näitasid 2025. aasta siloproovid?
Sakus Maaelu Teadmuskeskuse (METK) laboris analüüsiti üle 460 rohusilo proovi. Keskmine kuivaine sisaldus oli 32,1%, mis jääb optimaalsesse vahemikku. Samas jäi ligikaudu 42% proovidel kuivaine sisaldus alla 28%, mis viitab ebapiisavale närvutamisele ning suurendab ebasoovitava fermentatsiooni riski.
See kajastub ka pH näitajates – ligikaudu 29% rohusilodel oli pH üle 4,5. Hea rohusilo pH jääb vahemikku 4,0–4,5 ja kõrgemad väärtused viitavad ebapiisavale fermentatsiooniprotsessile. Selline silo võib olla halvemini säiliv ning vähendada söömust.
Rohu toorproteiinisisaldus oli keskmiselt 16,6% kuivaines, mis kinnitab rohusilo olulist rolli proteiiniallikana. Samas näitasid kiudainete näitajad ja kuivaine seeduvus (vahemikus 55–69%), et niitmisaja mõju oli suur – hilisem niide vähendas sööda energia- ja proteiinisisaldust.
Rohusilo tehakse jätkuvalt, kuid järjest suuremaks muutub maisisilo osatähtsus. Uued lühema kasvuajaga maisisordid ja ka vegetatsiooniperioodi pikemaks muutumine võimaldavad kasvatada rohkem maisi silovalmistamise eesmärgil.
Maisisilo analüüs (142 proovi) näitas keskmiselt 28,1% kuivaine sisaldust, kuid väga suurt varieeruvust. Fermentatsioon oli üldiselt hea, kuid võihapet esines kahjuks 17,5% proovidest. See tähendab, et ligi iga viies silo ei olnud kvaliteedilt optimaalne ja võib vähendada loomade piimatoodangut.
Teadlikult tegutsedes saab kvaliteetse silo
Oluline järeldus on selge: silo kvaliteet ei kujune juhuslikult. Selle määravad koristuse ajastus, tehnoloogia, rohumaa liigiline kooslus ja oskus ilmastikuoludega arvestada. Just siin tuleb mängu süsteemne lähenemine ja andmetel põhinev otsustamine.
Selleks et õigel ajal silovalmistamisega alustada, toimub heintaimede sileerimise esimese niite optimaalse aja seire (siloseire) ka 2026. aastal. Seire võimaldab hinnata taimiku arengut, jälgida heintaimikus toiteväärtuse muutust ja määrata optimaalne niitmise aeg. See aitab vältida nii liiga varast kui ka liiga hilist silo koristust ning vähendab kvaliteediriski.
Sama oluline on siloproovide regulaarne analüüsimine. Visuaalne hinnang ei anna piisavat infot silo tegeliku väärtuse kohta. Laborianalüüs annab objektiivse pildi nii toiteväärtusest kui ka fermentatsiooni kvaliteedist ja aitab teha täpsemaid söötmisotsuseid.
METK-i Saku labor pakub tootjatele usaldusväärset ja kiiret analüüsiteenust. Labori tugevuseks on suur proovide hulk ja praktiline kogemus, mis võimaldab tulemusi tõlgendada tootmise kontekstis.
Nipid tänavuseks edukaks siloteoks
Sel aastal tasub tähelepanu pöörata ka rohumaa rajamisele. Kasvavate sisendhindade tõttu on mõistlik suurendada liblikõieliste heintaimede osakaalu seemnesegudes. Liblikõielised võivad mullas märkimisväärselt siduda õhulämmastikku, vähendades mineraalväetiste vajadust ja parandades mulla viljakust.
Lutserni lisamine kõrreliste segudesse aitab tagada stabiilse saagi ka põuasemates tingimustes. Näiteks lutserni ja roog-aruheina kooslus moodustab suhteliselt põuakindla taimiku. Kuigi sellise segu toiteväärtus võib olla mõnevõrra madalam, kompenseerib seda sageli suurem ja stabiilsem saagikus.
Kokkuvõttes näitab 2025. aasta kogemus, et silovalmistamise edu alus on õige koristusaeg, analüüsidel põhinevad otsused ja paindlik tegutsemine. Laborianalüüsid ei ole lisakulu, vaid investeering tootmise efektiivsusesse ja stabiilsusesse. Siloseire tulemuste jälgimine METK-i kodulehel annab reaalajas ülevaate heintaimede toiteväärtusest, aidates seeläbi farmeril teha õigeid otsuseid.
Oluline tähelepanek
- Esimese niite õige ajastus loob eeldused suuremaks ädalasaagiks ja tavaliselt ka suuremaks kogusaagiks, säilitades optimaalse toitainete sisalduse.
- Liblikõielistel on toiteväärtus suur õiepungade moodustumise ja kõrrelistel loomise faasis. Oluline on jälgida taimiku kõrgust – jaheda ja sademeterohke kevade korral ei pruugi taimik esimeses niites õiepungi moodustada ning võib lamanduda enne nende tekkimist.
Kaks praktilist soovitust farmerile 2026. aastaks
- Jälgi siloseire tulemusi – ära tee niitmisotsuseid kalendri järgi.
- Analüüsi siloproove regulaarselt ja kasuta tulemusi söödaratsioonide koostamisel.
