Swedbanki 2026. aasta tööstusuuringu andmetel prognoosib toiduainetööstus selleks aastaks müügitulu ja toodangumahu teatavat vähenemist. Samas näeb pea kaks kolmandikku ettevõtteid, et investeeringud hakkavad suurenema, ning enam kui pool ettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele.
Swedbanki toiduainetööstuse sektori juhi Oliver Olti sõnul on sektori vaade tänavusele aastale esmapilgul vastuoluline, kuid samas loogiline. „Müügitulu ja toodangumahu vaates oodatakse mõõdukat vähenemist, vastavalt 2% ja 1%. Samal ajal on investeerimisplaanid ambitsioonikad ja uutele eksportturgudele laienemine tugevalt plaanis. Sektor on valmis tulevikku panustama ning selle kaudu ka pikemas vaates kasvama,“ lisas Olt.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp kinnitas samuti, et ettevõtjad soovivad investeerida, kuid samas on nende jaoks olulised stabiilsus ja soodne majanduskeskkond. „Toidutootjad ootavad ennekõike õigusselgust Euroopa Liidu regulatsioonides. Iga uus kohustus pidurdab investeerimissoovi ning tekitab ettevõtjates küsimusi ja, mis seal salata, ka ebakindlust. Investeeringuid saab ellu viia siis, kui jalgealune ja seljatagune on kindlad: majanduskeskkond peab olema stabiilne ning tootja peab aru saama, mida temalt oodatakse ja mida tal teha lubatakse,“ lausus Potisepp.
Suurim risk on konkurentsivõimelise omahinna tagamine
Sarnaselt varasemate aastatega peab 85% toiduainetööstuse ettevõtetest sektori kõige suuremaks riskiks konkurentsivõimelise omahinna tagamist. „Toiduainetööstus on tiheda konkurentsiga ja tarbijad on samas väga hinnatundlikud. Seega on loogiline, et toidutootjad tajuvad hinnasurvet kõige selgemalt: tuleb käia justkui köiel, et püsida hinnakonkurentsis ja vastata tarbijate ootustele, aga samas teenida kasumit ja panustada investeeringute näol tulevikku,“ sõnas Olt.
Majandusliku ebakindluse kõrval mõjutavad ettevõtjaid Olti sõnul keerulised olud maailmaturul. „Ärevad ajad tekitavad ka toiduainetootjates pessimismi, mis väljendub eeskätt müügitulu vähenemise prognoosides. Ettevõtted peavad korraga tegelema nii hinnasurve, tööjõu, toorainete kui ka energiahindadega. Kaht viimast näitajat tõi uuringus murekohana esile enam kui kolmandik ettevõtetest,“ märkis Olt.
Raskuste kiuste ollakse aga kasumlikkuse suhtes pigem optimistlikud. Uuringu andmetel ootab 56% vastanutest kasumi kasvu ja 30% selle püsimist senisel tasemel. Seejuures näitab aga EBITDA marginaal kerget langustrendi, langedes poole protsendipunkti võrra 6,1%-ni.
„Keerukate majandusolude kontekstis on kasumi kasvu üheks suurimaks veduriks täiendava efektiivsuse leidmine. See nähtus ka uuringust, kus efektiivsuse kasvatamist märkis prioriteedina 81% sektori ettevõtetest,“ lausus Olt. Ta lisas, et ettevõtted suunavad raha just tootmislahendustesse, mis lubavad toota tulemuslikumalt, kuid samas hoida hinnad tarbijatele vastuvõetaval tasemel.
Investeeringute maht suureneb
Olti sõnul on sektor valmis tulevikku panustama ning pea kaks kolmandikku sektori ettevõtetest plaanib tänavu investeeringuid kasvatada. „Enamik ettevõtteid näeb investeerimist vältimatu sammuna, et püsida konkurentsis. Kui müügitulu ja mahud ei kasva, tuleb konkurentsivõimet parandada. Seejuures mõeldakse planeeritavad investeeringud aga väga hästi läbi, keskendutakse kulude kontrolli all hoidmisele ning huupi ei tegutseta,“ ütles Olt.
Ta lisas, et kogu tööstussektori keskmine investeeringute kasvuprognoos tänavuseks aastaks on 17%, kuid toiduainetööstuses koguni 89%. „See viitab, et toiduainetööstus ei näe investeeringuid üksnes kasvufaasi kaasnähtusena, vaid hädavajaliku vahendina kulusurve, hinnakonkurentsi ja muutliku nõudlusega toimetulekuks. Sektor valmistub pigem sisemiselt tugevamaks muutuma, kui jääma ootama turu kiiret taastumist,“ selgitas Olt.
Potisepa sõnul on küll tajuda suurt investeerimisootust, kuid sama tugev on ka soov ümbritseva keskkonna stabiliseerumise järele. „Ettevõtted tahavad kasvada ja peavad seda tegema. Kes meist ei sooviks, et meil läheks paremini? Kuid üks asi on kasvutahe ja teine asi julgus kasvuotsuseid teha. Kui tootjad tajuvad vajadust investeerida, on neil ka õigustatud ootus, et investeerimiskeskkond neid kulutusi soosib ning hiljem ka kasu toob,“ rääkis ta.
Toiduainetööstuse investeeringute keskmes on automatiseerimine ja digitaliseerimine, mis moodustavad kolmandiku sektori koguinvesteeringutest. Järgmise kahe aasta jooksul plaanivad ettevõtted enim investeerida tehisintellekti ja masinõppesse, tööstus- ja koostöörobotitesse ning tootmise operatiivjuhtimise lahendustesse.
Digitaliseerimise mõjul aga tööjõu vallas suuri muudatusi näha pole: töötajate arv püsib samal tasemel ning kolmveerand ettevõtetest usub, et töötajate palgad hakkavad kasvama, keskmiselt 3,7%.
Uute sihtturgudena nähakse Saksamaad, Rootsit ja Taanit
Lisaks sellele, et ettevõtted soovivad panustada efektiivsuse kasvu, on olulisel kohal investeeringud uutele turgudele sisenemiseks. Toiduainesektoris plaanib uutele turgudele laieneda 59% ettevõtetest. Soome ja Balti riikide kõrval soovitakse siseneda ennekõike Saksamaale (38%), Rootsi (31%) ja Taani (25%).
„Toiduainetööstus on eksporti küll aasta-aastalt kasvatanud, aga sisetarbimine annab ikkagi kaks kolmandikku käibest. Praegusel ajal on ka inimesed hakanud vähem tarbima ning lisaks pakuvad importtooted kohalikul turul tugevat konkurentsi. Eesti turg on piiratud – mahtude ja efektiivsuse kasvatamiseks on eksport sektori jaoks väga oluline. Küll aga eeldab uutele turgudele sisenemine läbimõeldud müügi- ja turundustööd, piisavat tootmisvõimekust ning sageli ka investeeringuid tootearendusse ja sertifitseerimisse, kohaliku kultuuri tundmisest rääkimata,“ sõnas Olt.
Olt on optimistlik ning leiab, et Eestis on toidu tootmiseks väga hea kliima ja siin on olemas ka efektiivne tööstus, kes on eksporti aasta-aastalt kasvatanud. „Jah, uutel turgudel läbilöömine nõuab pikaajalist tööd ja kapitali, aga tundub, et kohalikud töösturid on selleks väljakutseks valmis. Toiduainetööstusel on üks tugev eelis – nõudlus toidu järele ei kao kunagi,“ rõhutas Olt.
15. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales 228 Eesti tööstusettevõtet, kellest 23% on osa masina- ja metallitööstusest, 20% puidutööstusest, 12% toiduainetööstusest, 9% ehitusmaterjalide tööstusest ja 36% muust töötlevast tööstusest. Valimisse jõudnud ettevõtete müügitulu on kokku 6 miljardit eurot ning ettevõtted pakuvad tööd 24 600 inimesele.
Toiduainetööstuse uuring: https://blog.swedbank.ee/wordpress/wp-content/uploads/2026/05/toiduainetoostus.pdf
