• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Mida pidada meeles pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlemisel

autor: Kairi Kaasik, PRIA toetuste arendamise osakonna teenusejuht
aprill 2026
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja aprill 2026
Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlemisel on oluline meeles pidada, et taotlejal peab olema maa kasutamiseks seaduslik õigus.

Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlemisel on oluline meeles pidada, et taotlejal peab olema maa kasutamiseks seaduslik õigus. Foto: Pixabay

Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlusi võetakse e-PRIA-s vastu 15. maist kuni 15. juunini. Taotleda saab samu toetusi, mida eelmiselgi aastal. Enamjaolt on toetuste nõuded taotlejate jaoks tuttavad, kuid on ka mõned muudatused, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Näiteks muutub püsirohumaa käsitlus ja muudatusi tuleb tingimuslikkuse süsteemis, mahepõllumajanduse, keskkonnasõbraliku majandamise ning maaelu arengu toetustes. Jälgige infot PRIA kodulehel www.pria.ee. Uuendame toetuste lehekülgi jooksvalt, pärast seda, kui määrused kinnitatakse.

Eeltäidetud taotlus tuli, et jääda Eelmisel aastal said taotlejad esmakordselt alustada taotluse täitmist ka eeltäidetud vormil. Uut võimalust kasutas 88% taotlejatest. Ka tänavu on taotlust täitma hakates võimalik e-PRIA-s valida, kas kasutada eelmise aasta taotlemise andmetega eeltäidetud taotlusvormi või eeltäitmata vormi.

heworitz

Eeltäidetud taotlusvorm

sobib eelkõige taotlejatele, kellel pole võrreldes eelmise aastaga palju muudatusi toimunud. Eeltäidetud taotlusvormile kuvatakse samad valikud ja taotlemise märked, mis taotleja tegi eelmisel aastal. Meeles tuleb siiski pidada, et eeltäidetud taotluse andmed tuleb hoolikalt üle kontrollida: muutunud võivad olla külvatud põllumajanduskultuurid, vahekultuurid, põllu kasutamise otstarve, taimekaitsevahendite kasutamine, taotlusalused loomaliigid jm. Kui andmed jäävad parandamata ja olukord ei vasta tegelikkusele, siis võib see kaasa tuua toetuste vähendusi.

Tähelepanu tuleb pöörata maa kasutusõigusele

Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlemisel on oluline meeles pidada, et taotlejal peab olema maa kasutamiseks seaduslik õigus. Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid vaatamata sellele hakkab ta maad harima ja taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, rikub ta omandiõigust ning selle maa kohta toetust ei maksta. Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.

heworitz

Juhime tähelepanu, et eraomandis oleva ja riigimaa kasutusele võtmisel kehtivad rendilepingutele erinevad reeglid. Kuigi eramaade puhul on lubatud ka suulised lepingud, siis soovitame need siiski vormistada kirjalikult, sest suulisi lepinguid on keeruline tõendada.

Põllud ja niidud leiab e-põlluraamatust

Kõik põldude ja pärandniitudega seotud andmed ning tegevused koondusid e-PRIA-s ühise nime
alla – PRIA e-põlluraamat. Muutus teenuse nimi, sisu ei muutunud. E-põlluraamatust leiab nii need põldude ja pärandniitudega seotud teenused, mis on vajalikud toetuste taotlemisel, kui ka need, mida on vaja e-põlluraamatu pidamiseks. PRIA e-põlluraamatut saavad kasutada kõik PRIA kliendid, sõltumata sellest, kas toetusi taotletakse või mitte.

Teenuse nime muutumisega pindalatoetuste taotluse täitmisel midagi ei muutu, taotlust saab taotlusperioodil alustada endiselt menüüpunktist „Taotlemine”.

Teenuses saab endiselt teha toetuste taotlemiseks vajalikku:

  • hallata põldude ja pärandniidu alade andmeid;
  • joonistada kaardile põlde ja pärandniidu alasid;
  • valmistada põlde ja pärandniidu alasid ette pindalatoetuste taotlemiseks;
  • pidada elektroonset põlluraamatut. Tuletame meelde, et PRIA e-põlluraamatu või sellega liidestatud elektroonse põlluraamatu kasutamine tegevuste sisestamiseks on kohustuslik ainult KSM toetuse taotlejatele.

Iva äpiga saab fotosid teha ja saata ka ilma fotoülesandeta

Iva äpp uueneb ka sel aastal, luues juurde uusi võimalusi:

  • äppi on võimalik sisse logida;
  • klient saab äpiga fotosid teha ning saata ka ilma PRIA või Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ülesandeta.

Ilma fotoülesandeta saab fotosid teha vaid pindalatoetuste taotlusel olevate põldude, niitude ja põllumassiivide kohta (edaspidi põld).

Iva äpi uuendus võimaldab fotod kohe PRIA poole teele saata.
Iva äpi uuendus võimaldab fotod kohe PRIA poole teele saata.

Et Iva äpis fotosid ilma fotoülesandeta teha ja need PRIA-le saata, tuleb äppi sisse logida. Enam ei saa ette tehtud fotosid hiljem laekuva fotoülesandega siduda, uuenenud teenus võimaldab fotod kohe PRIA poole teele saata.

  • Ilma fotoülesandeta fotosid saab teha toetuse taotleja või tema volitatud esindaja.
  • Fotode tegemiseks tuleb valida esindatav ning fotode tegemise põhjus. Põhjused jagunevad: KSM nõuded, vääramatu jõu teavitus ja muud põhjused. Vääramatu jõu teavituse puhul tuleb lisada ka selgitus, milliseid nõudeid ei saanud täita või tegevusi teha.
  • Foto tegemiseks tuleb kaardil valida põld, millest soovitakse fotot teha. Foto juurde tuleb
    lisada selgitus foto tegemise põhjuse kohta.
  • Fotode tegemine ja saatmine on põllupõhine – ühe põllu kohta võib teha mitu fotot ja kõik ühe põllu kohta tehtud fotod saadetakse korraga, mitte ükshaaval.

Fotoülesandeid, mille saadab PRIA, PTA või Keskkonnaamet, saab täita endistviisi: Iva äppi ei ole vaja sisse logida. Klient saab teavituskirjas oleva lingi kaudu fotoülesande(d) äppi laadida, fotod ära teha ja vastuse teele saata. Samuti on võimalik fotoülesanne delegeerida usaldusväärsele inimesele, saates teavituskirja talle edasi.

Sildid: keskkondpriatoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllutehnika müük kiratseb teist aastat järjest

Järgmine artikkel

Silo kvaliteet 2025: mida õppida ja kuidas 2026 paremini teha?

Seotud artiklid

Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK
Muld

Mida peale hakata biomassiga?

juuni 2026
Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu
Keskkond

Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

juuni 2026
Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko
Arvamus

Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

juuni 2026
Järgmine artikkel
Väga hea talvekindlusega hariliku lutserni sort ‘Heiti’ puhaskülvis.

Silo kvaliteet 2025: mida õppida ja kuidas 2026 paremini teha?

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.