Kliimamuutuste mõju põllumajandusele ei ole Vändra AS-i tegevjuhi Margus Lepa sõnul enam teoreetiline teema, vaid asjaolu, millega peab igapäevatöös arvestama. Ettevõttes, kus peetakse 1500 lüpsilehma ja haritakse 4600 hektarit maad, mõjutab iga otsus nii viljapõldude ja rohumaade saagikust kui ka lehmade piimatoodangut.
Vändra AS-i fookuses on kvaliteetse põhisööda tootmine. Eesmärk on kasvatada võimalikult suur osa söödast ise ja vähendada sisseostetavate söödakomponentide osakaalu. „Iga kilogramm koristatud niitest peab jõudma lehmadeni,“ sõnastas Margus Lepp juuni alguses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ärifoorumil peetud ettekandes Vändra AS-i põhimõtte. „Loomad peavad olema hästi toidetud ja kui midagi üle jääb, saame ka müüa,“ lisas ta.
Liiga suurelt riskija šampanjat ei joo
Taimekasvatuses on viimaste aastate üks olulisemaid muutusi olnud üleminek suuremale taliviljade osakaalule. Kui varem moodustasid suviteraviljad umbes 70% külvipinnast, siis nüüd on vahekord vastupidine – taliviljade osakaal on kasvanud 70%-ni. Põhjuseks on nende parem võime kasutada talvist niiskust ja pakkuda stabiilsemat saaki.
.jpg "heworitz")
Samas tuleb arvestada kohalike tingimustega. Vändra AS-i põllud on valdavalt rasked savimullad, kus liigniiskus võib sügisesi töid tugevalt piirata. Seetõttu lähtutakse külvide planeerimisel eelkõige riskide maandamisest. „Pärast 15. septembrit pole meie piirkonnas enam mõtet talivilja külvata, see oleks raha raiskamine. Tõsi, möödunud sügisel külvasime ühele põllule – rohkem ei riskinud – 1. oktoobril ja see õnnestus,“ meenutas Margus Lepp.
„Me ei optimeeri enam maksimumi (maksimumsaaki – toim), vaid optimeerime stabiilsust,“ sõnastas Lepp põhimõtte, millest lähtudes ettevõttes toimetatakse.
Sama loogika kehtib ka rohumaade majandamisel. Rohusegude valikul otsitakse sorte, mis taluvad nii põuda, liigniiskust kui ka tallamist. „Me tegelikult kasvatame vastupidavust, mitte lihtsalt saaki,“ märkis ta.
Maisisilo osakaal on ettevõttes küll suurenenud, kuid selle kasvatamise laiendamist piiravad mullastiku eripärad. Seetõttu nähakse peamist arengupotentsiaali just rohumaade tootlikkuse ja vastupidavuse parandamises. „Kliima on aastatega muutunud, viimasel ajal on kevaded külmemad ning sügised soojemad, aga oleme iga niitega saanud stabiilset saaki.“
Andmed aitavad mustreid märgata
Otsuste tegemisel kasutatakse järjest rohkem andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist.
„Varem tegime kõike kogemuse pealt, aga sellest üksi ei piisa. Täna teeme otsuseid kogemuse ja andmete põhjal,“ selgitas 60 töötajaga ettevõtet juhtiv Lepp.
Tema sõnul ei ole eesmärk ilma ennustada, vaid märgata mustreid. „Siis on vähem üllatusi ees ootamas. Aga alati peab olema valmis hullemaks.“
Lehma heaolu on majanduslik otsus
Kuna ligi 80% ettevõtte tulust tuleb piimatootmisest, algab edu lehmade heaolust. Kui loom ei söö piisavalt või kannatab kuumastressi all, langevad nii toodang kui ka sigivus.
Seetõttu on ettevõte investeerinud 20 aastat tagasi ehitatud lautade sisekliima parandamisse, et loomadel oleks kuumaperioodidel parem enesetunne. Samuti kasutatakse tahkesõnnikust sügavallapanu asemeid, mis aitavad vähendada jalaprobleeme ja parandada loomade tervist. „Need ei ole investeeringud ilu pärast, vaid tähtsad majanduslikud otsused,“ rõhutas Lepp.
Tema hinnangul ei ole kõiki vanu lautu võimalik tänapäevaste nõuetega täielikult kohandada ning mõnel juhul oleks uue lauda rajamine otstarbekam. Samas tuleks siis suurendada loomade arvu, et investeering end tagasi teeniks.
Loomakasvatus ja taimekasvatus käsikäes
Kokkuvõttes peab Lepp kõige olulisemaks loomakasvatuse ja taimekasvatuse sidumist ühtseks süsteemiks. Just see aitab keerulistel aastatel riske hajutada ja tagada ettevõtte stabiilsuse.
„Loomakasvatus ja taimekasvatus koos on edu võti. Nad annavad üksteisele puhvri – kui ühes kohas on keerulisem, siis teine sektor toetab,“ võttis ta Vändra AS-i lähenemise kokku.
