Tänavu kevadel alustasime Väätsa Agro põldudel täppisväetamise põldkatseid. Põldkatsete teema väljaselgitamiseks korraldasime koostöös põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega ideekonkursi. Enim poolthääli sai idee katsetada praktikas uut Maaelu Teadmuskeskuse (METK) Mullaportaali ning uurida, kuidas mõjutab muutnormiga väetamine väetisega antud toitainete leostumist sügavamatesse mullakihtidesse ja dreenivette.
Lisaks kaasasime projekti drooniseire meeskonna, et maksimaalselt ära kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Katsete tegemiseks oli meil vaja leida põllumajandustootja, kelle põldudel on heas korras drenaažisüsteem, muutnormi võimekusega vedelsõnniku laotur ja mineraalväetise külvik ning erinevate tootjate masinaid ühendav navigatsioonisüsteem. Kõige olulisem kriteerium oli ettevõtte enda huvi muuta oma ettevõtet kaasaegsete lahendustega keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks.
Sobivaks kandidaadiks osutus Väätsa Agro. Katsete tegemiseks valisime koos välja kaks põldu: ühel talioder ja teisel teise aasta põldhein. Mõlema põllu suurus on u 20 hektarit. Väätsa Agro kasutab taimede põhiväetisena oma veisekasvatusest pärinevat vedelsõnnikut, mida täiendatakse vastavalt vajadusele eelkõige mineraalse lämmastiku-, väävli- ja kaaliumväetistega.
Muutnormiga väetamine ja drooniseire käsikäes
2026. aasta peamine eesmärk oli rakendada mõlemal põllul orgaaniliste ja mineraalväetiste muutnormiga väetamist vastavalt mulla- ja taimikuandmetele koostatud väetussoovitustele. Katsepõlde jälgiti regulaarselt drooniga ning taimiku seisundi hindamiseks kasutati muu hulgas NDVI-d (Normalized Difference Vegetation Index ehk normaliseeritud taimkatteindeks). NDVI võimaldab hinnata taimkatte tihedust ja rohelust ning jälgida põllusiseseid erinevusi taimiku arengus.
Lisaks uuritakse mulla toitainete bilanssi ja toitainete liikumist mullas ning võimalusel nende jõudmist dreenivette. Pikaajaline eesmärk on kujundada süsteem, mille abil saaks väetisekoguseid planeerida senisest enam põllu tegeliku toitainete vajaduse ja saagipotentsiaali järgi. See peaks aitama vähendada toitainete liigset kasutamist piirkondades, kus nende sisaldus mullas on juba piisav, ning suunata väetisi rohkem sinna, kus taimed neid vajavad.
.jpg "heworitz")
Katse läbiviimise üks tingimus oli sobivate masinate olemasolu ja siin sai määravaks just vedelsõnniku laotamise masina sobivus. Vedelsõnniku laoturil peab olema ettevõtte vedelsõnniku jaoks kalibreeritud NIR (NIR-analüsaator kasutab lähi-infrapunakiirgust ainete keemilise koostise kiireks ja täpseks määramiseks), mis analüüsib töö käigus vedelsõnniku koostist ja annab ülevaate mulda viidud toitainete kogusest. Lisaks peab see masin väetustarbe kaardi andmete põhjal muutma mulda viidava vedelsõnniku kogust põllul liikumise ajal.
Väätsa Agros kasutatakse põllutööde andmete haldamiseks John Deere Operations Centeri platvormi, millega on integreeritud ettevõtte põllutöömasinad ja nende navigatsioonisüsteemid. Operations Center võimaldab hallata põllupiire ja juhtjooni, edastada masinatesse tööülesandeid ja väetustarbekaarte ning koguda tehtud tööde ruumiandmeid hilisemaks analüüsiks. Kuna ettevõttes kasutatakse eri tootjate traktoreid ja tööseadmeid, on süsteemi toimimiseks oluline ka nende omavaheline andmevahetus ISOBUS-i ja erinevate juhtterminalide kaudu. Siin tekkisid meie põldkatsetel esimesed takistused, millest räägin veidi hiljem.
Kevadised välitööd ja esimesed tulemused
Esimene ühine tööpäev koos Väätsa Agro meeskonnaga oli 1. aprillil 2026. METK-i drooniinsenerid tegid Väätsa Agro töötajatele drooniseire koolituse ning ühiselt tehti põldudel esimene drooniseire. Katsepõldude lämmastikväetise kogused arvutati juba nende tulemuste ja varasemate mullaproovide alusel koostatud väetustarbe kaartide järgi. Mineraalväetise külvikuga õnnestus väetustarbekaartide rakendamine 2026. aasta katses edukalt.
Esimese välitööna enne kevadist väetamist alustasime katsepõldudelt mullaproovide võtmisega. Taliodra põllult saime proovid enne kevadist lämmastikväetise laotamist ja teist korda peale saagi koristust. Rohumaa katsepõllult võtsime proovid kevadel enne väetamist ja iga niite järel. Seal tehti esimese ja teise niite järel ka lisaväetamine vedelsõnnikuga ning pärast esimest niidet anti lisaks mineraalset lämmastikväetist.
Vedelsõnniku laoturi andmete kontrollimiseks ja täpsema tulemuse saamiseks teeme ka iga väetamise kohta sõnniku laborianalüüsi ning niidetud rohusilost on samuti võetud proovid. Kui taliodra põllul piirdusime peale kevadist lämmastikväetamist seirega ja ootasime saagikoristust, siis rohumaa katsel on tegemist olnud oluliselt rohkem. Iga niite järel tegime vahekokkuvõtteid ja kohendasime väetusnorme. Selle käigus tekkis ka esimene tagasilöök.
Vedelsõnniku laotamise seade peab töötamiseks aktiivselt andmeid vahetama temale paigaldatud navigatsiooniterminaliga ja väetustarbekaardi alusel muutma vedelsõnniku laotamise normi. Vedelsõnniku laotusnormi muutmiseks peab info liikuma kolme eri tootja seadme vahel. Töö käigus selgus, et see ei lähe alati ladusalt. Suhtlus masinahoolduse spetsialistidega on väga aktiivne ja artikli avaldamise hetkeks on probleemi põhjus tuvastatud ja lahendatud.
Kas toitained jõuavad dreenivette?
Katse üks eesmärk on hinnata ka toitainete võimalikku leostumist dreenivette. 2026. aasta kasvuperioodil oli dreenivee teke siiski piiratud. Kuigi sademeid esines, oli aktiivse taimekasvu ja suure aurumise tõttu dreenidesse jõudva vee kogus väike. Seetõttu on augusti lõpu seisuga õnnestunud koguda kaks dreeniveeproovi, mis suurt toitainete leostumist ei näidanud.
Sügis annab lootust, et dreenid hakkavad jooksma ja saame dreenivee proovidega koguda vajalikku infot esimese hooaja kokkuvõtete tegemiseks. Katse käigus kogusime katsepõldude saagikaarte ning võrdleme neid drooniseire ja väetustarbe kaartidega. Pärast hooaja lõppu on plaanis kasutada tehisintellekti abi tänavuste andmete läbitöötamiseks ja järgmise hooaja plaanide tegemiseks.
Väätsa Agrolt tuli ettepanek järgmisel aastal põlde seiresse juurde võtta ja laiendada katseala suuremale piirkonnale. Väätsa Agro põldkatse on esimene samm orgaanilise väetise täppisväetamiseks. Järgmine eesmärk sellel teel on vedelsõnnikust erinevate toitainete eraldamine, mis lahendab olukorra, kus mulla liiga suur fosforisisaldus seab vedelsõnniku koguse laotamisele piiri, kuigi kaaliumit on mullas puudu.
Katsete tegemist rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
