Eesti põllumajanduses on palju kasutamata potensiaali ja vajadust investeerida. Küsimus on tihti selles, kuidas leida vajalike investeeringute elluviimiseks sobiv rahastamislahendus – eriti juhul, kui tasuvusaeg on pikk või tavapärasest pangafinantseerimisest üksi ei piisa. Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liikme Meelis Annuse sõnul ei tasu MES-i võimalustele mõelda alles raskustesse sattudes. MES saab olla partner ka ettevõtte arengus, aidates läbimõeldud investeeringutel teoks saada.
Viimased aastad ei ole põllumajandusettevõtjatele olnud lihtsad. Heitlik ilm, muutuvad sisendihinnad ja ebakindlus turgudel sunnivad investeeringuid varasemast põhjalikumalt kaaluma. See aga ei tähenda, et soov areneda oleks kadunud. Vastupidi – vajadus investeerida efektiivsusse, tehnoloogiasse ja ettevõtte vastupidavusse on järjest olulisem.
Põllumajanduses on investeeringud pikaajalised ning tänane otsus määrab sageli selle, milline on ettevõtte konkurentsivõime viie või kümne aasta pärast. Seetõttu võiks ettevõtja läbi mõelda küsimuse: mis muudaks minu ettevõtte viie aasta pärast tugevamaks? Mitte tingimata suuremaks.
Investeeringu väärtus ei ole ainult suurem toodang
Kõigi investeeringute kasu ei saa mõõta selles, mitu tonni toodangut need juurde annavad. Automatiseerimine ja täppistehnoloogia võivad suurendada efektiivsust, kuid sama vajalikud on investeeringud bioohutusse, loomade heaolusse, keskkonnahoidu või energiatõhususse. Nende mõju võib avalduda hoopis väiksemates riskides ja ettevõtte suuremas vastupidavuses.
Ka uuendusliku lahenduse tasuvusaeg võib olla pikk. Eesti põllumajanduse konkurentsieelist ei saa otsida mahust, oleme selleks riigina liiga väike. Meie võimalus on olla nutikam, efektiivsem ja luua rohkem lisandväärtust.
Seejuures peab iga investeering algama arvutusest. Ettevõtja peab teadma, mida investeering talle annab, kuidas see mõjutab rahavoogu ja mis juhtub siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Põllumajanduses on määramatust palju, mistõttu tuleb arvestada ka puhvriga.
Äriplaani ei tehta eelkõige pangale või MES-ile, vaid ettevõtjale endale. Hea plaan peab aitama vastata kolmele küsimusele: mida investeering ettevõttele juurde annab, kuidas mõjutab see rahavoogu ja mis juhtub siis, kui prognoosid ei täitu.
Millistesse valdkondadesse MES-i rahastus praegu enim läheb?
MES-i laenuportfell näitab, et kõige suurem rahastusvajadus on jätkuvalt põllumajanduses. Kehtivate laenulepingute kogumahust moodustavad loomakasvatuse ja linnukasvatuse ettevõtted 21 protsenti, teraviljakasvatus 16 protsenti ning segapõllumajandus 13 protsenti. Põllumajandusest laiemalt on MES-i rahastatud ka kalanduse, turismi, metsamajanduse, toiduainetööstuse ja aianduse ettevõtteid.
Ka käendusportfellis on tegevusalade lõikes esikohal põllumajanduslik tootmine, järgnevad metsandus ja tööstus (vt joonis).
Maaettevõtjate investeerimisvajadused on erinevad. Ühe ettevõtte jaoks tähendab investeering uue tehnika või tootmishoone rajamist, teise jaoks tootmise laiendamist või kaasajastamist, kolmanda jaoks aga hoopis võimalust parandada oma tulukust või vabastada kapitali järgmisteks investeeringuteks. Seetõttu ei ole ka MES-i roll ühetaoline – oluline on leida ettevõtte vajadusele ja investeeringu iseloomule sobiv rahastuslahendus.
Rahastuse taha ei tohiks areng seisma jääda
Ka läbimõeldud investeering ei pruugi alati mahtuda tavapärasesse pangarahastusse – näiteks võib nappida tagatisi või olla tasuvusaeg pikem. MES-i roll on siin täiendada pankade võimalusi, mitte nendega konkureerida. Näiteks saab MES-i käendus aidata tuua pangarahastuse ettevõtjani juhul, kui investeerimisplaan ja tagasimaksevõime on olemas, kuid tagatisest jääb puudu.
33 tegevusaasta jooksul on MES aidanud Eesti maaettevõtlusse kaasata üle 1,7 miljardi euro. See on suur summa, kuid ei tähenda, et Eesti põllumajanduse rahastamisvajadus oleks nüüd kaetud. Kapitalivajadusel ei ole finišijoont – tehnoloogia areneb, nõuded muutuvad ja ettevõtted vajavad uusi investeeringuid.
Põllumajandusettevõtja peab investeerides olema ettevaatlik, kuid ettevaatlikkus ei pea tähendama paigalseisu. Kui investeering on läbi mõeldud ja arvutused seda toetavad, tasub rahastamisvõimalusi uurida varakult. Mida varem seda teha, seda rohkem on ettevõtjal valikuid sobiva lahenduse leidmiseks.
MES-i võimalustele ei tasu seega mõelda ainult siis, kui on vaja raskustest välja tulla. Vähemalt sama oluline on kasutada neid selleks, et ettevõte saaks areneda, uuendada ja oma plaane ellu viia.
