• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, loeb iga päev

autor: Andrus Soodla, Hüpoteeklaen AS, laenuvaldkonna juht
juuni 2026
Kategooria: Sisuturundus, Põllumehe Teataja juuni 2026
Põllumajanduses ei ole tagatiseks sageli hoone, vaid haritav maa või metsamaa.

Põllumajanduses ei ole tagatiseks sageli hoone, vaid haritav maa või metsamaa.

Kui õige maatükk satub turule või hooajatöödeks on raha vaja kohe, ei pruugi pank sama tempoga kaasa tulla. Hüpoteeklaen AS laenuvaldkonna juhi Andrus Soodla sõnul aitab sellises olukorras sildrahastus – lühiajaline ärilaen, mis annab võimaluse tehing ära teha ja hiljem rahastus rahulikult ümber korraldada.

Soodla sõnul on põllu- ja metsandusettevõtte suurim mure sageli ajastus. Kui sobiv maa tuleb müüki, tuleb otsus teha kiiresti, kuid pangaprotsess võib venida. „Siis ongi sildrahastus see, mis aitab tehingu ära teha. Tavaliselt räägime ühe- kuni kaheaastasest lahendusest, mille jooksul saab ettevõtja otsustada, kas viia laen panka või müüa mõni muu vara,“ ütles ta.

Ehkki ettevõte on seni tegutsenud rohkem kinnisvara, ehituse ja majutuse valdkonnas, nähakse Andrus Soodla sõnul selget kohta ka põllu- ja metsamajanduses. Mõlemad on kapitalimahukad alad, kus maa ja kinnisvara on ettevõtte toimimise alus. „Põllumajanduses ei ole tagatiseks sageli hoone, vaid haritav maa või metsamaa,“ märkis ta.

Lahendus sinna, kuhu pank alati ei ulatu

Soodla sõnul ei ole Hüpoteeklaenu eesmärk konkureerida tavapärase pangalaenuga. Pigem pakutakse lahendust juhtudeks, kus ettevõttel on tagatis olemas ja äriline vajadus samuti, kuid pank ei jõua otsuseni piisavalt kiiresti või ei sobi tavapärane laenustruktuur. „Kui tegutseda on vaja kohe, aitab meie lahendus ettevõtjal rahulikult otsused langetada ja viivituseta äritegevust jätkata,“ ütles ta.

Tema sõnul jääb selline rahastusviis olemuselt pangalaenu ja võlakirja vahele. Suuremad ettevõtted saavad raha kaasata võlakirjaga, kuid väiksemale tegijale tähendab see tihti liiga palju aruandlust ja liigset halduskoormust. Laenuleping on lihtsam ja ettevõtjale arusaadavam lahendus.

Põllumajanduses on rahavood hooajalised: kevadel tuleb teha kulud, tulu jõuab sageli alles pärast saagikoristust või toetuste laekumist. „Ettevõttel võib vara olla, aga õigel hetkel on vaja ka vaba raha, et arved saaks makstud ja töö tehtud,“ ütles Soodla.

Sildrahastus sobib tema sõnul ka siis, kui ettevõte tahab ajutiselt raha vabastada, kuid maast või metsast lõplikult loobuda ei soovi. Nii saab vara edasi kasutada ja kokkulepitud ajal tagasi osta. Samuti on see tõhusaks sillaks põllumajandustoetuste ootamisel, et tootmistsükkel ei katkeks. „Olgu vaja kiiresti osta väetisi ja seemneid, remontida tehnikat enne hooaja algust või katta muu ajutine rahavajadus ajal, mil oodatakse toetusrahade laekumist – lahendus peab olema käepärast siis, kui seda vajatakse, mitte kuid hiljem,“ rääkis Soodla.

Kiirem otsus, vähem asjaajamist

Soodla sõnul on Hüpoteeklaenu eelis lihtsam asjaajamine ja kiirem otsus. Laenupakkumiseks on vaja infot ettevõtte, projekti, tagasimakseallika ja tagatise kohta, kuid protsess ei eelda pikka dokumentide rida ega venivat kooskõlastamist. „Kui on aru saada, milleks raha vaja on ja kuidas see tagasi makstakse, saab otsuse teha kiiresti,“ ütles ta.

Kiirust aitab hoida ka see, et tagatiseks pakutavat kinnisvara hinnatakse ettevõttesiseselt. See tähendab, et klient ei pea eraldi hindamisakti tellima ega jää väliste osapoolte taha ootama. „Sageli maksab rohkem aeg kui hindamisakt,“ märkis Soodla.

Tema sõnul on põllu- ja metsandusettevõttes tihti just aeg see, mis otsustab. Kui hea maatükk tuleb müüki või tekib ootamatu rahavajadus, ei pruugi mitmenädalane pangaprotsess enam aidata. „Mõni otsus tuleb teha päevadega, mitte kuudega,“ ütles ta.

Müük oma tingimustel, mitte sundseisus

Soodla sõnul on põllu- ja metsandusettevõtte jaoks tähtis ka paindlik tagasimakse. Laenu saab katta rahavoost, refinantseerimisest või vara müügist. Põllumajanduses tähendab see, et saaki ei pea müüma ainult seepärast, et raha on kohe vaja. Kui rahastus annab aega juurde, saab müügihetke valida turu järgi, mitte sundseisus.

Sama kehtib metsanduses: tehingu õnnestumise võib otsustada see, kas rahastus liigub õigel ajal. Kui hea metsamaa tuleb turule või ettevõttel tekib ootamatu vajadus, peab lahendus tulema ettevõtte rütmis.

Kiireima lahenduse saamiseks esita sildlaenu taotlus, Hüpoteeklaenu kogenud haldur võtab vajadusel ühendust ja teeb pakkumise juba 1 tööpäeva jooksul.

Esita taotlus

Sildlaenu saab taotleda üle Eesti. Meie kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Kui soovid rohkem infot sildfinantseerimise kohta, siis võta ühendust Hüpoteeklaenu tasuta lühinumbril 1203.

Hüpoteeklaen AS pakub finantsteenust ettevõtetele. Enne teenuse kasutamist tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga.

Sildid: laenmetsanduspõllumaaraha
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Metsaomanikud ministrile: metsaomaniku õigusi tuleb rohkem austada

Järgmine artikkel

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

Seotud artiklid

Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Metsaomanike hinnangul peavad looduskaitselised otsused olema selgelt põhjendatud, teaduspõhised, proportsionaalsed ning vajadusel õiglaselt hüvitatud. Foto: Pixabay
Mets

Metsaomanikud ministrile: metsaomaniku õigusi tuleb rohkem austada

juuni 2026
2025. aasta parimad metsamajandajad Saarepeedil toimunud Metsamajandajate kokkutulekul ja konkursi parimate autasustamisel. Autor: Liisa Jõhvik
Mets

Heaperemehelikke metsamajandajaid kutsutakse konkursile

aprill 2026
Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock
Ülevaade

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

veebruar 2026
Järgmine artikkel
Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.