Maaelu Teadmuskeskuse (METK) innovatsiooniteenistus on pühendunud sellele, et põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmised, kogemused ja uuendused leviks.
„Sõbrad kutsuvad meid innotiimiks. Meie üks väljakutseid on infomüras selguse loomine. Innovatsioonimaastik võib tihti tunduda keeruline ja segane. Kõik oskavad internetti ja selle otsingumootoreid kasutada, aga pakutav tulemus ei pruugi olla just see, mida otsiti ja vajati,” sõnas teenistuse juht Oliver Loit.
„Põllumajandustootjatel ja maapiirkondade ettevõtetel on oluline leida vajalikke lahendusi ja teha selgeks, millised uuendused sobivad nende vajadustele kõige paremini. Selleni jõudmisel on tähtis vältida nii-öelda karidele sõitmist ehk poolikute lahenduste ülevõtmist, meie kliimas mittetoimivate uuenduste katsetamist ja ebakvaliteetsete teenuste ning infopakkujate kuulamist,” lisas Loit.
Palmirasvast saab minevik
Innotiimi abiga on teiste hulgas saanud tuge uuendtoidu ettevõtted Gelatex ja ÄIO Tech, kelle jaoks toodi Eestisse välismaised eksperdid, et aidata ettevõtteid uuendtoidu loa taotlemise protsessis.
Nüüdseks on ÄIO kaasanud riskikapitalifondide kaudu 6,1 miljonit eurot, et rajada Eestisse demotehas puidu- ja põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralike õlide ja rasvade tootmiseks. Need on alternatiiv toiduainetööstuses massiliselt kasutatavatele õlidele. Nimelt on ÄIO arendanud unikaalse meetodi, mille abil võib toiduainetööstus loobuda keskkonda saastavate palmi- ja teiste taimsete õlide massilisest kasutamisest.
.jpg "heworitz")
Gelatex toodab kartulist tehtud nanokiulist kasvusubstraati, mis on mõeldud kultiveeritud liha tootmiseks. Kultiveeritud liha on toodetud loomarakkudest. Bioredaktoris kasvatatud loomse liha saab nii, et loomadele haiget tegema ei pea. Kui muidu on rakkude vahel rakuvaheaine, siis Gelatexis toodetav materjal imiteerib seda, nii et rakud tunneks ennast omale tuttavas keskkonnas ja lõpptulemusena saaks valmida õige tekstuuriga liha.
Gelatex pääses ka Accelerate Estonia programmi ja nad said 100 000 eurot rahastust, et uuenduslikke toidulahendusi turule tuua.
Samuti on nõustamist saanud ettevõte Nord Tempeh, mis toodab seedimisele kasulikku tempehi kohalikust hernest. Nord Tempeh sai innoteenistuse toel 10 000 euro suuruse rahastuse programmist EIP Food, et parendada oma tootearendust ja innovatsiooni.
„Lisaks oleme olnud esirinnas ka suurte põllumajandusdroonide ja tehisintellekti (AI) lahenduste juurutamisel taimekasvatusettevõtetes, pakkudes praktilist nõu ja koolitusi, kuidas droonide ja AI abil põllutöid efektiivsemalt teha,” kommenteeris Oliver Loit.
Robotid ja tehisaru maailmast koju kätte
Ühtlasi hoiab töörühm nii-öelda silmad lahti ja otsib pidevalt uusi lahendusi. Otsitakse ikka seda, mis parasjagu huvi pakub ja maailmas laineid lööb.
„Teemad hõlmavad näiteks robootikat, tehisintellekti ja logistilisi uuendusi põllumajanduses ja toidutootmises. Selleks teeme tihedat koostööd nii sise- kui ka välisekspertidega. Kui info käes, korraldatakse eri teemadel koolitusi ja pakutakse individuaalset nõustamist,” tutvustas Loit.
Näiteks teenistuse korraldatud innovatsioonipäeval toimus korraga kaks koolitust. Esimeses õpiti kasutama tehisintellekti pakutavaid lahendusi ettevõtte hüvanguks. Teises uuriti droonide võimekust põldude seires ja külvamisel-pritsimisel, kus on saavutatud märkimisväärseid tulemusi.
Koos tehes on tulemused kiiremad
Kolmas teenistuse tegevuse nii-öelda alustala on koostöö tõhustamine. „Innovatsioon ei sünni tühjalt kohalt – selleks on vaja head koostööd eri osapoolte vahel. Innovatsiooniteenistus toetab uusi koostööprojekte ja initsiatiive, näiteks Network to Innovate, mis on Põhja-Balti piirkonna ühisalgatus, et jagada rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi uuenduslikest lahendustest põllumajanduses ja maaelus,” selgitas Loit.
Tugiüksuse tegevuste hulka kuuluvad töötoad, seminarid, konverentsid ja fookusgrupid, kus osalejad saavad vahetada kogemusi, tutvustada uusi teadusuuringute teemasid ning õppida parimatest praktikatest. Üks tulevasi üritusi on oktoobris toimuval EPA messil aset leidev AI töötuba.
Innovatsiooniteenistus pakub tuge ka rahvusvaheliste koostööprojektide loomisel ja neis osalemisel. Näiteks programm Horisont 2020 aitab viia uuenduslikke lahendusi kaugemale kohalikust tasandist ja rakendada neid laiemalt kogu Euroopas. Innovaatiliste projektide kohta saab infot projektiandmebaasist, kus on kajastatud eri riikide operatiivgruppide ja Horisont 2020 projektide tulemused.
Kui sinu ettevõte otsib uuenduslikke lahendusi ja tuge innovatsiooniprojektide arendamisel, tule Maaelu Teadmuskeskuse kodulehele, jälgi uudiseid ja võta innovatsiooniteenistusega julgelt ühendust.
