• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Päikesejaama rajamine muudeti riskiettevõtmiseks

autor: TANEL RAIG
juuni 2018
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja juuni 2018
Foto: Epp ja Tarmo Säga ehitasid mullu 270 kW päikesejaama

Epp ja Tarmo Säga ehitasid mullu 270 kW päikesejaama. Suure võimsusega jaama rajamise eesmärk oli parandada oma põllumajandusettevõtte rahavooge, sest elektrijaam aitab vähendada sõltuvust võõrkapitalist. Foto: erakogu

Sajad maapiirkonna ettevõtjad ja põllumehed plaanisid kasutada maaelu arengukavas sisalduvat investeeringutoetust päikesejaama ehitamiseks. Ministeeriumite kemplemine on muutnud plaani tasuvuse kahtlaseks. Teatud piirangutega arvestades ja hea organiseerimisvõimega võib päikesejaama ehitamise riski siiski võtta.

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse abil võib ehitada ka päikesejaamu. Lisades investeeringutoetusele ka taastuvenergia tootmise toetuse, on päikesejaamaga elektritootmine maapiirkonnas ahvatlev võimalus. Kahjuks ei kesta see enam kaua. Riik on otsustanud, et uutele rajatavatele jaamadele lõpetatakse taastuvenergia tootmise toetuse maksmine. Põllumehed on teadnud, et kui nad soovivad oma tegevust mitmekesistada päikesest elektri tootmisega, siis peab nende päikesejaam olema valmis enne 2019. aasta 1. jaanuari ja ühendatud Elektrilevi võrku.

PRIA pidi investeeringutoetuse meetme avama juba mullu novembris. Selline ajagraafik oleks lubanud asjaajamise ja ehitamisega ilusti valmis jõuda. PRIA-st öeldi, et infopäevade ja -päringute järgi on huvi investeeringutoetusega päikesejaamade ehitamise vastu suur. Sama kinnitab maaettevõtluse konsulent Epp Säga, kes on analüüsinud ligi 50 firma sobivust toetust taotlema.

Paraku möödunud aasta novembris meedet ei avatud. „Tuli teade, et meede lükkub edasi märtsi algusesse, sealt edasi aprilli lõppu ja nüüd alles septembrisse,“ nendib Säga. „Tõenäoliselt loobuvad paljud, kui üldse jääb julgeid, kes loodavad septembri keskpaigas taotluse esitada ja riskivad kohe ilma PRIA otsuseta jaama rajada ning see ka aasta lõpuks valmis saada,“ lisab ta.

Väidetavalt oli meetme edasilükkamise põhjustaja rahandusministeerium, kes ei kooskõlastanud maaeluministeeriumi määruse muudatust investeeringutoetuse tingimuste ja korra kohta, soovides määrusesse oma täiendusi. Ministeeriumid jõudsid kokkuleppele alles maikuus, mis oli ka põhjus, miks taotlusvoor toimub septembris. Rahandusministeeriumist venitamise põhjuste kohta kommentaare anda ei soovitud.

Jaama jõuab ehitada, aga võrku ühendada mitte

Epp Säga on koos abikaasaga päikesejaama rajanud ja teab oma kogemusest, miks päikeseenergia tootmisjaama teha ja kui kaua see aega võtab. Kui neli aastat oli katsetatud väikese, 8,5 kW võimsusega jaamaga elektritootmist oma majapidamise jaoks, siis eelmise aasta kevadel alustati 270 kW päikesejaama ehitamist. „Suure jaama rajamise eesmärk oli parandada põllumajandusettevõtte rahavooge. Teraviljatootja teeb üheksa kuud kulusid ning alles seejärel tekib kaup, mida müüa saab. Elektrijaam aga aitab vähendada sõltuvust võõrkapitalist. Päikeseelektrijaamaga on rahavoog märtsist septembrini,“ selgitab ta põhjuseid.

Mullu septembriks oli ehitustöid korraldanud Tarmo Sägal päikesejaam elektrivõrku ühendamiseks valmis. See on võimeline katma u 80 kodumajapidamise aastase energiatarbe. Sägade kogemus ütleb, et projekteerimisest ja ehitusloa taotlemisest kuni kasutusloa saamiseni kulub aega umbes aasta. Ehitusprotsess kestab olenevalt jaama eripärast 2–4 kuud. See kehtib vaid siis, kui logistika ja ehitusprotsess on enne läbi mõeldud ja ei tule suuremaid üllatusi.

Elektrilevi võrguga liitumine võtab liitumislepingu järgi aega kuni 300 päeva. Kiiremini läheb, kui elektrijaama rajamiskohas on juba kaasaegne alajaam ja liitumine piirdub vaid väiksemate ümberehitustöödega. Epp Säga nendib, et kui tuleb ehitada nii uus alajaam kui ka liitumispunkt, siis ei suuda Elektrilevi valmimistähtaegadest kinni pidada. Seda kinnitab ka Elektrilevi ise. „Kui maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse otsuse saab teada alles oktoobris-novembris, ei ole tõenäoline, et selle ajaga jõuab liitumispunkti valmis ehitada. Mõeldav on see üksnes väga väikeste elektrijaamade puhul, kus tööd piirduksid arvesti vahetusega,“ ütleb Elektrilevi liitumise teenuste juht Kaija Vill.

Suurema jaama liitumisel, millega kaasneb alajaama ehitus või ümberehitus, peab tema sõnul arvestama umbes aastaga. Ta lisab, et varasemad sarnased investeeringutoetuse voorud on kaasa toonud suure liitumistaotluste hulga elektritootjatelt, mis võib samuti muuta Elektrilevi menetlusaegu pikemaks.

Päästab leppimine väiksema päikesejaamaga

Tundub, et ajaliselt on taastuv-energia toetusele kvalifitseeruvate päikesejaamade rajamine investeeringutoetuse abil muutunud võimatuks. Olukorda leevendava idee pakub välja Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak. Ta möönab, et paari kuuga ei ole võimalik välja ehitada päikesejaama võrguühendust Elektrileviga. Kuid kuni 1 MW võimsusega päikesejaama ehitab kahe kuuga valmis küll. Sellisel elektrijaamal ei peagi praegu kehtiva korra järgi olema võrguühendust, et saada taastuvenergia tootmise toetust. „Riigiabi luba sätestab, et jaam peab tootma elektrit, võrguühendusest ei räägi riigiabi luba midagi,“ juhib ta tähelepanu.
Taastuvenergia toetust maksvast AS-ist Elering kinnitati selle väite paikapidavust. „Tõesti on õige, et toetuse saamiseks ei pea olema kuni 1 MW päikesejaamad selle aasta lõpuks võrguga liitunud,“ ütleb Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster. „Küll peavad need olema alustanud tootmist,“ lisab ta. PRIA-le seni esitatud projektides on päikesejaamade võimsus jäänud vahemikku 200–500 kW.

Hea teada!

Elektrilevi võrguga liitumine

  • Ilma tootmistingimusi sisaldava võrgulepinguta ei ole lubatud elektrienergiat võrku anda.
  • Elektri tootmiseks võrku on vajalik elektrivõrguga elektritootjana liituda. Tootjana liitumiseks loetakse ka olukorda, kus olemasolevale tarbimissuunalisele võrguühendusele taotletakse tootmistingimusi, ehk kui tavaline tarbija liitumispunkt ehitatakse ümber tootja liitumispunktiks. See on vajalik, et võrguettevõtjal oleks võimalik mõõta võrku antava ja võrgust tarbitava elektrienergia kogused.
  • Võrgueeskirja kohaselt jagatakse nõuded elektrijaamadele jaama nimivõimsuse järgi. Kõige väiksemad nõuded on kuni 15 kW nimivõimsusega elektrijaamadele ehk mikrotootjatele. Neile järgnevad 16–200 kW elektrijaamad.
  • Üle 200 kW elektrijaamade puhul lisanduvad täiendavad nõuded liitumispunkti tehnilisele lahendusele ja jaama juhtimissüsteemidele, samuti on vajalik elektrijaama liitumise kooskõlastamine süsteemihalduriga Elering AS. Kehtib reegel, et mida suurema võimsusega elektrijaam, seda rohkem on ka nõudeid paralleeltööks võrguga ning seda pikem on liitumisprotsess.
  • Jaotusvõrguga saavad liituda üldjuhul kuni 5 MW nimivõimsusega elektrijaamad. Üle 10 MW nimivõimsusega tuule- ja päikeseelektrijaamad saavad liituda üksnes põhivõrguettevõtja Elering AS võrguga.
    Allikas: Elektrilevi

Toetuse taotleja peab tõendama, et võrku mitteühendatud päikesejaam on alustanud tootmist. Köster soovitab uurida juuni alguses vastuvõetud elektrituruseaduse, energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja. Seal on toodud näide, et tootmise alustamist saab tõendada tootmisseadme ehitustööde üleandmise aktiga. Seletuskirjas ei välistata ka teisi tõendamismeetodeid.
Et päikesejaamad aasta lõpuks valmis saada, on lubanud kaasa aidata ka PRIA. Kui investeeringutoetuse meetme määruse kohaselt on PRIA-l otsuse tegemiseks 100 tööpäeva alates taotluse esitamise tähtajast, siis PRIA lubab teha kõik endast oleneva, et menetleda selle meetme taotlusi kiiremini. Põllumeeste organisatsioonidele on omavahelistes vestlustes lubatud 30–40-päevaseid menetlusi.

Seega, kui planeerida investeeringutoetuse eest ehitada kuni 1 MW võimusega päikesejaam ja see aasta lõpuks valmis saada, siis on võimalik saada osa ka taastuv-energia tootmise toetusest. See eeldab suurt pingutust PRIA-lt toetuse taotluste kiiremal menetlemisel, head organiseerimisvõimet, et päikesejaama projekt ja ehitusluba oleksid olemas juba enne PRIA-lt toetuse taotlusele vastuse saamist ning ka õnne, et ehitusaja jooksul ei tuleks ette ootamatusi.

Päikesejaama tasuvus elektrimüügiks kaob

Taastuvenergia tootmise toetuse kadumine sunnib maapiirkondades ümber vaatama kontseptsiooni rajada jaamu elektrimüügi eesmärgil.

Maaettevõtluse konsulendi Epp Säga ütlusel peab päikesejaama tasuvuse arvestamisel eristama, kas elektrit toodetakse müügiks või on eesmärk see ise ära tarbida. Tal endal on 270 kW päikesejaam ning oma kogemusest teab ta, et taastuvenergia toetus moodustab elektrienergia müügikäibest ligikaudu 60%.

„Müügi eesmärgil rajatavate elektrijaamade tasuvus saab tõsise hoobi ning selliste elektrijaamade rajamisel mina enam mõtet ei näe,“ ütleb ta olukorra kohta pärast taastuvenergia toetuse kadumist. Oma elektrivajaduse kompenseerimiseks tasub aga tema sõnul päikesejaama investeeringule mõelda. Seetõttu arvab ta, et päikesejaamade ehitus maapiirkondades ei lõppe, kuna see on võimalus oma elektrikulude vähendamiseks.
Ka Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak on sama meelt, et päikeseelektrijaama rajamine vaid elektri võrku müümiseks ei ole edaspidi kindlasti enam tasuv investeering. Praegu võimaldab PRIA investeeringutoetus ja hilisem toodangutoetus viia investeeringu tootluse 14–15% juurde. Ilma toodangutoetuseta jääb tootlus aga selgelt madalamaks.

Selleks, et maaettevõtjatel jaguks ka edaspidi huvi päikesejaamade rajamiseks, tuleb leida jaamadele kohad, kus on ka kohapeal tarbimine. Samuti on riik lubanud alates järgmisest aastast korraldada toodangutoetusele vähempakkumisi. Andres Meesak soovitab maaettevõtjatel panna seljad kokku, moodustada ühistu ja pakkuda ühistuna elektrit vähempakkumisel.

Küsimus: Kui keeruline on päikesejaama liitmine elektrivõrguga?

 

Foto: Epp Säga, 270 KW võimsusega päiksejaama omanik
Epp Säga, 270 KW võimsusega päiksejaama omanik. Foto: erakogu

Minu jaam oli Eestis esimene üle 200 kW jaam, mis läbis kõik katsetused üle 200 kW elektrijaama elektri võrku andmiseks. Ükski varem püstitatud elektrijaam ei olnud seda seni suutnud. Minu abikaasa Tarmo oli kui jäälõhkuja Tarmo, kes rajas teed üle 200 kW päikeseparkide kasutuselevõtuks koos Elektrileviga. See oli kõigile uus kogemus – pean silmas nii Elektrilevi, ehitajat kui ka liitujat ehk iseennast, kuna meil kõigil puudus sellega varasem kokkupuude. Peale meid on juba asi lihtsam, teatakse, kes, mida ja millal tegema peab.

Praegu on võimalik ehitada liitumispunkt koos alajaamaga välja ka liitujal endal, koostöös Elektrileviga. See võib olla kiirem variant, kuid nõuab väga häid koostööpartnereid ja organiseerimist. Meile olid Elektrilevi spetsialistid, eriti Kaija Vill ja Andrei Jeremejev, suureks abiks kogu protsessi läbimisel.

Sildid: energiapäikeseenergiapriatoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

28 avatud toidutööstust

Järgmine artikkel

Põllutraktorist metsamasinaks

Seotud artiklid

Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock
Toetus

Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

aprill 2025
Loomakasvatuse otsetoetusi taotleb 2018 loomapidajat. Foto: Shutterstock
PRIA

Loomakasvatuse otsetoetusi taotleb 2018 loomapidajat

märts 2025
Toetus on suunatud ettevõtete rohepöörde eesmärkide täimisele. Foto: Pixabay
Toetus

Bioressursside väärindamise investeeringutoetuse taotlusi võetakse vastu 22. aprillini

märts 2025
Kutselised kalurid saavad taotleda toetust kalalaeva mootori väljavahetamiseks. Foto: shutterstock
Toetus

Ranna- ja siseveekogude kutselised kalurid saavad taotleda toetust kalalaeva mootori väljavahetamiseks

veebruar 2025
Järgmine artikkel
Foto: Farma CT 6,7- 9F metsaveokäru traktori järel

Põllutraktorist metsamasinaks

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.