Tuleval kevadel hanede heidutusjahti ilmselt veel ei lubata

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda vahendas, et viimastel aastatel on kevadrändel Eestis peatuvate haneliste arvukus tublisti suurenenud. Erinevatel hinnangutel peatub meil kevadrände ajal 500 000 kuni miljon hanelist umbes kahe kuu jooksul. Selle aja jooksul kahjustatakse oluliselt esmalt talikultuuride (teraviljad ja taliraps/talirüps) põlde ja rohumaid, pärast kevadkülve süüakse mullast sinna külvatud herne, oa ja suviviljade seemneid.

Riik hüvitab põllumeestele murdosa kahjust: vastavalt looduskaitseseadusele võib põllumehele rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahjude eest hüvitist maksta kuni 3200 eurot aastas. Hüvitatakse rahas mõõdetavad kulud, mitte näiteks põllul peletustööd tegeva inimese tööaeg.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialisti Tõnu Talvi selgitusel hüvitatakse rändlindude kahjude ennetustööde puhul otsesed kulutused, mis on tehtud ennetusvahendite, näiteks linnupeletite, paugutajate, hirmutite jmt hankimiseks. „Ennetustööd hüvitatakse 50% ulatuses tehtud kogukuludest, piirmääraga ühele isikule aastas kuni 3200 eurot,“ lisas Talvi.

Haigetsaamise oht hoiab haned põllust eemal

Üks põllumeestest, kes kevadel toimunud haneliste heidutusmeetmete katseprojektis osales, on Madis Ajaots. Tema pere-ettevõte OÜ Rannu Seeme kasvatab Võrtsjärve idakaldal Elva vallas tera- ja kaunvilju ning puutub igal aastal kokku ka rändlindude tekitatavate kahjudega.

Madis Ajaots nendib, et Võrtsjärve piirkond on eriline, sest seal on haneliste tekitatav kahju palju suurem kui sisemaal. Looduskaitseseaduse järgi on aga rändel olevate lindude tekitatud kahjude hüvitamise kord ühtne – hüvitist on võimalik saada kuni 3200 eurot aastas, asugu põld siis lindude rändeteekonna epitsentris või mitte.

Rikkalikult kaetud toidulaud

Kui kevadrändel olevad haned Eestisse jõuavad, on nende söögilaual esmalt nisu. „Kui nad jaanuaris Hollandist tulema hakkavad, siis märtsiks meile jõudes on talinisu esimene, mida süüa. Kui külvid algavad, siis hakkavad seemneid sööma, vastavalt sellele, mida esimesena külvatakse – kõigepealt oder, seejärel hernes ja uba,“ selgitas Ajaots. Nii ongi põllumehel haneliste poolt surve peal märtsi keskpaigast mai teise pooleni.

Madis Ajaotsa sõnul on nad püüdnud põldudele sööma tulevaid hanesid peletada kõikvõimalike vahenditega. Seejuures peab meetmeid vahetama, sest hani on väga tark lind. „Hani peab haiget saama, siis ta saab aru, et sellele põllule ei maksa tulla. Valu jääb karja mällu ja edaspidi lennatakse kas naabri põldudele või minnakse teist rändeteed pidi kuskile mujale,“ rääkis Ajaots. Ta põldudel kasutatakse kevadise rände ajal erinevaid peleteid ja lisaks on kohal mehitatud valve – graafiku alusel käiakse neli korda päevas põllul.

Sügiseti on lubatud ka summutiga jahipüssist hoiatuslaske teha ja seda võimalust on Rannu Seeme OÜ põldudel ka kasutatud. Madis Ajaots peab summutiga jahipüssist hoiatuslaskude tegemist lindude peletamisel efektiivseks, sest heli on piisavalt tugev, et linnud seda kuuleksid ja ehmuksid. „Kui jahimees on varustatud summutiga relvaga, siis käib heidutus vaikselt ja efektiivselt. See on palju parem kui gaasipauguti, mis kevadel kaks kuud maal paugutab ja kogukonda häirib,“ avaldas Ajaots arvamust.

Jahimees hoiab haned eemal

Tänavuses katseprojektis kasutati ka letaalset heidutust. Ajaots nentis, et nende jaoks hoidis jahimehe sekkumine selle põllu pealt haned eemal. „Riigile oleks kasulikum lubada letaalset heidutust, mitte maksta põllumehele 3200 eurot kompensatsiooni,“ leidis Ajaots.

Ta lisas, et põllumehe eesmärk pole linde küttida, vaid oma vara kaitsta ja suunata linnud väheväärtuslikele aladele. „Pärast katseprojekti lõppu tegime väheväärtuslikele heinamaadele söödapõlde, kuhu külvasime üle kümne tonni vilja. See toimis. Olen nõus ka edaspidi söödapõlde tegema, kuigi riik seda ei kompenseeri,” leidis Ajaots.

Katseprojekti uuringualade valik

• Kokku 76 uuringuala
• Valiti talinisupõllud, millele on haned varem kahju tekitanud.
• Moodustati põllupaarid, kus ühel põllualal tehti märtsi keskpaigast mai keskpaigani mitteletaalset heidutust, teisel alal oli aprillikuus lubatud hanelisi küttida, muul ajal (15. märtsist kuni 1. aprillini ja mai kahel esimesel nädalal) tehti mitteletaalset heidutust.
• Kokku oli 76 uuringuala, neist mitteletaalse heidutuse alasid 35 ja heidutusjahi alasid 30. Kontrollaladeks oli 11 ilma heidutuseta rohumaad.
  Allikas: OÜ Rewild, haneliste heidutusjahi uuring