Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad kohtusid peaminister Jüri Ratasega, et veelkord selgitada toetuste rolli põllumajandustootmises ja rõhutada üleminekutoetuste täies mahus maksmise olulisust järgmise aasta riigieelarvest.
„Üleminekutoetused aitavad põllumajandusettevõtetel nina vee peal hoida olukorras, kus tootmiskulud kasvavad kiiresti ja turul on palju ebakindlust. Järgmiseks aastaks kavandatud täiendava siseriikliku toetuse kärped põhjustavad kodumaistele toidutootjatele ebakindlust. Arvestades Keskerakonna poolt juhitud eelmise valitsusliidu põllumajanduspoliitikat ja tänaste valitsuserakondade lubadusi tuli kärpekava põllumeestele ebameeldiva üllatusena,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.
Kreeni sõnul rõhutas peaminister kohtumisel, et põllumajandus on üheks osaks riigi julgeoleku tagamisel. Samuti mõistis ta üleminekutoetuste vajalikkust, kuid kahjuks on eelarve üldine olukord tema sõnul sedavõrd palju muutunud, et katteallikaid täiendavale 10 miljonile eurole leida ei ole õnnestunud.
Põllumeeste esindajad nõustusid kohtumisel viibinud Riigikogu Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme seisukohaga, et panustamine põllumajandusse ja tootmisesse toob riigieelarvesse maksutulu tagasi, mistõttu on selle valdkonna arvelt kokkuhoidmine lühinägelik. Põllumajanduskoja esindajad meenutasid eelmise kriisi valusaid õppetunde ning viitasid ettevaatavalt ebakindlusele põllumajandussaaduste turgudel seoses Brexiti ja USA poolt ELi (toidu)kaupadele seatud imporditollidega.
Kohtumisel peaministriga arutati ka Euroopa Liidu mitmeaastase eelarvekava üle aastateks 2021-2027. Põllumehed rõhutasid jätkuvalt otsetoetuste võrdsustamise vajadust, probleeme seoses ELi poolsete maaelu arengu vahendite plaanitavate kärbetega ning vajadust tagada maaelu meetmete suuremas mahus kaasfinantseerimine riigieelarvest uuel perioodil. Nii põllumehed kui peaminister tundsid muret, et ELi eelarve mahtu on kavas võrreldes Euroopa Komisjoni esialgse ettepanekuga veelgi vähendada.