Eesti Lihaveisekasvatajate Selts on aastaid korraldanud oma liikmetele õppereise erinevatesse Euroopa riikidesse. Sel korral siirdus 18 veisekasvatajat uudistama kuninglikku Walesi põllumajandusnäitust Royal Welsh Show.
Näitus kestab neli pikka päeva ja programmist leiab endale huvipakkuvat nii veise-, hobuse-, lamba- kui ka seakasvataja, mesinik, kingsepp, kalamees, metsaomanik ja puutöömeister.
Waleslased on väga uhked oma rahvusliku eripära üle, nende territoorium on Eestiga võrreldes poole väiksem, kuid rahvaarv ulatub 3,1 miljonini. Ligi 80% Walesist moodustab põllumajandusmaa ja kuna teraviljakasvatuseks mullaviljakust napib, siis tegeletakse valdavalt loomakasvatusega.
Reisi esimesel päeval leidis kinnitust teada tuntud E. Hemingway ütlus, et igas sadamas leidub üks eestlane. Nii võttis meidki Heathrow lennujaama hotellis vastu Eesti päritolu daam.
Traditsioonid au sees
Ringreis algas võimsalt – 900 aastat monarhide koduks olnud Windsori lossi külastamisega. Järgmine peatus oli Herefordshire krahvkonnas, kust on alguse saanud ka kuulus herefordi lihaveisetõug. Kuna tegemist on piirkonnaga, kus asub kuulus siidritootja Westons Cider, siis kohalikud kasvatavad õunu ja pirne, sest siidri tarvis kogutakse saak 80 km raadiusest. Westonsi farmis tegutsetakse juba viiendat põlve alates 1878. aastast. Tol ammusel ajal võis töö eriti lõbusalt käia, sest töötajatele olla osaliselt palka makstud toodangus (6 pinti ehk 3,4 l siidrit igal hommikul). Kokku oli Westonsi siidritootmisega ametis 200 ümberkaudset inimest.
Degusteerimisel saime mekkida nii kohalikku traditsiooniliselt hägusat, kui päris peent, vahuveinisarnast jooki Perry, mida säilitatakse tammevaatides vähemalt 6 kuud. Westonsis torkas silma ka see, et tööstuse territooriumil elasid hobused, kes tegid pruutpaaridele pulmasõite ning farmi vanas õunapuuaias pügasid puudealuseid herefordi veised.
Jalustrabav Royal Welsh Show
Esimene päev Royal Welsh Show näitusel oli üsna raskesti hoomatav. Järgnevad numbrid räägivad enda eest: näitust külastas päevas 70 000 inimest, mis teeb nelja päeva peale kokku 280 000 külastajat. Näituse territoorium laiub 60 hektaril ja on jagatud masinateala ning kahe suure loomadeala vahel, kus esimesel päeval toimusid lihaveiste ja hobuste võistlused. Teisel päeval oli samas kohas lammaste pügamise võistlus ning lambakoerad näitasid oma oskusi karja hoidmisel ja ajamisel. Samuti toimus sigade ja lammaste tõutunnuste hindamine. Loomi oli registreeritud üritusele 7000, sh lambaid 3200. Lisaks oli sel aastal eraldatud suur ala kohalikule toidule, kus võistlesid omavahel nii veinid, juustu-, piima- ja pagaritooted kui ka lilleseadjad ning käsitöömeistrid. Lisaks loomadele, võistlevad näitusel ka u 200 lambarümpa.
Selleks, et tutvuda kogu pakutavaga, oleks vaja viibida näitusel kõik need neli päeva, sest samaaegselt toimuvad tegevused ka teistel maaeluga seotud aladel, nt õpetatakse hekki rajama, lanti loopima, võisteldakse puusaagimises 2,5 m pikkuste ühemehesaagidega jpm. Kõikidest näitusel toimuvatest võistlustest on võimalik jälgida otseülekandeid Royal Welsh Show kodulehel.
Royal Welsh Show on 60 toimumisaastaga kogunud populaarsust üle maailma ja näitusel on eraldi paviljon kõigile väliskülalistele. Reeglina koguneb neid u 40 riigist, enim Hollandist, Iirimaalt ja Saksamaalt, kuid ka Uus-Meremaalt ja Austraaliast.
Meie grupp kohtus näitusel Walesi rahvusliku farmerite ühenduse (NFU) esindajate, kahe maakonna eesistuja Sharon Hammondi ja loomakasvatusnõukogu esimehe Rob Lewisega. Viimane kirjeldas kohalikku talupidamist enda talu näitel.
Tegemist on pereettevõttega, kes kasvatab anguse tõugu lihaveiseid kuni 9–10 kuu vanuseni ja müüb need siis nuumafarmi. Varem tegeleti ka romney tõugu lammaste kasvatusega, kes on erilised seetõttu, et ei vaja lisasööta. Lammaste asemel on nad nüüd alustanud broilerikasvatusega (120 000 lindu). Lisaks tegeleb talu ka vabaaja tegevuste pakkumisega.
Sharon tõi välja, et NFU näeb hetkel olulisena järgmise põlvkonna kasvatamist, moodustatud on Next Generation Group, kus alla 40-aastased saavad sõna sekka öelda poliitikakujundamises. Selliselt ühendatakase tema sõnul noorte entusiasm ja vanemate elutarkus. Uue põlvkonna kasvatamisega tegelevad ka noortalunike organisatsioonid (Young Farmers Club). Kokku on neid Walesis 100 klubi, ühes maakonnas on keskmiselt 13 klubi kokku 600 liikmega. Klubi liikmed on 11–28-aastased ning kohtutakse regulaarselt kord kuus. Probleemidena nimetas Sharon veel veiste tuberkuloosi kontrolli korraldamist ja raskusi noorte sisenemisel põllumajandusse maa vähese kättesaadavuse tõttu.
Uurisime, millised on olnud Brexiti mõjud ning NFU esindajate sõnul on mõju olnud nii positiivne (võimaldab vabamalt valida turge, kellega kaubelda) kui ka negatiivne (raskused EL-ga kauplemisel ning aiandussektoris hooajalise tööjõu kättesaadavusega). Kuna Brexitile järgnes kohe pandeemia, siis on raske mõju eristada, kuid pandeemia ajal nähti esimest korda 70 aasta jooksul, et poeriiulitel nappis nii piima kui ka mune. Olukorra parandamiseks püüeldakse praegu lühemate tarneahelate suunas.
Rob Lewise sõnul on Walesis lambaid 4,8 miljonit, koos noorlammastega küünib arv 9,5 miljonini ning keskmises karjas on 673 looma. Ammlehmasid on 160 000 ja kokku veiseid koos noorkarjaga 1,1 miljonit, mis teeb keskmise karja suuruseks 23 looma. Sigu on Walesis 27 000, kellest aretussigu on 3000 ja keskmiselt on karjas 20 looma.
Põllumajanduses töötab otseselt 50 000 inimest ja laiemalt on toidutootmisega seotud 223 000 inimest. Lihaveiseliha kogutoodang aastas on 744 mln £ ja see moodustab 44% kogu Walesi põllumajanduse kogutoodangust. Tapamajasid on 17 ja oksjonikeskusi 32.
Kohalikust lamba- ja veiselihast tarbitakse vaid 5% kohapeal, 60% lambalihast ja 80% veiselihast tarbitakse mujal Ühendkuningriigis ning 35% lambalihast ja 15% veiselihast eksporditakse saareriigist väljapoole. Walesi liha eksport oli 2021. a väärt 210 miljonit £ (vt https://meatpromotion.wales/en/industry-statistics). Peamised ekspordi sihtriigid lihale olid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hong Kong, Itaalia, Iirimaa, Holland. Liha tarbimine Inglismaal on viimasel kolmel aastal vähenenud vaid lambaliha osas, veise-, sea- ja linnuliha tarbimises suuri muutusi ei ole. Kohalikud loomade heaolu standardid on väga kõrged ja antibiootikume kasutatakse minimaalselt, tootmine on väga sarnane mahetootmisele, kuigi 100% mahetootjaid on piirkonnas vähe.
HEA TEADA
- Herefordi pulli on kujutatud ka kohaliku jalgpallimeeskonna Hereford Unitedi vapil.
- Eestis on põllumajanduses ja toiduainetööstuses hõivatuid kokku umbes 26 000 inimest.
Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
