• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

    Mitme kultuuri koos kasvatamine: kevadised oad kevadise kaeraga. Foto: agricology.co.uk

    Kuidas muuta mitme kultuuri koos kasvatamine toimivaks?

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

    Mitme kultuuri koos kasvatamine: kevadised oad kevadise kaeraga. Foto: agricology.co.uk

    Kuidas muuta mitme kultuuri koos kasvatamine toimivaks?

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Eestis tuvastati Euroopa põhjapoolseim Lääne-Niiluse palaviku juhtum

autor: Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus LABRIS
veebruar 2025
Kategooria: Keskkond
Lääne-Niiluse palavik on sääskede kaudu leviv viirushaigus, mis ohustab ka inimest. Foto: Pexels, Erik Karis

Lääne-Niiluse palavik on sääskede kaudu leviv viirushaigus, mis ohustab ka inimest. Foto: Pexels, Erik Karis

Eestis tuvastati esmakordselt Lääne-Niiluse viirus, mis avastati surnult leitud kanakullilt. Juhtum kinnitati Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) laboris. See on seni põhjapoolseim Lääne-Niiluse palaviku leid Euroopas.

Lääne-Niiluse palavik on sääskede kaudu leviv viirushaigus, mis ohustab ka inimest. Viirus levib eelkõige lindude seas, kuid võib sääsehammustuse kaudu kanduda imetajatele.

Eestis tuvastati viirus algselt linnugripi riiklikuks seireks kogutud proovist. Proovid, milles lindude gripi viirust ei esinenud, testiti OH4Surveillance projekti raames ka Lääne-Niiluse viirusele. Lääne-Niiluse viirust ei ole varem Eestis seiratud.

„Uuringuid alustades me sellist leidu ei prognoosinud, kuid sügisel Lätis leitud viiruse põhjal võis seda juba tõenäolisemaks pidada. Praegu on see üksik leid, kuid olukorrast annab parema ülevaate edasine seire. Seni pole teada viiruse esinemist sääskedel Eestis,“ sõnas Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusese riskihindamise osakonna juhtivspetsialist Age Kärssin.

Lääne Niiluse viiruse tuvastamine Eestis näitab meile, et seoses kliima muutustega võivad Eestisse jõuda loomataudid, mida enne ei ole meie kliimavööndis esinenud. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul peavad loomaarstid olema tähelepanelikud ja pidevalt uuendama oma teadmisi loomataudide osas. „Nakatumise vältimiseks peavad loomapidajad pöörama tähelepanu oma loomade tervisele, seda eriti perioodil, kui sääski on palju. Võimalusel vältige liigniiskeid paiku, seisva veega veekogusid, kasutage sääsetõrjevahendeid. Kui tekib kahtlus loomade haigestumisest, teavitage oma loomaarsti. Kuna hobustega reisitakse palju võistlustele, siis võimalusel vältige nakatunud piirkondi,“ soovitas Veetamm.  

PollumeheTeajabanner

LABRIS jätkab seiret OH4 Surveillance projekti raames koostöös teiste partneritega, et hinnata riske ning tagada ohutus nii inimestele, loomadele kui ka keskkonnale. Samuti on oluline tõsta teadlikkust võimalike ohtude kohta ja tugevdada ennetusmeetmeid.

Taust:

Lääne-Niiluse palavik on sääskede kaudu leviv nakkushaigus, mille esmased peremeesorganismid on linnud. Kuigi viirus mõjutab peamiselt linde ja hobuseid, võib see nakatada ka inimesi ning harvemini teisi loomaliike.

Haigestuvad peamiselt metslinnud, kodulindude haigestumist on kirjeldatud harva. Nakatunud lindudel võivad esineda mitmesugused haigustunnused, sealhulgas üldine nõrkus, isutus ja närvinähud nagu jalgade parees, koordinatsioonihäired ja krambid, mis võivad lõppeda surmaga.

Haigestuda võivad erinevad imetajate liigid, kellest olulisemad on hobused, kellel viirus põhjustab erineva raskusega haigestumist ning enamasti subkliinilist kulgu. Imetajate kaudu haigus edasi ei levi. Hobustel on Lääne-Niiluse palaviku tunnused varieeruvad ning võivad sarnaneda teiste haiguste sümptomitega. Kõigil nakatunud hobustel ei kujune haigus välja ning mõned loomad võivad surra ilma eelnevate haigustunnusteta. Varajased sümptomid on sageli seotud üldhaigestumisega, raskematel juhtudel tekivad närvinähud, mis võivad mõnel juhul lõppeda surmaga.

Inimestel kulgeb enamik haigusjuhtudest sümptomiteta. Haigus areneb välja vaid vähestel nakatunutel. Sümptomid ilmuvad tavaliselt 3–6 päeva pärast nakatumist ning hõlmavad mõõdukat kuni kõrget palavikku, peavalu, lihasvalu, väsimust ja nahalöövet. Rasketel juhtudel võivad tekkida neuroloogilised sümptomid. Haigus ei levi inimeselt inimesele ning puuduvad tõendid, et surnud lindude käitlemisel võiks inimene nakatuda. Sellegipoolest peaksid nakatunud lindudega kokku puutunud inimesed olema ettevaatlikud.

  • Täpsem info haiguse kohta loomadel: https://labris.agri.ee/loomatervis/haiguste-tutvustused#laane-niiluse-palavi avaneb uues vahekaardis
  • Täpsem info haiguse kohta inimestel: https://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/laane-niiluse-viirusepalavik avaneb uues vahekaardis  
  • Teavet loomataudide leviku kohta leiate Põllumajanduse ja Toiduameti kodulehelt: https://pta.agri.ee/loomataudide-iganadalane-ulevaade avaneb uues vahekaardis  
  • Täpsem info OH4 projekti kohta: https://labris.agri.ee/teaduskoostoo/koostooprojektid#oh4surveillance avaneb uues vahekaardis

Üleeuroopaline OH4Surveillance projekt on algatatud ühtse tervise seiresüsteemide loomiseks, keskendudes kõige olulisematele zoonootilistele patogeenidele, sealhulgas lindude, hobuste ja sääskede seirele Lääne-Niiluse viiruse suhtes.

OH4Surveillance projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit (Grant Agreement No 101132473). Avaldatud seisukohad ja arvamused on üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega HaDEA seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja antud sisu eest ei vastuta.

Sildid: uuringudviirusviirushaigus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Ministeerium tänas valdkonna silmapaistvaid eestvedajaid

Järgmine artikkel

Eesti tuntuim toidumärgis Pääsukesemärk tähistab 25. juubelit – uus taotlusvoor on avatud!

Seotud artiklid

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal. Foto: Pixabay
Seakasvatus

Sigade Aafrika katk ringleb Põlvamaal

oktoober 2022
Suurandmed põllumajanduses. Uue põlvkonna põllutöömasinad suudavad andmeid saata otse põllumajandustarkvarasse. Foto: Claas
Andmed

Suurandmed tootja teenistuses: kas olevik või tulevik?

august 2019
Järgmine artikkel
Pääsukesemärk. Käimas on konkurss Eesti tuntuima toidumärgise taotlemiseks.

Eesti tuntuim toidumärgis Pääsukesemärk tähistab 25. juubelit – uus taotlusvoor on avatud!

Värske ajakirja diginumber

Pollumehe Teataja detsember 2025

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.