Loomataudidest ja nende tõrje olulisusest toidujulgeoleku tagamisel peavad lisaks loomakasvatajatele olema teadlikud ka need inimesed, kes ise loomi ei pea.
Nemad saavad oma teadliku käitumisega aidata kaasa taudide riski maandamisele, mõeldes läbi oma käitumise enne kontakti põllumajandusloomadega, jättes üle piiri toomata loomsed saadused või teavitades loodusest leitud hukkunud metsseast või linnust. Loomapidaja, olgu ta suur või väike, kannab suurt vastutust nii oma loomade kui laiemalt inimeste tervise eest ja peab olema selleks vastutuseks valmis.
Küllap on kõikide põllumeeste ja loodetavasti ka paljude tavakodanikeni jõudnud kuuldus aasta alguses kolmes Euroopa riigis puhkenud eriti ohtlikust loomataudist nimega suu- ja sõrataud (SST). Nagu nimigi ütleb, on tegemist sõralisi loomi ohustava haigusega.
Ohustatud on peamiselt veised, aga ka sead, lambad, kitsed ja paljud uluksõralised. Enamik loomi jääb nakatumisel ellu, kuid võivad väga nakkavat viirust kanda pikka aega. Seepärast võetakse kasutusele kõige radikaalsemad meetmed, et haiguse levikut peatada. Praeguseks on see viirushaigus põhjustanud üle 26 700 looma hukkamise Saksamaal, Slovakkias ja Ungaris. See, kui suur on taudi tekitatud majanduslik kahju tervikuna, selgub aga palju hiljem, kuna kehtestatud kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saadustega kauplemisele ning nende ekspordile, mis paljud riigid on nende piirkondade suhtes kehtestanud, jätkuvad endiselt.
Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH) saab kuulutada haiguspuhangu lõppenuks alles kolm kuud peale viimase nakatunud või vaktsineeritud looma hukkamist. Viimane haigusjuhtum registreeriti Ungaris 17. aprillil ja Slovakkias 4. aprillil. Kuidas haigus Kesk-Euroopasse jõudis, ei ole teada, kindel on vaid see, et tegemist on Aasias leviva suu- ja sõrataudi tüvega. Farmidevaheline viiruse levik Ungaris ja Slovakkias toimus aga nii õhu, inimeste kui ka transpordivahendite kaudu.
Kas võime nüüd kergemalt hingata?
Tõepoolest, Kesk-Euroopas paistab suu-ja sõrataudi olukord rahunevat, kuid Euroopa ja Aasia piirialal paiknevas Türgis on sellel aastal registreeritud 154 SST juhtumit. Arvestades seda, kui populaarne turismisihtkoht on Türgi meie jaoks, ei tohiks mingil juhul valvsust kaotada. Meeles tuleks pidada 48 tunni reeglit, mille jooksul peaks pärast reisilt tulekut vältima kontakti loomadega. Loomapidajatel tuleks taudiohtlikesse piirkondadesse reisimisel loomadega kokkupuutumisest täielikult hoiduda. Samuti tuleks vältida neist riikidest loomsete saaduste (piima, liha loomanahkade, villa jms) Eestisse toomist. SST ennetamisel on väga suur roll loomapidajal endal. Järgnevalt loetlen Põllumajandus- ja Toiduameti bioturvalisuse põhitõed loomapidajale.
- Piira ligipääsu farmi territooriumile – sisenemine ainult hädavajadusel ja ainult volitatud isikutele.
- Väldi farmidevahelist liikumist, sh töövahendite ja sõidukite jagamist erinevate farmide vahel.
- Desinfitseeri kõik jalanõud, töövahendid, transpordivahendid enne ja pärast farmi sisenemist.
- Väldi võõraste loomade, sööda või põhupallide toomist farmi territooriumile ilma päritolu kontrollimata.
- Veendu, et kõik töötajad on teadlikud bioturvameetmetest ja järgivad neid iga päev.
- Välisriigist saabunud inimesed ei tohi loomapidamishoonesse siseneda enne, kui on möödunud 48 tundi tema Eestisse saabumisest.
- Hoia karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi.
- Eralda haige loom tervetest.
- Tee näriliste ja putukate tõrjet.
- Takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse ja -territooriumile.
- Jälgi oma loomade tervist iga päev, kahtluse korral pöördu kohe loomaarsti poole.
Lisainfo: https://pta.agri.ee/suu-ja-sorataud-euroopas
Kuidas riik loomakasvatajaid loomataudide ennetamisel abistab?
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi andmetel on Eestis ligikaudu 5000 loomapidamiskohta, kus peetakse üle 62 000 lihaveise, 167 000 piimaveise, 43 000 lamba ja 3000 kitse. Kui esimene SST juhtum avastati, reageeris riik kiirelt ja töötas välja investeeringumeetmed, mis aitavad loomapidajatel haiguste ennetamise võimekust tugevdada. Kuigi toetusmeetmete määrused ei ole veel lõplikult kehtestatud ega avaldatud, mis tähendab, et teatud tingimused võivad veel muutuda, saab olemasoleva info põhjal siiski hea ettekujutuse kavandatavatest toetustest ja nende põhimõtetest.
Riigil on välja töötatud erakorralise investeeringutoetuse meede, mille eesmärk on tõsta bioohutust eelkõige veise-, lamba- ja kitsekasvatuses, kus bioohutusnõuete tase on seni olnud madalam kui näiteks seakasvatuses. Riigieelarvest eraldati selleks 1,5 miljonit eurot ning toetust saavad taotleda loomapidajad, kelle loomad on registreeritud põllumajandusloomade registris. Toetus on paindlik ja võimaldab hüvitada kulutusi, mis on tehtud alates 6. märtsist 2025.
Toetuse abil on võimalik katta kulud järgmistel eesmärkidel:
- Loomapidamisettevõtet ümbritseva aia rajamine – sh väravad, tõkkepuud ja nendega seotud seadmed, mis takistavad mets- ja koduloomade ligipääsu.
- Kogumisaedade soetamine, mis võimaldavad karjatatavaid loomi kiirelt koondada või eraldada.
- Ajutiste ehitiste rajamine, näiteks konteinerid korjuste hoidmiseks või soojakud töötajate hügieeniruumideks.
- Bioohutust suurendavate seadmete ja lahenduste ostmine, näiteks pesuri- ja desinfitseerimisseadmed, desobarjäärid, pritsimislahendused jm terviklahendused.
Toetuse määr sõltub ettevõtte suurusest ja investeeringust hüvitatakse 80% nendele loomapidajatele, kelle põllumajanduslik müügitulu jääb alla 250 000 euro. Suuremate jaoks on toetusmäär 60%. Maksimaalne toetus ettevõtte kohta on 150 000 eurot.
Arvestades suurt huvi ja investeeringuvajadust, on ministeerium ette näinud vajaduse toetuse määra proportsionaalseks vähendamiseks, võimaldades selle langetamist kuni 15%-ni. Selline toetusmäära vähendamine tekitab ebakindlust eelkõige väiksemates loomapidajates. Seetõttu on oluline, et kui toetust taotletakse rohkem kui on eelarvet, ei vähendataks toetusmäära alla 40%, et tagada prognoositavus ja motiveerida ka väikseid tootjaid investeerima.
Lisaks on väljatöötamisel teine toetusmeede, mille eesmärk on laiem bioohutuse tõstmine kõikides loomakasvatussektorites. Meetme eelarve on 3 miljonit eurot ja maksimaalne toetus ettevõtte kohta on 400 000 eurot. Toetuse määrad (80% ja 60%) jäävad samaks, kuid meetme fookus on pikemaajalisemal ja süsteemsemal bioohutuse tugevdamisel. Kuna riskid ohtlike loomataudide levikuks on kõrged, on oluline, et bioohutuse valdkonna investeeringud oleksid piisavalt rahastatud. Mõlema toetusmeetme taotlemine peaks avanema juunis.
Suvi, sigade Aafrika katku kõrghooaeg
Lisaks SST-le ohustab nii mets- kui ka kodusigu sigade Aafrika katk (SAK) ja seda just suvekuudel, sest ajalooliselt on Eestis SAK-i puhangud olnud juunist septembrini. Tegemist on ägedalt kulgeva viirushaigusega, mida iseloomustab suur suremus. Viirus levib nii otsesel kontaktil haige loomaga kui ka kaudse kontakti abil, nt sõiduvahendite, sisseseade, riiete vahendusel. Haiged loomad eritavad viirust kõigi eritistega.
Kokku on Eestis aastatel 2015–2017, 2021 ja 2023 SAK-i tõttu hukkunud või hukatud ligikaudu 55 000 siga ja taudiga seotud majanduslik kahju ulatub üle 11 miljoni euro. Sel aastal on haigus püsinud metssigade seas (leitud on 37 viiruspositiivset siga), kuid ärevaks teeb see, et võrreldes möödunud aastaga on nakkus liikunud lõuna poolt Kesk-Eestisse. Selleks, et ennetada SAK-i levikut seafarmidesse, on vaja võimalikult täpselt teada viiruse levikut metssigade hulgas. Seetõttu oleks vaja teavitada igast hukkunud metsseast ja võimalusel lisada foto. SIIN saab kaardile märkida punkti, kus surnud siga või tema jäänused leiti, ja jälgida ka teiste teavitusi. Teavitada saab ka infotelefonil +372 605 4767.
Sigade Aafrika katku leiud metssigadel seisuga 30.04.2025. https://pta.agri.ee/sigade-aafrika-katk.
Ka linnukasvatajad on hirmul
Nii kodu- kui ka uluklinde kimbutab juba aastaid lindude gripp, mis kuulub samuti eriti ohtlike loomataudide hulka, kuna põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust. Haigus on levinud kõikjal maailmas. Taud on suure majandusliku mõjuga, olles põhjustanud nii munade kui ka linnuliha hinna tõusu ja varustatuse häireid. Haiguse levikut soodustab uluklindude ränne.
Sel aastal on kõige rohkem lindude gripi puhanguid Euroopas olnud Poolas ja Ungaris, kus on hukkunud/hukatud vastavalt 8 ja 3,5 miljonit kodulindu. Ka Lätis registreeriti 30. mail kodulindudel linnugripi juhtum, tegemist oli 190 kodulinnuga hobifarmiga. Eestis esines lindude gripp viimati kodulindudel 2021. aastal. Tegemist oli õnneks väikese hobifarmiga, kuid siinkohal peab koputama iga kasvõi kahe kana pidaja südametunnistusele. Ka nemad on kohustatud teavitama loomapidamiskohast ja igast haiguse kahtlusest oma loomaarsti. Põhjus on lihtne – kasvõi üheainsa linnu nakatumisel eriti ohtlikusse taudi kehtestatakse taudikoha ümber erineva suurusega tsoonid, kus rakendatakse piiranguid. Kui väikese hobifarmi lähedusse peaks jääma suurem lindla, siis mõjutab see ka nende tegevust ja võib halvemal juhul kaasa tuua lindude hukkamise.
Lindude grippi võivad nakatuda ka veised, kes omakorda levitavad nakkust toorpiima kaudu edasi teistele liigikaaslastele, aga ka kassidele ja lindudele.
Kuna haigus võib kanduda ka inimesele, siis on siin ohustatud eelkõige haigete lindudega või nende lihaga kokku puutuvad inimesed. Pandeemiaks inimeste seas lindude gripp siiski ei muutu.
Teave surnuna leitud lindude kohta aitab kaasa lindude gripi leviku piiramisele. Surnuna leitud linnust saab teavitada veebirakenduses SIIN.
Lisainfo: https://pta.agri.ee/lindude-haigused#lindude-gripp
Oht lammastele – lammaste katarraalne palavik ehk sinikeel
Kui eelnevate taudide puhul oli loomaomanikul võimalik päris palju ise ära teha, et loomi nakatumisest kaitsta, siis sinikeele puhul kandub viirus edasi teatud sääseliikide (Culicoides’ perekond) vahendusel. Eestis ei ole sinikeelt diagnoositud, kuid seoses globaalse kliimamuutusega on haigus kiirelt levimas Põhja- Aafrikast Euroopasse, kuna vektorloomad ehk sääsed suudavad nüüd siinses kliimas edukalt toime tulla. Meile lähimatest riikidest on viirus levinud Taani ja Lõuna-Rootsi aladele. Tegemist on hooajalise haigusega, millele on vastuvõtlikud lambad, veised, kitsed, üksküürkaamelid ja ulukmäletsejalised. Lammastel kulgeb haigus kõige raskemalt, põhjustades kuni 90% haigestunute suremust.
Lisainfo: https://pta.agri.ee/lammaste-ja-kitsede-haigused#lammaste-katarraalne
Artikli kirjutamisel on kasutatud Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel olevaid materjale.
