Veeseaduse järk-järgult jõustuvad sätted lühendavad sõnnikulaotamise tähtaega. Tänavu tohib sõnnikut laotada kuni 15. novembrini ja järgmisel aastal 1. novembrini. See nõuab põllumeestelt investeeringuid sõnnikuhoidlate ehitamiseks ja laotustehnoloogiatesse.
„Põllumeestel on vaja veel palju investeerida sõnnikumajandusse, sest vedelsõnniku laotamise sügisesed tähtajad muutuvad sellel ja järgmisel aastal veelgi lühemaks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg.
Alates sellest aastast on vedelsõnniku laotamistähtaega lühendatud kahe nädala võrra ehk kuni 15. novembrini. Tuleva aasta ehk 2019. aasta sügisel peab vedelsõnnik olema laotatud aga juba 1. novembriks. Sügiseste laotustähtaegade lühendamine tähendab ka seda, et suurem osa sõnnikust tuleb laotada juba kevadel ja suvel.
Maaülikool tegi majanduslike mõjude analüüsi
Põllumajanduskoda tellis tänavu Eesti Maaülikoolilt majanduslike mõjude uuringu 2019–2023 kehtima hakkavate veeseaduse muudatuste kohta. Maaülikooli tehtud analüüs koosnes kahest osast. Esiteks analüüsiti sõnnikuhoidla olemasolu nõude täitmist alates viiest loomühikust. Teiseks analüüsiti vedelsõnniku sügisese laotamisperioodi lühendamise mõju, arvestades, et alates 1. novembrist kuni 20. märtsini on vedelsõnniku laotamine põllumaale keelatud (periood on sügisel ühe kuu võrra lühem kui varem).
Ankeetküsitluse, PRIA ning FADN-i andmete põhjal tehtud analüüsi tulemusel anti hinnang tootjate sõnnikuhoidlate investeeringuvajadusele kuni 2023. aastani. Samuti hinnati laotamisperioodi lühenemise mõju vedelsõnniku tehnoloogiat kasutavatele tootjatele.
![PollumeheTeatajabanner]( "PollumeheTeataja src=")
Analüüsi käigus hinnati kolme erinevat sõnnikuhoidla lahendust, mille maksumuse põhjal hinnati investeeringu vajadust ja jõukohasust.
Ilmselgelt peavad piimatootjad ja seakasvatajad investeerima
Ilmnes, et sõltuvalt hoidla tüübist jääb investeeringuvajadusega majapidamiste investeeringu kogusumma vahemikku 4,9–6,4 miljonit eurot.
Arvestades põllumajandusettevõtete kasutada olevaid käibevahendeid ja varade mahtu, siis ei olda võimelised täiendavate investeeringute tegemiseks. Skeem, kus sõnnikuhoidla renoveerimise või selle ehitamise kogumaksumusest 30% moodustab laen, 50% toetus ja 20% omaosalus, on sõltuvalt hoidla tüübist selle ehitamine jõukohane 75−90 protsendile hoidla ehitamise kohustusega loomapidajale. Sellisel juhul oleks riikliku toetuse vajadus olenevalt hoidla tüübist 2,4−3,2 miljonit eurot.
Vedelsõnnikut kasutab lõviosa loomakasvatajatest
Uuringu tulemusel on selge, et vedelsõnniku laotamisperioodi nõue mõjutab Eesti piimatootjaid ja seakasvatajaid. Küsitlusele vastas 132 tootjat. Enamikus ettevõtetes tekkis 10 001−50 000 m³ vedelsõnnikut aastas. Vedelsõnnikut kasutavad oma ettevõttes väetisena 86% vastajatest. Vedelsõnnikut laotatakse keskmiselt 42 päeva aastas.
Põllumajandusettevõtted peavad laotustähtaegade lühenemise tõttu laotustehnoloogiatesse täiendavalt investeerima vähemalt 19 miljonit eurot.
Hea teada
Vähem aega sügiseseks sõnnikulaotamiseks
- 2018. aastal peab vedelsõnnik olema laotatud 15. novembriks. See tähendab, et varasemaga võrreldes on laotamistähtaega lühendatud kahe nädala võrra.
- 2019. aastal peab vedelsõnnik olema laotatud 1. novembriks.
Ajakiri siin
