Uued tuuled saagi, loomade ja taimede kindlustamises

Võimalus riske maandada

Põllumajandustootmine on mõjutatud hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduse- ja poliitikariskidest, mis tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju. Seetõttu on järjest enam muutunud oluliseks erinevate riskijuhtimismeetmete kasutamine.

Saagi, loomade ja taimede kindlustamine on üks riskijuhtimismeetmetest, mida põllumajandustootja saab kasutada. Eestis on põllumajanduskindlustustoetust rakendatud aastast 1999. Seni on seda võimalust kasutatud loomakasvatuses, kuna erinevatel põhjustel ei paku Eestis ükski kindlustusfirma põllukultuuride kindlustamist.

Põllumajandustootjate huvi selle toote vastu on olnud väike, sest enamik tootjaid soovib ise valida, kuidas riske maandada.

Pärast 2017. aasta väga ebasoodsate ilmastikutingimustega saagikoristusperioodi otsustasime koos põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et alates 2019. aastast rakendatakse põllumajanduskindlustustoetust maaelu arengukava 2014–2020 meetmena. Tingimused muutuvad põllumehele võrreldes varem kehtinuga soodsamaks.

Toetus 70% kindlustusmaksest

Alates 2018. aastast jõustunud muudatuste kohaselt suureneb abimäär (ehk kindlustusmaksetest hüvitatav osa) 65%-lt 70%-le ning kahju lävendit langetatakse 30%-lt 20%-le. See tähendab, et reeglistik on seni rakendatud Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitest paindlikum ja eeldatavalt suurendab see huvi kindlustamise vastu. Selle meetme jaoks eraldatakse vahendeid aastateks 2019–2020 kokku kaks mln eurot.

Teadaolevalt pakuvad teistes Balti riikides põllumajanduskultuuride saagikindlustuse teenust välismaised kindlustusseltsid, kes Eestis veel ei tegutse, kuid on näidanud huvi ka meie turule tulla.

Mida kindlustada ja millele saab toetust?

Saagi, loomade ja taimede kindlustamine on riskijuhtimise meede, mis aitab põllumajandustootjaid kõige levinumate riskidega toime tulla ja mille raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud:

• ebasoodsad ilmastikutingimused – loodusõnnetusega võrreldavad ilmastikutingimused, nagu külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud;
• looma- või taimehaigus – loomahaigustega seoses võib toetust anda üksnes Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni koostatud loetelus nimetatud haiguste puhul;
• kahjurite levik;
• keskkonnajuhtum ‒ konkreetne reostus, saastumine või keskkonnakvaliteedi halvenemine, mis on seotud konkreetse sündmusega ja on piiratud geograafilise ulatusega, ent ei hõlma üldisi keskkonnaohte, mis ei ole seotud konkreetse sündmusega, nagu kliimamuutus või õhusaaste;
• direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks ‒ Eestis on see direktiiv üle võetud taimekaitseseadusega (hõlmab taimetervisenõudeid, ohtliku taimekahjustaja levitamise keeldu, ohtlikust taimekahjustajast teatamist, ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõusid jm).

Põllumajanduskindlustustoetust makstakse tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. See tähendab, et toetusega saab katta 70% kindlustusmaksetele kulunud rahast.

Toetatakse üksnes selliste kindlustuslepingute makseid, mis näevad ette, et eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud rohkem kui 20% põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, v.a kõige kõrgem ja madalam näitaja.

Tootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada näiteks indekseid. Arvutusmeetod peab võimaldama kindlaks määrata põllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal. Kindlustus hüvitab ainult eespool nimetatud kahjude korvamisega seotud kulud, kui kindlustatud esemeks on tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögi- ja puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud või mesilaspere.

Kommentaar: Huvi kindlustamise vastu kasvab

Toomas Leinsaar
Austria kindlustusmaakleri GrECo JLT Baltic GmbH esindaja Eestis

Usun, et MAK-i toetusmeetme sisseviimine ja põllumeeste kogemused riskide realiseerumisel hakkavad koos hästi tööle ja selle tulemusel peaks kindlustushuvi kindlasti kasvama.

Meilt on küsitud kindlustuspakkumisi ja tahetud teada saada hinnataset. Viimase poole aasta jooksul pole meie vahendusel uued kliendid kindlustuslepinguid sõlminud, küll aga tahavad olemasolevad põllumeestest kliendid oma lepinguid pikendada.

Küsimusele, kui palju on Euroopas kindlustusseltse, kes oleksid valmis Eesti põllumehega kindlustuslepingu sõlmima, on raske vastata. Euroopas on sadu kindlustusandjaid. Mitte kõik põllukultuuride kindlustajad ei ole valmis näiteks kindlustama loomi või ka vastupidi. Kui risk on vähegi kindlustatav, siis usun, et ükski kindlustusandja ei loobu oma pakkumise esitamisest ka Eesti põllumeestele. Tõsi, paremaks juurdepääsuks Euroopa kindlustusandjatele oleks mõistlik kasutada kindlustusmaakleri abi.

Konsultatsioonid kindlustusandjatega näitavad, et Eesti tingimustes (nt Euroopa mõistes väikesed külvipinnad) oleks soovitatav parema kindlustushinna ja tingimuste saavutamiseks proovida ühistute kaudu kindlustuslahendusi hankida. Samas kui on soov osta kindlustust personaalselt, saamaks just endale parim võimalik kindlustuslahendus, siis miks mitte proovida kindlustusandjalt oma lahendus saada.