Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Mulgi vallas, Tempo seafarmis. Seafarmile on seatud kitsendused. Farmist ei tohi sigu välja ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume ettevõtte osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.
Teave sigade haigestumisest jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 29. juunil. „Sigade Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid täna. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA lõuna regiooni juhataja Inge Saavo. PTA korraldab farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Taudi tõttu surnud ning hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.
„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses on üks seafarm, millele seatakse võimaliku taudi leviku ära hoidmiseks samuti piirangud loomade ja nende pidamisega seotud materjalide liikumisele“ kinnitas Saavo.
Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele. Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandame võimalike ebameeldivuste pärast.
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) direktori asetäitja Imbi Nurmoja: „Kuna diagnoosimise meetodid SAKi laboratoorseks tuvastamiseks on väga head ja kiired, siis on oluline juba väiksema kahtluse korral haiguskahtlusega loomi uurida. Eriti tähelepanelik tuleb olla nende piirkondade loomapidajatel, kus SAKi leitakse metssigadel.”
.jpg "heworitz")
SAKi peamised sümptomid:
- palavik üle 40 °C
- isutus, loidus, naha sinakaks muutumine
- köha, hingamisraskused
- verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine
- silmapõletik koos nõre eritumisega
SAK ei ole nakkav teistele loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.
Kõik SAKi puhangud Eesti kodusigadel alates epideemia algusest on diagnoositud suveperioodil, ajavahemikus juunist septembrini. See tähendab, et alanud on seapidajatele kõige ohtlikum periood, kus tuleb eriti tähelepanelikult järgida loomade tervislikku seisundit.
Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.
PTA veebilehekülje esilehel on SAK-rubriik, kuhu oleme kokku kogunud korduma kippuvad küsimused.
Viimane SAKi kolle kodusigadel tuvastati 2023. aastal Põlvamaal, Lutsu farmis, kus hukati üle 9000 kodusea.
2025. aastal on Viljandimaal SAK diagnoositud kokku 6 metsseal, viimane viiruspositiivne metssiga diagnoositi 27.06.2025 Viljandimaal Mulgi vallas. Kokku on Eestis 30. juuni 2025 seisuga SAK diagnoositud 47 metsseal.
