Parimad talud selguvad novembris

Priidu üks eesmärke talu üle võtmisel oli ehitada suur kaasaegne laut. See on nüüd valmis saanud ja mahutab kuni 250 põhikarjalooma. Lisaks on plaanis rajada väike tapamaja, et lihatöötlemise võimekus oleks omast käest võtta.

Iisaka talu põhiline sissetulekuallikas on elusloomamüük, peagi soovitakse ka eksportima hakata. Veel tegeletakse liha ja käsitöötoodete müügiga. Kuna lambad on väga hea villakuga, siis valmistakse nende villast mõnusaid tooteid. Pereettevõttes tegelebki Priidu ema käsitööga ja 92 aastane vanaemagi teeb sallidele kaunistusi. Priidu isa käib samuti noortel abiks, aitamas on ka Priidu kaks õde, kes elavad vahetus läheduses.

Kuna paar aastat tagasi ründas karja karu, siis otsustas noorpere võtta karjakoerad, et lambad kaitstud oleks. Praeguseks on Iisaka talus kolm karjakoera, kes suudavad pingsa ja järjepideva treeningu tulemusel valvetööga edukalt toime tulla.

Kauksi puhkemaja – majakene metsa sees

Ida-Virumaal Peipsi järve põhjakaldal Kauksis asub külluslikest marja- ja seenemetsadest ümbritsetud Kauksi Puhkemaja.

Pererahvas kolis tallu 1997. aasta lõpus, kui talu peremees vanavanemate talukoha tagasi sai. Tol ajal ei olnud seal ei elektrit ega ka teed, mis taluni viiks, ainult mets. Praeguseks on pererahvas loonud viis aastaringseks kasutamiseks mõeldud puhkemaja. Kokku on võimalik majutada kuni 34 inimest ja ettetellimisel toitlustatakse kuni 60 külalist. Pakutavad toidud on kodused ja põhinevad esivanemate traditsioonidel. Roogade valmistamisel eelistatakse kasutada lähiümbruse toorainet.

Pererahvas on talule kuuluvatel maadel proovinud kasvatada kartulit, kuid kuna ümbruskonnas ei ole viljaka mullaga põllumaad, siis ei tulnud sellest midagi välja. Siiski tegeleb talu peremees teraviljakasvatusega – seda aga 30 kilomeetrit eemal Mäetaguse kandis.

Wile alpakafarm – elumuutus viis Tallinnast maale

Aastal 2008 sattus Imre Heinsaar raskesse autoavariisse. Võitlus ja taastumine võttis Imrel aega kolm aastat, seejärel otsustas mees teha elus suured muudatused.

Kui Imre sattus esimest korda üht alpakavillast toodet katsuma, hakkas ta uurima, mis lammas sellist villa annab. Imre üllatuseks ei olnud tegu üldse lambaga, vaid hoopis alpakaga. 2013. aastal tekkis tal võimalus minna Saksamaale alpakakasvataja õpipoisiks. Seal olles sai Imre aru, et ka temast peab saama alpakakasvataja. Välja said valitud loomad, keda Imre tahtis ja nii tulidki alpakad Tšiilist Saksamaale.

Imre oli küll valmis loomad Eestisse tooma, kuid puudus koht, kus neid kasvatada. Mõnda aega kuulutusi jälgides leidis ta Järvamaal Poaka külas vanal soosaarel asuva Pärtsaare talu. Esimesed 11 alpakat jõudsid tallu 2014. aastal ja juba 12. mail sündis farmi esimene alpakabeebi ehk kria, kelle nimeks sai Wile (inglise keeles ahvatlus). Wile on kaunis isane, valge näoga pruun alpaka, kellest sai farmi nimi- ja vapiloom.

Talu maadele mahuks ära 200 alpakat, kuid praegu on neid 58. Peremehe sõnul ei vaja alpakad palju maad ja ühel hektaril saab ära toita kuni 20 looma. Wile Farmi eesmärk on kvaliteetsete tõu- ja villaloomade kasvatus ja aretamine, lõnga ja käsitöö tootmine ning vanade oskuste – kraasimise ja ketramise – õpetamine.

Tori siidritalu – pererahvas toetub esivanemate kogemustele

Karmo Haas koos abikaasa Veranika ja kolme lapsega otsustasid teha elus suure muutuse. Nad keerasid selja Tallinna-elule ja asusid elama Pärnumaale, kus alustasid nullist siidri tegemise ning vana maja taastamisega.

Praeguseks on mõlemad eesmärgid täidetud – valminud on tootmishoone koos degusteerimisruumi ja müügiletiga ning ka elumaja on taastatud.

Seitse aastat tagasi rajati esimesed mahedad viinamarja- ja õunapuuistandused, mis on nüüdseks ilmet võtnud. Pererahvas on kõikide oma toodete sünni juures, alates õunapuude paljundamisest ja pookimisest kuni toodangu pudelisse villimise ja etikettide panekuni. Välja on arendatud oma kaubamärk.

Pererahvas toetub esivanemate kogemustele, väärindades kohalikul, eripärase koostisega Soomaa mullal kasvanud puuvilju ja marju. Talu enda õunapuudelt veel arvestatavat saaki ei saa ja suurem osa toorainest ostetakse sisse, kuid 1200 viinapuult saadud viinamarjadest on talus juba veini tehtud.

Lalluka OÜ – noortalunik tahab säilitada klassikalise peretalu mudelit

Seitse aastat tagasi võttis Kuldar Kuld isalt talu üle. Tol ajal tegeles isa veel mahelammaste kasvatusega. Kuldar aga teadis, et tema ei ole loomakasvataja ja otsustas, et läheb üle maheteraviljakasvatusele.

Praeguseks kasvatab Kuldar Jõgevamaal Lalluka OÜ-s maheteravilja 300 hektaril, millest kaks kolmandikku on pere omandis.

Üldiselt töötab Kuldar üksi, kuid vahel käib tal ka isa abiks. Kuna tööd on palju, siis otsustas Kuldar investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab kõik tööd ise ära tehtud. Kodus on Kuldaril toeks kaasa ja pisipoeg.

Kuldari armastus põllutehnika vastu tekkis juba väga varajases eas, mil poiss põlluserval traktoreid piilumas käis. 2013. aasta märtsis liitus Kuldar Eesti Noortalunike liiduga.

Raudepere OÜ – talu, kus investeeritakse aega

Põhja-Pärnumaal Mäekülas asub Möldri talu, kus kasvavad kolmes suures kasvuhoones kurgid ja tomatid.

Taluperemees Jüri Laur võttis talu üle oma isalt, kes omakorda sai talu oma vanematelt. Kui alguses peeti talus lehmi, siis isa algatusel see lõpetati ning umbes 25 aastat tagasi hakati kurke ja tomateid kasvatama. Jüri võttis isalt Möldri talu tegemised üle kolm aastat tagasi, asutas ettevõtte Raudepere OÜ ja jätkab vanemate alustatut.

Kolmest kasvuhoonest kaks on pere ise ehitanud ja Jüri isa on neisse rajanud nüüdisaegsed automaatsed kütte-, kastmis- ja ventilatsioonisüsteemid. Möldri talu kurke ja tomateid müüakse oma valla poodides, OTT-i vahendusel, kohvikutele ja restoranidele, hulgiladudele, ning kui midagi üle jääb, siis turulgi. Lisaks kasvatatakse 67 hektaril maherukist, talvel tehakse metsa ja varutakse kütet.

Jüri kaasa Siret aitab samuti nii palju, kui pisipoja kasvatamise kõrvalt saab. Näiteks toimetab ta tunnustuse saanud taluköögis, kus müügikõlbmatu välimusega vilju väärindatakse kas tomatikastmeks või hoopis soolakurgiks.

Saaremaa Mahemuna – kõik on võimalik

Saaremaa Mahemuna sai alguse sellest, kui noor ettevõtja Tanel Tang ostis tänavu veebruaris Saaremaal vana lauda, plaanides järgnevate kuude jooksul rajada mahekanala.

Kuna ajad ei olnud kõige paremad ja Saaremaa läks koroonaviiruse laialdase leviku tõttu lukku, siis pangast Tanelile laenu ei antud, kuid Maaelu Edendamise Sihtasutusest küll. Noortaluniku toetus lisaks, sai ta alustada kanala rajamisega.

Kuna Saaremaa oli lukus, siis täisautomaatse lauda paigaldajad kohale ei pääsenud. Aga ega seepärast ettevõte rajamata ei jäänud. Mais saabus Salme külla 1500 mahekana, kes elavad nüüd moodsas laudas. Kuigi kogu elu-olu reguleerib automaatika, siis munakäsitlemine toimub käsitööna. Kolme kuuga jõuti teha päris palju, sh on suudetud ära müüa kõik, mis toodetud.

Saareõue OÜ – looma- ja taimekasvatus, mahedalt

Saareõue OÜ on 2009. aastal asutatud pereettevõte, mille eestvedajad on Ivar Baumann ja Maarja Maksimov. Kui Ivar ja Maarja Pärnumaale Metsapoole külla kolisid ja Ivari vanematelt talupidamise üle võtsid, oli talu kasutuses 46 hektarit maad ja 16 lihaveist. Praeguseks on haritavat maad üle 400 hektari ning 16 lihaveise asemel ammub karjamaadel 180 aberdiin-angust.

Ivar ja Maarja on teinud talupidamisest oma põhitöö. Kuigi nende ettevõtte põhiline käive tuleb teraviljamüügist, on nad leidnud tee ka tõuloomade müügini nii Eestis kui ka võõrsil. Kaks aastat järjest on loomi müüdud Saksamaale ja kolm aastat Sloveeniasse. Loomad viivad nad ise kohale, et luua ostjatega head kontakti.

Lisaks karjamaadele hooldavad loomad ka Häädemeeste kandi rannikut. Peremees Ivari sõnul peavad nad iga päev rannakarjamaal loomi vaatamas käima, sest kui mõni kord vahele jääb, maksavad veised kätte ning murravad aiast välja. Õnneks on neil head naabrid, kes hulkuritest pererahvale sõbralikult teada annavad või vahel loomad suisa ise tagasi aeda ajavad.

Küti talu – üle 60 aasta loomakasvatuse kogemust

Naima Küti Küti talu asub Saaremaal, kus talupidamisega tehti algust 1989. aastal. Talu rajamist alustati lautade ehitamisega ja õuele kerkis ka uus elumaja. Talu perenaine on Naima Kütt, kel vanust 72 aastat, kuid tarmukust ja energiat jagub endiselt. Talus on ta tegutsenud koos oma viie pojaga.

Enne oma talu rajamist töötas Naima 20 aastat lüpsjana, nii et praeguseks on Naima loomakasvatusega tegelenud üle 60 aasta. Talus on 45 lüpsilehma, 50 šarolee tõugu lihalooma, kanad, koerad ja kassid. Talu kasutuses on üle 200 hektari maad, kus karjatatakse loomi ja varutakse sööta. Üks poegadest käib emal iga päev talus abiks ja palgal on ka üks lüpsja.

Naima tegutseb talu õuel iga päev. Tema aed on imetlusväärselt ilus ja puhas – muru on alati niidetud ning hoovi ümbritsevad lillepeenrad.