• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Yara Megalab

Vedelsõnnik laota sügisel taimkattega põllule

autor: Henn Raave, Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli teadur
oktoober 2020
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja oktoober 2020
Vedelsõnnik laota sügisel taimkattega põllule. Foto: Pixabay

Sügisesel vedelsõnniku laotamisel on taimkatte olemasolu tähtis, sest ilma taimkatteta põllul on lämmastikukadu väga suur. Foto: Pixabay

Sügisene vedelsõnniku põldudele laotamine tekitab kirgi nii põllumajandustootjate kui ka keskkonnakaitsjate seas. Ühelt poolt on vaja saada vedelsõnnikumahutid enne talve tühjaks, kuid on ka teada, et osa sõnnikuga põllule viidud toiteelementidest satub hiljem sealt põhjavette ja pinnaveekogudesse.

Tegemist ei ole siiski lepitamatu vastuoluga, sest tegelikult on kõik põllumajandustootjad huvitatud toitainete kao vähendamisest, sest nende jaoks on see rahaline kahju saamata jääva saagi näol. Selle väite tõestuseks on grupp Eesti põllumehi, kes moodustasid klastri, et Euroopa Liidu rahade toel koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega otsida leostumise probleemile lahendust. Eesmärk oli teada saada, kui palju oleneb lämmastiku leostumine sellest, mis ajal sügisel vedelsõnnikut mulda viiakse ja millised agrotehnilised võtted leostumist põllul vähendavad.

Kolmeaastane uurimistöö

Uurimistöö toimus Eesti Maaülikooli Rõhu katsejaamas asuvatel lüsimeetritel ja kestis kolm aastat. Vedelsõnnikut laotati augustis, septembris, oktoobris ja novembris. Kõigil kuudel segati sõnnik ilma taimkatteta mulda 15. kuupäeva paiku, normiga 30 m3 hektari kohta. Eraldi katses hinnati biosöe, põhu ja püüdurkultuuri mõju lämmastiku leostumisele.

Uurimistöö näitas, et nitraatlämmastikku leostus kolme aasta jooksul koguseliselt kõige rohkem septembris mulda viidud vedelsõnniku korral. Järgnesid august, november ja oktoober, kuid need erinevused ei olnud statistiliselt olulised. Erinevused kuude vahel olid väga väikesed ka siis, kui võrreldi kogu lämmastiku leostumist (nitraat-, ammoonium- ja orgaanilise lämmastiku summa). Sellest järeldub, et leostuva lämmastiku kogus sügisel vedelsõnniku põllule viimise ajast palju ei sõltu.

Kui seni on arvatud, et vedelsõnnikut novembris laotades on lämmastiku leostumine eelmiste kuudega võrreldes suurem, siis seda uuringu tulemused ei näidanud. Ilmselt on see tingitud sellest, et novembris on mullatemperatuur juba madal ja pärsib nitrifitseerivate bakterite aktiivsust. Seetõttu toimub siis vedelsõnnikus sisalduva ammooniumlämmastiku muundamine nitraatlämmastikuks eelmiste kuudega võrreldes aeglasemalt.

Landcredit

Normaalsetel talvedel külmub maapind novembri lõpus või detsembri alguses, pärast seda enam leostumist ei toimu. Samas näitasid 2019. aasta augustist kuni 2020. aasta aprillini tehtud mõõtmised, et isegi kui maapind püsib kogu talve jooksul sula, ei ole lämmastiku leostumine novembris antud vedelsõnniku korral teiste kuudega võrreldes suurem. See kehtib ainult lämmastiku leostumise kohta ja ei välista, et hilissügisel võib esineda vihmaveega toitainete ärakanne mulla pinnalt, sest veega küllastunud ja külmunud muld takistab vedelsõnniku mulda imbumist. Ka võib tulemus olla teistsugune, kui vedelsõnnik viia taimkattega põllule, sest taimede võime mullast toiteelemente omastada väheneb temperatuuri langedes.

Püüdurkultuuri kasvatamine

Agrotehnilistest võtetest osutus lämmastiku leostumise tõkestamisel kõige efektiivsemaks püüdurkultuuri kasvatamine. Selle puhul oli kogu lämmastiku leostumine 60% ja nitraatlämmastiku leostumine 82% väiksem võrreldes sellega, kui vedelsõnnik viidi taimkatteta mulda. Efektiivsuselt järgnes püüdurkultuurile kümne tonni biosöe mulda segamine. See vähendas nitraatlämmastiku leostumist 11% ja kogu lämmastiku leostumist 18%. Mulda segatud põhk lämmastiku leostumist ei mõjutanud.

Püüdurkultuuri taimik peab vedelsõnniku mulda viimise ajaks olema moodustunud. Kui see külvata pärast vedelsõnniku mulda viimist, siis sellel lämmastiku leostumisele mõju ei ole. Selleks ajaks kui taimik moodustub, on suur osa nitraatlämmastikust juba liikunud künnikihist sügavamale. Lüsimeetritel tehti püüdurkultuuri külv 15. augustil ja vedelsõnnik viidi mulda kas 15. septembril või 15. oktoobril. Püüdurkultuur osutus lämmastiku leostumise vähendamisel efektiivseks mõlemal korral. Samas näitas käesoleval sügisel tootmistingimustes tehtud katse, et ühe kuu vanune taimik on nõrk ja hävib läga laotamise ajal. Seetõttu tuleb siin jätkata lahenduste otsimist nii toitainete sidumiseks sobiva taimiku liigilise koosseisu, külviaja kui ka võib-olla taimiku rajamise viisi osas.

Suur lämmastikukadu

Lisaks lüsimeetritele toimusid katsed ka ühe Tartumaa talu põldudel. Seal uuriti nitraatlämmastiku kontsentratsiooni muutumist meetrises mullakihis pärast vedelsõnniku laotamist. Selgus, et ilma taimkatteta põllule ei tohiks vedelsõnnikut sügisel üldse viia, sest lämmastikukadu on sel juhul väga suur. Juba üks kuu pärast vedelsõnniku mulda viimist oli nitraatlämmastiku kontsentratsioon künnikihis kaks korda väiksem võrreldes sellega, mis see oli kaks päeva pärast sõnniku laotamist. Kaks kuud hiljem oli see sama suur, kui enne vedelsõnniku laotamist.

Sildid: keskkondmaaülikooluuringväetaminevedelsõnnik
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Parimad talud selguvad novembris

Järgmine artikkel

Riias Eesti toitu esitlemas

Seotud artiklid

Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay
Keskkond

Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

aprill 2021
Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay
Keskkond

Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

aprill 2021
Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock
Teraviljakasvatus

Nokk kinni, saba lahti

aprill 2021
Gunnar Lepasaar (vasakul) tutvustab oma pere maadele seatud piiranguid Eesti Erametsaliidu tegevjuhile Andres Talijärvele. Lepasaared said veebruaris teada, et lisaks senisele 40 hektarile soovitakse nende maadel veel täiendavad 40 hektarit metsa range kaitse alla võtta. Kuna enamus sellest jääb piiranguvööndisse, siis kompensatsiooni piirangute eest ei maksta. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Metsaomanikud on eri meelt looduskaitsjatega

aprill 2021
Järgmine artikkel
Rõngu Pagar oli üks viiest Eesti toidutootjast, kes Riia toidumessil osales. Tartumaa ettevõte plaanib hakata Lätti eksportima. Foto: Evi Randpere; Riga Food Fest

Riias Eesti toitu esitlemas

Ajakirja eelmine number siin

Pollumehe Teataja aprill 2021
Lely uuendustest

Sisuturundus

Aina rohkem piimakarjakasvatajaid valib oma piimatootmise pikaajaliseks toetus- ja konsultatsioonipartneriks Lely. Miks?

Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

aprill 2021
Kubota. M7001 Grass Mower Butterfly

Kubota: uus põllumajanduslike haakeseadmete bränd Baltikumi turul

veebruar 2021
Tarmo ja Kert Kärbo Taker Trailers OÜ-st.

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

detsember 2020
Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020

Agronoomia 2021

https://youtu.be/ERh2pcAaDGs

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eramets eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu noortalunik persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Pdf
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.