Tänavune sademeterohke aasta oli teraviljakasvatajatele ebasoodne – vähe sellest, et koristamata jäi umbes 15% põllukultuuride pinnast, ei õnnestunud teha ka soovitud mahus sügiskülve: planeeritud taliviljast sai külvatud vaid 64%. Positiivse poole pealt paistis tänavune aasta silma üldjuhul korraliku saagikusega.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit küsitlesid oktoobri lõpus põllukultuure kasvatavaid ettevõtjaid.
Küsitlusele vastas 686 ettevõtet*, kes kasvatasid tänavu põllukultuure (teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, avamaa köögivili, kartul) kokku umbes 238 000 hektaril, millest umbes 36 000 ha ehk 15% jäi ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata. Kõige rohkem jäi koristamata põlduba (69% pinnast), hernest (55% pinnast), avamaa köögivilja (27% pinnast) ja kartulit (21% pinnast).
Vihma muudkui kallas
Valdav enamik küsitletuist leidis, et koristamist takistas erakordselt suur sademete hulk ettevõtte maadel (vt joonist). Vastajad märkisid muu hulgas ka seda, et koristamist ei takistanud vaid üks konkreetne põhjus, vaid erinevate ebasoodsate asjaolude kokkulangemine. Piirkonniti erines koristamata jäänud saagi osakaal rohkem kui kaks korda. Saare maakonnas oli olukord parem, seal jäi koristamata umbes 7% põllukultuuride pinnast. Kõige kehvem seis oli Virumaal: Ida-Virumaal jäi saak põllule 19% ja Lääne-Virumaal 18% maadest.
Tänavune kehv aasta mõjutab ka järgmise aasta käekäiku. Küsimustikule vastanud põllukultuuride kasvatajad kavatsesid tänavu külvata 83 584 ha talivilja. Tegelikult külvati 53 375 ha talivilja ehk vaid 64% planeeritust.
Kui arvestada, et küsimustikule vastajad esindavad poolt põllukultuuride kogupinnast, siis võib hinnata, et Eesti põllumajandustootjate eesmärk oli külvata umbes 170 000 ha talivilja, kuid tegelikult külvati umbes 109 000 ha.
Seega jäi ebasoodsate ilmastikutingimuste ja sademete suure hulga tõttu külvamata hinnanguliselt umbes 61 000 ha talivilja. See talivili, mis suudeti külvata, sai maha hilinemisega. See tähendab, et taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Taimik ei jõua piisavalt areneda, mis muudab talvitumise riskantseks, väike oras muudab järgmise aasta saagipotentsiaali küsitavaks. Ilmade tõttu ei ole tehtud külvatud taliviljadele umbrohutõrjet ja seegi hakkab järgmise aasta töid ja saagi kvaliteeti pärssima.
Sektori kahju kuni 70 mln eurot
Oktoobris küsimustikule vastanud ettevõtetest 83% nentis, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. Seejuures on väga keerulises majanduslikus olukorras ettevõtte maade keskmine suurus 374 ha ning keskmiseks kahjuks ettevõtte kohta kujuneb tänavu 81 831 eurot.
Vastanud ettevõtete hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud kogukahju umbes 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib sektori kogukahju ulatuda umbes 60–70 miljoni euroni eeldusel, et küsimustikule vastasid pigem ettevõtted, kelle jaoks oli tänavune aasta suhteliselt raskem.
Samas märkisid mitmed küsitluses osalejad, et pole veel jõutud kahjusid kokku arvestada või on seda tehtud vaid osaliselt.
Probleeme seinast seina
Kahju kujunemisel on muu hulgas olulised järgmised faktorid:
- Teravilja kuivatuskulud olid üldjuhul kaks korda kõrgemad keskmisest.
- Kombaini-, koristustehnika ja kuivatusvõimsus pole nii niisketes oludes piisav. Kuivatusvõimsuse nappuse tõttu muutus palju vilja kasutuskõlbmatuks. Samuti oli tööjõul pika ja raske hooaja tõttu väga suur surve.
- Koristamata jäänud põllukultuuride pind oli suur.
- Koristatud põllukultuuride madal kvaliteet (teravili oli enamjaolt söödakvaliteediga, köögivilja ja kartuli puhul võib eeldada suuri kadusid saagi säilitamisel).
- Põlduba suudeti üldiselt vähe koristada, koristatud oa niiskusesisaldus oli sedavõrd kõrge, et kuivatuskulud seadsid kahtluse alla põldoa koristuse mõttekuse.
- Väga tõsised probleemid on köögivilja- ja kartulikasvatajatel, sest suur osa pinnast jäi koristamata.
Kuigi aasta oli keeruline kõigile põllukultuure kasvatavatele ettevõtetele, saame küsitlusele vastanute käekäiku täpsemalt analüüsida ka ettevõtte tegevusala järgi.
Oma tänavust olukorda hindab keeruliseks või väga keeruliseks üle 80% vastanud ettevõtetest, kelle tegevusala on taimekasvatus või segatootmine, kus peamine tegevussuund on taimekasvatus.
Mõnevõrra parem on olukord segatootmisettevõtetel, kelle peamine tegevusala on loomakasvatus, kuid ka nendest ettevõtetest ligi 70% hindab oma olukorda keeruliseks või väga keeruliseks.
* Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu küsitlusele vastas 686 ettevõtet ja tulemusi võib pidada esinduslikuks. Kokku on küsitlusega hõlmatud 50% põllukultuuride kogupinnast, sh 47% talinisu pinnast, 38% suvinisu pinnast, 42% odra pinnast, 35% kaera pinnast, 51% rukki pinnast, 46% herne pinnast, 50% põldoa pinnast, 43% rapsi pinnast, 30% kartuli pinnast ja 22% avamaa köögivilja pinnast.
Kuidas mõjutab kehv saagikoristus ettevõtete majandusseisu?
Põllumajandus-kaubanduskoja ja taluliidu taimekasvatajate küsitlusele vastanud ettevõtjad tõid välja rea probleeme, mis iseloomustavad tänavust saagikoristust. Muu hulgas toodi välja ka majanduslikud probleemid, millega silmitsi seistakse.
Tänavust olukorda tuleks vaadata koos eelmise aastaga. Paljudel ettevõtetel tekkis ebasoodsate ilmastikuolude tõttu juba eelmisel aastal kahjum. Võetud on käibelaene, mis tuleb selle aasta lõpuks tagasi maksta.
Tekkinud olukord tingib vajaduse vanade laenude pikendamiseks ja uue laenu võtmiseks kevadtööde tegemiseks. Ettevõtete vähene kapitaliseeritus muudab tootmise jätkamise väga raskeks.
- Teist aastat järjest on ka turuhinnad olnud väga madalad.
- Kõik ettevõtjad üleminekutoetust taotleda ei saa, sest viljakasvatusega on alustatud hiljem.
- Sellel aastal olid eelnevaga võrreldes kätte saadud saagid paremad, aga vilja liigne niiskus viis enam saadud saagi nulli.
- Koristatud põldoa väga kõrge niiskusesisaldus (35–50%) muutis oa kuivatamise nii tehniliselt kui ka majanduslikult väga keeruliseks. Oa kuivatamise kulud ulatusid 60–70 euroni ühe tonni kohta, mis muutis oa kuivatamise majanduslikult ebaotstarbekaks. Niiske põldoa koristamine lõhkus nii kombaine kui ka kuivateid.
83% küsitlusele vastanud ettevõtetest leidis, et tänavune aasta on majanduslikult keeruline või väga keeruline.
- Niiske vilja koristamine on pannud suure koormuse kuivatitele ja masinatele (ummistused), mis on suurendanud masinate remondi- ja hoolduskulusid.
- Kuigi osadel tootjatel said kõik kultuurid koristatud, siis selle saavutamiseks osteti tehnikat juurde (nt kombain) või renditi masinaid juurde. Paljud tootjad olid koristusel sunnitud kasutama rendikombaine, mis suurendab tootmiskulusid.
- Kaks ebasoodsat aastat järjest tekitab osadel tootjatel probleemi, et 2015. aasta investeeringutoetusi ei suudeta ära kasutada.
- Tootjate jaoks on suur probleem rohusööda varumine (hein ning silo). Olulisel määral said koristamise käigus kannatada põllupind ja taimestik, mis tähendab 2018. aasta kevadel suuremahulisi täiendavaid töid. Liigniiskus on oluliselt mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Osaliselt on jäänud tegemata silo kolmas niide, sest maad on pehmed ning masinatega ei saa peale. Ilmselt ei ole varutud talveks piisaval hulgal söötasid.
- Ka maisisilo varumine jäi hilja peale ja kõike kindlasti ära koristada ei suudeta. Mais ei saanud sel aastal õigesse küpsusfaasi, sest tulid külmad, peale külmi ei saanud kohe koristada, sest kogu aeg sadas ja põllud on väga pehmed, mistõttu maisitaim sulas-külmus-sulas ja tulemuseks on taime hallitamine. Lisaks oli koristamise ajal väga madal temperatuur, mis tähendab omakorda, et taim ei hakka käärima.
- Söödavilja kvaliteet ja probleemid rohusööda varumisel võivad tekitada loomadel terviseprobleemid ja viia piimatoodangu vähenemiseni.
Oodatakse erakorralist abi
Põllumajandustootjatel paluti teha ettepanekuid, kuidas saaks tekkinud olukorda leevendada. Üldiselt leidsid küsitlusele vastajad, et häid lahendusi pole. Konkreetse ettepanekuna toodi kõige sagedamini välja, et Euroopa Liidult ja/või Eesti riigilt oodatakse erakorralist abi kahjude osaliseks hüvitamiseks.
Tehti ka teisi ettepanekuid: toetuste varasem maksmine, muudatused investeeringutoetuste maksmisel (nt soodustades ühisinvesteeringuid kuivatitesse), vabatahtliku saagikindlustuse käivitamine, toetuste mittevähendamine nõuete täitmata jätmise korral, toetuse nõuete paindlikumaks muutmine, abi spetsiifilistele sektoritele (nt kaunvilja- ja seemnekasvatajad) jne.
Sügisel pöördusid peaminister, maaeluminister ja EPKK abi küsimiseks Euroopa Komisjoni poole. Komisjon vastas, et nad küsivad riikidelt lisaandmeid, et olukorda analüüsida. Vastavalt sellele otsustatakse meetmete rakendamise vajadus. Liikmesriikidel endil on vajadusel võimalik anda riigiabi.
