• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Aasta Põllumees 2025 on mesinik ja ausa mee eestkõneleja Taavi Tull

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
november 2025
Kategooria: Sündmus
Aasta Põllumees Taavi Tull, OÜ Kumalane juhataja ja omanik. Foto: EPKK

Aasta Põllumees Taavi Tull, OÜ Kumalane juhataja ja omanik. Foto: EPKK

Täna Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil ja auhinnatseremoonial „Aasta Põllumees 2025: põllumajandus muutuste tuules“ kuulutati tänavuseks Aasta Põllumeheks Tartumaalt pärit Taavi Tull, OÜ Kumalane juhataja ja omanik. Traditsioonilise Külvaja kuju andis laureaadile üle Eesti Vabariigi president Alar Karis.

Selgus ka Rahvapõllumees 2025, kelleks sai Maalehe veebihääletusel enim lugejate toetust kogunud Joosepi talu peremees Ranet Roositalu. Peamiselt maasika- ja vaarikakasvatusega tegelev Roositalu pälvis koguni 40 protsenti rahvahäältest. Rahvapõllumehe tiitel annab inimestele võimaluse tunnustada oma lemmikpõllumeest ning väljendada toetust maaelu edendajatele üle Eesti.

Suurim mesinik ja ausa mee eestkõneleja

Taavi Tull juhib Eestimaa suurimat mesindusettevõtet OÜ Kumalane, kus peetakse ligi 1700 mesilasperet Tartu-, Jõgeva- ja Valgamaal. Ettevõtte keskmine aastatoodang on umbes 100 tonni mett, mis jõuab tarbijateni Meveda kaubamärgi all nii klaaspurkides kui plasttuubides suuremate kaubanduskettide kaudu.

heworitz

Tegu on perekondliku ettevõttega, kus tegutsevad koos Taavi, tema vanemad Jaanus ja Eda Tull ning lähedased abilised.

Tull on tuntud kui ausa ja teaduspõhise mesinduse eestkõneleja, kes seisab selle eest, et turul oleks saadaval ainult ehtne, lisanditeta Eesti mesi. Koos teadlaste ja mõttekaaslastega on ta algatanud rahvusvahelise kampaania Clean Up the Honey Market, mille eesmärk on puhastada Euroopa meeturg suhkrusiirupiga segatud võltsmeest.
Kampaania tugineb Tartu teadlaste väljatöötatud DNA-testil, mis võimaldab tuvastada mee autentsust. Eestlaste algatus on pälvinud tähelepanu üle Euroopa.

„Mesi on üks enim võltsitud toiduaine maailmas. Kui turule lastakse odavat suhkrusiirupiga segatud ‘mett’, kannatavad ausad mesinikud ja kaotab tarbija,“ ütleb Taavi Tull.
„Meie eesmärk on kaitsta kutselise mesinduse tulevikku ning tõestada, et puhas põhjamaine mesi on väärtuslik ja aus toode.

Pereettevõtte juured ja areng

Tullide pere alustas mesindusega juba 1980. aastate lõpus. Taavi Tull on mesilasi pidanud ligi paarkümmend aastat – algul koolipoisina, nüüd aga oma vanemate rajatud ettevõtte juhina.
Ettevõtte tootmishoone asub Tartumaal Nõo vallas, kus mesi vurritatakse, villitakse ja pakendatakse. Viimastel aastatel on soetatud ka unikaalne villimisliin, mis võimaldab mett pakendada plasttuubidesse – seda teevad vähesed mesindusettevõtted kogu regioonis.

„Mesindus on mind õpetanud kannatlikkust ja täpsust. Kui loodus puhkeb õide ja mesilased sumisevad põldude kohal, on see kõige parem tunne – tead, et teed midagi, mis toetab nii loodust kui inimesi,“ sõnab Taavi Tull.

Žürii hinnang

Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine:
„Taavi Tull on suurepärane näide sellest, kuidas traditsiooniline peretöö võib kasvada mõjuka ettevõtmiseni. Tema tegevus näitab, et eestimaine toidutootmine saab olla korraga uuenduslik, eetiline ja maailmale suunatud.“

Rain Pruul, Maalehe peatoimetaja ja žürii esimees:
„Žürii arutelu tänavuse võitja osas kulges suuremate vaidlusteta. Taavi Tulli puhul avaldas muljet tema mitmemõõtmelisus – tegu on nii rahvusvaheliselt eduka ettevõtja kui ka missioonitundega inimesega, kes on võtnud ette raske võitluse võltsmee turult välja tõrjumisel.“

Aasta Põllumees 2025 Taavi Tulli tänukõne:

„Aitäh, head kaaskandidaadid – olete oma töö ja tulemustega seadnud taseme väga kõrgele. See tunnustus tuli mulle suure üllatusena. Näen siin saalis inimesi, kellelt on mul veel palju õppida. See auhind ei ole ühe inimese, vaid kogu meie meeskonna, perekonna ja heade partnerite tunnustus – põllumeeste, teadlaste, tarnijate, kaupmeeste ja klientide, kes usaldavad ja valivad Eesti toitu.

Olen sügavalt tänulik oma perekonnale ja vanematele, kellega koos oleme ehitanud üles töö, mis on korraga nii elukutse kui ka eluviis. Tulen sektorist, mille süda on vaikne, kuid nõudlik – mesindusest. Ilma mesilaste tööta oleks rapsi, rüpsi, tatra ja marjade saagikus märgatavalt väiksem ning kannataks ka paljude metsikute koosluste elujõud. Tolmendamine on põllumajanduse nähtamatu supervõime – kui me selle kaotame, kaotame ka viljakuse.

Mesindussektori üks suuremaid muresid on ebaaus konkurents ja tarbijate eksitamine. Võltsmee ja suhkrusiirupiga lahjendatud toodete sissevool Euroopasse surub alla ausa mee hinna, õõnestab tarbijate usaldust ja pidurdab investeeringuid. See ei ole ainult mesinike mure, vaid kogu toidulaua usaldusväärsuse küsimus. Oleme koos mõttekaaslastega algatanud rahvusvahelise liikumise, et puhastada turg, edendada teaduspõhist testimist ning teha koostööd ülikoolide ja ametkondadega. Meie sõnum on lihtne: märgistus peab tähendama tõde. Aus tootja vajab ausat turgu.

Kuid ma ei räägi täna ainult mesinike muredest. Põllumajandus tervikuna elab ebakindluse ajastul – kulud kõiguvad, hinnad on madalad, tööjõudu on raske leida ja reegleid tuleb kiiremini, kui suudetakse kohaneda. Loomakasvatuses on fookuses looma tervis ja karja pikaealisus, taimkasvatuses mulla tervis, mahetootmine ja täppisviljelus; kalanduses ja metsamajanduses taastumine ja lisandväärtus. Kõikjal on sama alus – investeeringud tasuvad end siis, kui turg ja poliitika on stabiilsed ning reeglid arukad, mitte karistavad.

Mulle tundub, et Eestis jääb vahel puudu ühisest sihist – suurest ja selgest loost, kuhu tahame liikuda. Kas oleme riik, mis panustab puhtale toidule ja rohetehnoloogiale? Kas tahame olla toidujulgeoleku küsimustes eeskujuks? Kas meil on julgust öelda, et Eesti toidul on strateegiline väärtus – mitte ainult hinnasilt? Soovin, et maaelust rääkides ei peaks me pidevalt end õigustama ega vabandama, et toodame toitu. Me peame näitama, et teeme seda targalt – hoides mulda ja vett, arendades bioloogilist mitmekesisust ning pidades lugu nii loomadest kui inimestest.

See auhind on suur vastutus. Luban, et kasutan seda häält, et seista ausa turu ja hea Eesti toidu eest.“

Konkursi taust

Konkursi „Aasta Põllumees 2025“ eesmärk on tõsta esile Eesti põllumajandustootjaid, kes arendavad oma valdkonda uuendusmeelselt, kestlikult ja vastutustundlikult.
Tänavune konkurss keskendus noortele põllumajandustootjatele, kes oma töö ja pühendumusega kujundavad maaelu tulevikku.
Konkursi korraldajad on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht. Sündmusest toimus otseülekanne Maalehe veebis.
Konkursi peatoetaja on Selver.

Sildid: aasta põllumeesEPKKliitude uudisedsündmus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Maaelu Edendamise Sihtasutus avas laenumeetme, mis aitab põllumajandustootjate käibevahendite puudust leevendada

Järgmine artikkel

Selgus Parim Talutoit 2025 üldvõitja

Seotud artiklid

Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Järgmine artikkel
“Parim Talutoit 2025” tänuüritus. Fotod Jassu Hertsmann.

Selgus Parim Talutoit 2025 üldvõitja

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.