Tuleva aasta 3. märtsil toimuvad riigikogu valimised. Nii talupidajate keskliit kui ka põllumajanduskoda on välja töötanud oma ettepanekud põllumajanduspoliitika kujundamiseks eeloleva nelja aasta jooksul.
Oleme alustanud ka arutelusid erakondadega, et valimisdebatt põllumajanduse üle tuleks sisukas ja konstruktiivne ning keskenduks kitsaskohtadele lahenduste pakkumisele. Eesmärk on võimalikult soodsate tingimuste loomine Eesti põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse jaoks ning elu edendamiseks maapiirkondades.
Jätkuvad ka Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi ettevalmistused. Kõikide Eesti põllumeeste, talupidajate ja laiemalt toidusektori huvi on, et suudaksime EL-is saavutada võimalikult ausad konkurentsitingimused kodumaise tootmise arendamiseks, kärpida bürokraatiat, tulla toime karmistuvate keskkonnanõuetega ning rakendada nutikalt põllumajanduspoliitika erinevaid meetmeid ettevõtluse arendamiseks. Põllumeestele kindlustunde andmiseks ja pikaajaliste investeeringute soodustamiseks pole vähemoluline tervikliku kriisi- ja riskijuhtimispoliitika väljatöötamine.
Väikesed ja suured koos
Oleme ühte meelt, et Eesti põllumajanduses peab säilima mitmekesine struktuur ning teeme koostööd, et maapiirkondades säiliksid nii väiksed peretalud kui ka olulisi töökohti pakkuvad põllumajandusettevõtted. Kuigi kummagi esindusorganisatsiooni rõhuasetused võivad siinkohal erineda, siis vajabki tõsist arutelu, millised meetmed on sihtgrupile kõige sobivamad selle eesmärgi saavutamiseks.
Vajame noori põllumehi
Üks suurematest väljakutsetest on põlvkondade vahetus, mille soodustamine peaks kujunema üheks prioriteetidest. Noorte ettevõtjate tegevuse soodustamisel tuleb rakendada terviklikku lähenemist ÜPP erinevate meetmete kaudu. Siinkohal ei ole oluline mitte ainult noorte põllumajandustegevusega alustamise toetamine, vaid ka kvaliteetse nõuande ja sellele järgnevate toetusmeetmete kaudu noortele võimaluse andmine oma põllumajandusettevõtete jätkusuutlikuks arendamiseks. Tootmise arendamiseks peab saama kaasata piisavalt kapitali.
Toetame keskkonnahoidu ja mahepõllumajanduse arengut. Mahepõllumajandusmaa on kiiresti kasvamas, aga kahjuks ei jõua piisavalt mahetoodangut ei Eesti turule ega ka ekspordiks. Mahetoodang ja selle väärindamine vajab tulevikus enam tähelepanu.
Ühistegevuse arendamisest on räägitud palju. Mitmed ühistud on ennast tänaseks tõestanud, kuid peamiselt on siiski suudetud investeerida põllumajandussaaduste koondamisse ja esmatöötlemisse. Edu saavutamiseks on jätkuvalt vajalik väärtusahelas ülespoole liikumine ning Eestis kasvatatud tooraine väärindamine võimalikult kõrge lisandväärtusega toodeteks. Seetõttu tuleks igati soodustada koostööd toiduainete tarneahelas.
Need on vaid mõned väljavõtted sektori ees seisvatest väljakutsetest. Usume, et ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekud aitavad muuta erakondade programme sisukamaks. Eesti majandus on piirkondlikult ebaühtlaselt arenenud, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata meetmetele, mis aitavad viia erinevate piirkondade tasakaalukama arenguni ning parandada elujärge Tallinna kõrval ka maapiirkondades.
Oluline on mõista, et Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana. Eesti põllumajandusmaa ja mets on oluline ressurss, mille kasutamine annab riigile võimaluse biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi arendamiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades.
