Aastakümneid on Eesti põllumehed võidelnud võsaga. Üheksakümnendail räägiti, et põllud kasvavad võssa, keegi neid ei hari.
Ajad muutusid ja olud ühes nendega – võssakasvanud põllumaadest on saanud haritavad alad ja võsastunud põlde tuleb otsida tikutulega. Siiski pole „võsaprobleem“ põllumeeste jaoks kuhugi kadunud – põlluääred on alad, mis nõuavad pidevat tähelepanu. Jätad põlluääre hooletusse, kasvab seal varsti võsa ning tasahilju hiilib see ka haritavale alale.
Lahendusi sellele probleemile on mitmeid. Väikese ala puhul saab võtta võsalõikuri ja töö käsitsi ära teha, suurema ala puhul tuleb aga kasutusele võtta võimsam tehnika. Sobiv vahend võsalõikuseks on võsagiljotiin – enamasti ekskavaatori noole külge kinnituv töövahend, mis lõikab maha kuni kolmekümnesentimeetrised puud ning kogub need kimpudesse.
Suured ja väiksemad giljotiinid
Esimesed võsagiljotiinid jõudsid Eestisse veidi rohkem kui kümme aastat tagasi, Mõisaküla Masinatehase tootmisjuhi Enno Lilleste mäletamist mööda 2008. või 2009. aastal. Seitse aastat tagasi hakkas neid abimehi tootma ka Mõisaküla Masinatehas.
Peamiselt kasutavad võsagiljotiine energiapuidu tootjad, kuid järjest enam ostavad neid endale ka põllumehed.
„Peamiselt kasutatakse meie kõige suuremat mudelit Skorpion 3010, mis on mõeldud 13–21-tonnise massiga ekskavaatoritele. Sellele mudelile pakume ka kogumiskäppasid, mis tõstab oluliselt giljotiini tootlikkust. Giljotiin Skorpion 2510 on mõeldud 8–12-tonnise massiga ekskavaatoritele ja Skorpion 1510 sobib 3–8-tonnise massiga ekskavaatoritele. Kõige väiksemat giljotiini saab kasutada ka metsatõstukil võsa lõikuseks,“ räägib Lilleste.
Peamiselt kasutavad võsagiljotiine energiapuidu tootjad, kuid järjest enam ostavad neid endale ka põllumehed.
„Nõudlus on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Tublisti on suurenenud huvi giljotiinide vastu ka põllumeeste seas. Paljud lõikavad juba ise oma kraavid puhtaks, saades tehnikale rakendust peale põllutööde lõppemist,“ sõnab Lilleste.
Samas on võsagiljotiin suhteliselt kallis ning ost tasub end ära siis, kui masinale pidevalt tööd leidub. Lihtsalt põlluäärte või kraavikallaste puhastamiseks tasub põllumehel kaaluda vastava teenuse tellimist. Ka seda pakuvad Eestis mitmed ettevõtted.
Juba 11 aastat tegutseb selles valdkonnas Lääne-Eestis alustanud ja praeguseks üle-eestiliseks kasvanud Woodmaster. Ettevõtte peamine tegevusala on metsamajandus, metsa- ja võsaraie, järkamine ja kokkuvedu. Ettevõtte tegevjuht Kuldar Tamm selgitab, et põhiliselt tehakse töid riigimetsas, põllumehi on klientide seas ligi kolmandik. Kuid tööde iseloom on ka põllumeestel sama – puhtaks soovitakse saada kinnikasvanud põlluääred, kraaviperved ja metsateed.
Tamm lisab, et kui varem kasutati võsa raiumiseks harvesterit, siis praegu tehakse seda ekskavaatori noole külge kinnitatud võsagiljotiiniga. Langetatud võsa kokkuvedu toimub forvarderiga. Lisaks tavapärasele võsaraidele on teenuste nimekirjas ka kändude puurimine. Tegemist on suhteliselt uue meetodiga kändudest vabanemiseks, mille puhul vastav masin „puurib kännu minema“. Erinevalt juurimisest ei kisuta juuri üles ja maapind jääb suuremal alal puutumata. „Kändude puurimine on aktuaalne maa-aladel, kus soovitakse maa kasutusotstarvet muuta,“ selgitab Tamm.
Võsamaterjali võib maha müüa
Iga töö maksab. Nii on ka võsaraiega. Samas oleme jõudnud olukorda, kus võsaraiest saadava materjali hind ületab töö maksumust. Seda muidugi juhul, kui võsa on rohkem. Näiteks Aru Tehnika ostab kasvavat võsa reeglina siis, kui saadava materjali maht on üle 500 kuupmeetri. Aru Tehnika esindaja Janar Mäe selgitab, et võsa lõigatakse maha, veetakse kokku ja hakitakse ära. „Võsa eest maksame omanikele raha. Hind oleneb võsa kogusest ja suurusest,“ räägib Mäe.
Aru Tehnika kasutab ekskavaatori külge kinnituvat võsagiljotiini, mis lõikab kuni 30-sentimeetrise läbimõõduga puid. Vajadusel kinnitatakse ekskavaatori külge ka kännujuurija. Ligi 70 protsenti ettevõtte tööst ongi põllumeestele teenuse osutamine – võsalõikus ja kändude juurimine kasutusse võetaval põllumaal või kraavipervede ja põllumaa servade puhastamine võsast.
Muidugi ei pea põllumees saadud võsamaterjali tingimata maha müüma. Võsast saadud hakkpuitu saab edukalt kasutada ka oma tarbeks – kütta sellega elamist, tootmishooneid ja kuivateid. Saadaval on mitmeid väga erineva võimsusega hakkpuidukatlaid. Ja kuigi hakkpuitu kasutavad küttesüsteemid on mitmetest alternatiividest kallimad, on kütteaine hind konkurentsivõimeline. Eriti siis, kui see on omast käest võtta.
Sügisene aeg on põllumehele parim võsatöödega tegelemiseks. Ka ornitoloogid soovitavad, et sügistalvine võsaraie on lindudele parim – kevadel ja suvel on paljudel värvulistel pesitsusaeg. Talvel aga käivad linnud võsas vaid toitumas ning nende hukkumist pole vaja karta.
Hea teada
Abi Metsaühistust
- Põllumees saab võsatöödeks head nõu ka Metsaühistust. Metsaühistu koostööpartnerite hulgas on ka mitmeid energiapuidu varumisega tegelevaid ettevõtteid, kelle tegevusvaldkond on kasvava võsa raie ja materjali kokkuost.
- Metsaühistust saab abi ja nõu ka juba raiutud võsa müügiks ning tööde planeerimiseks.
- Metsaühistu kontaktid leiad siit: www.metsauhistu.ee/kontaktid/
