• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Piimafondi stipendiumi laureaadid sillutavad teed targemale piimatootmisele

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
mai 2019
Kategooria: Piimandus
Piimafondi stipendiumi

Foto: Pixabay

Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi fond andis esmakordselt välja kuus Piimafondi stipendiumi ergutamaks maaülikooli üliõpilaste ja teadlaste pühendumist oma uurimistöös piimanduse ja loomakasvatusega seotud teaduslikke ja innovatiivsete teemade käsitlemisele.

Välja otsustati anda kuus stipendiumit järgmistele üliõpilastele

  • Johanna Matto teemaga „Kitsepiima kaseiinimitsellide suuruse mõju piima laapuvusele“ (juhendaja Vilma Tatar);
  • Vilma Tatar teemaga „Kitse- ja lambapiima koostise ja osakeste suurusjaotuse mõju tehnoloogilistele omadustele“ (juhendaja Ivi Jõudu);
  • Priit Karis teemaga „Piimalehma varurasvade hulga mõju nende ainevahetusele ja tervisele“ (juhendaja Hanno Jaakson);
  • Kertlin Kallasmaa teemaga „Kinnisperioodiaegsed udaranakkused ning nende ravi“ (juhendaja Piret Kalmus);
  • Anri Aino Elisa Timonen teemaga „Mycoplasma bovis’e poolt põhjustatud udaranakkuste levimus ja riskitegurid Eesti piimaveisekarjades“ (juhendaja Piret Kalmus);
  • Maksim Runin teemaga „Rasvkoe oksülipiinid ja proinflammatoorsed tsütokiinid ning nende seos poegimiseelse varulipiidide hulga ja insuliiniresistentsusega piimalehmadel“ (juhendaja Katri Ling).

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe ja Joosep Tootsi Fondi nõukogu esimehe Roomet Sõrmuse sõnul sooviti stipendiumi abil kasvatada üliõpilastes huvi uurimistööde vastu, mis oleksid seotud kvaliteetse piima tootmisega läbi väärtusahela söödatootmisest ja loomakasvatusest kuni piima väärindamiseni.

„Piimafondi loomiseks andis tugeva tõuke paari aasta tagune sügav kriis piimanduses, mis pani otsima lahendusi, kuidas kindlustada kodumaise piimatootmise kestlikkus. Otsustasime panustada teadmiste kasvule Eesti piimatootmises,“ selgitas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on piimandus meie põllumajanduse kõige suurem tootmisharu, mistõttu on selle temaatika toetamine olulise tähtsusega kogu Eesti põllumajanduse tulevikku silmas pidades. Jätkusuutlikust piimandusest saame rääkida vaid juhul, kui meil on heade teadmistega piimakarjakasvatajad, kel on oma töös võimalik tugineda teadusuuringutele.

PollumeheTeajabanner

Ühe stipendiumi suurus on 1500 eurot, mis jaguneb uurimistöö läbiviiva üliõpilase ja töö juhendaja vahel – 1000 eurot üliõpilasele ja 500 eurot juhendajale.

Piimafondi stipendium moodustus OÜ Maxima Eesti, MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fond kokkuleppest luua Eesti piimatootjate sihtkapital, mille loomiseks annetas OÜ Maxima Eesti „Joon Eesti piima!“ rinnamärkide ja külmkapimagnetite müügist laekunud tulu – 10204 eurot. Kutsume ettevõtteid üles toetama piimafondi, et piimandusalast uurimistööd saaks toetada ka tulevikus.

Lisainfo

Roomet Sõrmus, EMÜ Joosep Tootsi Fond, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee

Sildid: EPKKharidusliitude uudisedmaaülikoolpiimandusstipendium
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Pindalatoetuse taotluse esitas PRIAle õigeaegselt ligi 14 000 klienti

Järgmine artikkel

Kõige rohkem taotleti PRIAlt toetust Tartu- ja Lääne-Virumaa mesilasperedele

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht. Foto: EPKK
Arvamus

Aeg atra seada

oktoober 2025
Silotootmise infopäev. Kliimamuutused ja järjest suuremad ootused silo kvaliteedile panevad teadlasi katsetama uusi lahendusi.
Sündmus

Jahe suvi tõi fookusesse maisi- ja rohumaa katsed silo kvaliteedi parandamiseks

september 2025
Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge.
Seakasvatus

Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge tootmise taastamiseks pärast SAK-puhanguid

september 2025
Notsu. Foto: Pixabay
Seakasvatus

Eestlased soovivad edaspidigi kasvatada kodu-, mitte metssigu

september 2025
Järgmine artikkel

Kõige rohkem taotleti PRIAlt toetust Tartu- ja Lääne-Virumaa mesilasperedele

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.