Põllumajanduskoda väljendab sügavat üllatust valitsuse kava pärast, mis ähvardab Eesti põllumajandustootjad järgmisel aastal ilma jätta täies mahus siseriiklikest üleminekutoetustest.
Üleminekutoetuste lubatud määras maksmine või mittemaksmine näitab selgelt valitsuse suhtumist kodumaisesse põllumajandusse ja toidutootmisesse.
„Üleminekutoetuste maksmine on põllumeeste jaoks olnud läbi aastate mõõdupuu, millega on hinnatud valitsuse suhtumist kohalikku põllumajandustootmisesse. Erakonnad deklareerivad sõnades küll oma toetust nõudmisele saavutada meie põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus, kuid üleminekutoetuste maksmine näitab nende lubaduste tegelikku sisu,“ rõhutas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on eelarvekõnelustel kujunenud olukord seda hämmastavam, et kõik kolm valitsuserakonda on olnud valimiste eel üleminekutoetuste täies mahus maksmise osas ühel meelel.
„Üleminekutoetustel on oluline roll meie põllumajandusettevõtete konkurentsivõime kindlustamisel. Eelmise aasta ikalduse leevendamiseks eraldas valitsus 20 miljonit eurot laenu, mis aitas paljudel ettevõtetel ellu jääda. Üleminekutoetustel on põllumajandusettevõtete eelarves oluline koht – nii tootmiskulude katmisel kui võetud laenude tagasimaksmisel. Silmas tuleb pidada sedagi, et kui lühiajaliselt kokkuhoitud eelarvevahendid viivad tootmise vähenemiseni, siis on sellel juba pikaajaline mõju maksutulu laekumisele,“ lisas ta.
Põllumajanduskoda kutsub lähiajal kokku põllumeeste esindajate erakorralise kohtumise, et analüüsida tekkinud olukorda ja kavandada järgmised sammud. Lisaks küsimärgile üleminekutoetuste täies mahus maksmise kohal tekitab põllumeestele ebakindlust ka soodusmääraga kütuse tulevik ja võimalik maamaksu suur tõus.
Taust
Üleminekutoetused on üks oluline osa EL ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014-2020. Üleminekutoetuste ülesandeks on kompenseerida meie tootjate madalamaid otsetoetusi võrreldes teiste EL liikmesriikide konkurentidega. Eesti otsetoetuste tase moodustab järgmisel aastal vaid umbes 66% ELi keskmisest. 2017. aastal moodustasid üleminekutoetused piimatootmisele spetsialiseerunud ettevõtete otsetoetuste mahust ligi veerandi (FADN andmetel).
Eesti varasemad valitsused jätsid aastatel 2014-2016 kolme aasta jooksul põllumajandustootjatele üleminekutoetusi maksmata kokku 69,1 miljoni euro ulatuses. Keskerakonna juhitud eelmine valitsuskoalitsioon taastas üleminekutoetuste maksmise 2017. ja 2018. aastal ning tagas riigieelarves vahendid üleminekutoetuste maksmiseks 38,3 miljoni euro ulatuses kahe aasta jooksul.
Murtud lubadused
Praegu ametis olev valitsusliit lubas kevadel sõlmitud koalitsioonilepingus tagada Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus, seista otsetoetuste võrdsustamise eest ja maksta meie põllumeestele üleminekutoetusi ning jätkata tõuaretustoetuste maksmist. Eestil on järgmisel aastal õigus riigieelarvest piimakarja-, põllukultuuride, lihaveise- ja lambakasvatajatele suunatud üleminekutoetusi maksta 15,3 miljoni euro ulatuses.
Keskerakond lubas valimiste eel tagada Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, seista Euroopa Liidu tasandil ühise põllumajanduspoliitika raames otsetoetuste võrdsustamise eest ja maksta meie põllumeestele üleminekutoetusi maksimaalses lubatud määras.
Erakond Isamaa märkis oma valimisprogrammis, et vajalikuks peetakse ÜPP otsetoetuste kiiret võrdsustamist Euroopa Liidus, et tagada Eesti põllumeestele võrdsed konkurentsitingimused. Samuti Eesti riigieelarvest aktiivsetele põllumajandustootjatele siseriiklike üleminekutoetuste maksmist vastavalt Euroopa Liidu reeglitele maksimaalses lubatud mahus.
Ka EKRE lubas oma valimisprogrammis toetada Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike põllumajandustoetuste maksmise jätkamist ning meie põllumeeste võrdset kohtlemist sarnaselt teiste EL-i riikide põllumeestega.
Lisainfo
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 520 5857, roomet.sormus@epkk.ee
