Jaanuaris peab valitsuskabinet otsustama maade korralise hindamise läbiviimise. Maa-amet lubab positiivse otsuse korral hindamised teha 2021. aasta jooksul. Aasta kulub omavalitsustel uute maksumäärade kinnitamiseks, nii et arvatav maamaksu tõus jõuab maaomanikuni mitte varem kui 2023. aastal.
Viimati toimus maade korraline hindamine 18 aastat tagasi, aastal 2001. Viimased 15 aastat on maade hindamine olnud küll pidevalt päevakorras, kuid poliitilise tahte puudumise tõttu on asi alati pooleli jäänud. Mingit sundi ju ei ole – seadus küll näeb ette maade korralise hindamise, kuid ei määra, mitme aasta tagant see peab toimuma. Viimati jäi asi pooleli kolm aastat tagasi. Nüüd on riigihalduse minister Jaak Aab maade korralise hindamise vajaduse taas päevakorda toonud.
On selge, et maa hinnad ei saa enam olla need, mis nad olid 2001. aastal. Kuna maa hind on aluseks maade maksustamisele, siis võib Aabi ütlusel öelda, et maksustamise alus on ebaõiglane. Just seepärast tõigi ta kevadel maade hindamise teema taas lauale, kuna omavalitsused heitsid talle ette, et riik ei täida oma kohust, milleks on maade hindamine.
Omavalitsused on õiglasest maamaksust otseselt huvitatud, sest maamaks laekub täies mahus nende eelarvesse.
Aab sõnas, et tema hinnangul oleks ideaalne, kui suudetaks leida lahendus, kuidas tänapäevase tehnoloogia abil saaks igal aastal maid hinnata ‒ ei pea ju ootama neli või 18 aastat. Keskkonnaminister Rene Kokk on esialgu välja lubanud, et seadusesse kirjutatakse sisse säte maade hindamisest iga nelja aasta tagant.
Saidafarmi peremehel Juhan Särgaval on kasutuses 1075 hektarit maad. „Hindamise üks eesmärk on kindlasti rohkem maksu saada, küllap ta siis tõuseb,“ uskus Särgava, et tõenäoliselt tõuseb peale maade ümberhindamist maamaks tuntavalt.
„Loota, et keegi maamaksu tõstmise õigust „põhjani ei kasuta“ on ilus küll, kuid niisama hea, kui selgitada koerale, et armastad küll vorsti, kuid suure armastuse märgiks jäta pool söömata,“ leidis Särgava.
Lootust ta siiski ei kaota ja mahepõllupidajana loodab ka seda, et kui maa tehakse kalliks, siis mahekasvatajatele jäetakse hind samaks.
Maamaksu tõusu võti on omavalitsuste käes
Pere-ettevõtte OÜ Eestimaa Lihaveis juht Kaupo Kutsar on mõõdukamal seisukohal. Tema pere kasutada on ligikaudu 200 hektarit põllumajandusmaad ja 60 hektarit metsamaad. Ta usub, et maade hindamise järgse maamaksu tõusu võti on omavalitsuste käes. Nendel on võimalus maa kõrgema hinna korral maksustamisprotsendi määr allapoole tuua. Kuid Kutsar möönis, et volikogudes on väga erinevad inimesed, erinevate huvidega, ja vallajuhid võivad survestada valla finantside suurendamise suunas.
Seetõttu peaks tema sõnul riik kindlasti looma mingisuguse mehhanismi, et põllumajandusmaa maamaks päris pilvedesse ei saaks minna. „Vastasel juhul oleme euroliidus veelgi ebavõrdsemas konkurentsis ja meie põllumeeste toodang muutub veelgi kallimaks,“ leidis Kaupo Kutsar.
Keskkonnaminister Rene Kokk ongi pressiteate vahendusel kinnitanud, et hüppelist maamaksu tõusu ei tule ja selle ärahoidmiseks töötatakse juba meetmeid välja. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson selgitas, et praegu koostatakse maade hindamise mõjuanalüüsi ja koos rahandusministeeriumiga otsitakse lahendusi, kuidas tõkestada maamaksu kiiret tõusu. Ta tõi näite, et ühe variandina on võimalik määrata kindel protsent, kui palju võib maatüki hind aastas suureneda. Samuti on võimalik maamaksu maksimaalset määra praegusest allapoole tuua.
Hüppelist maamaksu tõusu ei tule
On avaldatud arvamust, et 18 aastaga on maa hind tõusnud keskmiselt kümme korda. Jaak Aab on kindel, et pärast maade hindamist ei tule kümnekordset maamaksu tõusu. „Kindlasti ei saa olema hüppelist kasvu,“ kinnitas ta ja loetles hüppelise hinnatõusu piiramise võimalustena samu meetmeid, mida mainis ka keskkonnaministeeriumi asekantsler Martinson.
Aab aga pooldab omavalitsustele suurema õiguse andmist soodustuste ja maksumäärade üle otsustamisel. Ta ei usu, et omavalitsused oma otsustusõigust kurjasti kasutaksid. Ta tõi näite 2001. aastast, kui omavalitsused pärast maade ümberhindamist lakke kruvitud maksumäärasid langetama asusid.
Mitmed omavalitsusjuhid on meedias juba ka kinnitada jõudnud, et ebamõistliku maksutõusu ärahoidmiseks langetavad nad pärast maade hindamist maamaksu määrasid. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja on öelnud, et Loo aleviku näitel on maa hind kallinenud 20 korda. Maamaksu 20-kordne tõus ei ole aga inimeste jaoks vastuvõetav ja seetõttu tuleks maksumäära kindlasti muuta.
Esimesed otsused langetatakse jaanuaris
Seda, kuidas maahinna tõus kandub üle maamaksule, hakatakse Jaak Aabi kinnitusel paralleelselt analüüsima, kui on tehtud otsus maade hindamise kohta. „Keegi ei soovi, et põllumehele tuleks juurde mitmekordne maksukoormus ja selleks on maa-ametil ettepanekuid, mida kavatsetakse esitada maamaksu seaduse muudatuste tegemisel,“ lubas Aab.
Aab möönis, et praegu on kõik veel segane ja küsimusi rohkem kui vastuseid. Tema sõnul on veel vara hinnata, kuidas kõik hakkab toimuma, sest esialgu on vaja jaanuaris teha valitsuskabinetis otsus maade hindamise kohta. Seda otsust on üritatud teha viimased 15 aastat, aga ei ole õnnestunud.
Kui aga jaanuaris otsus vastu võetakse, tähendab see põllumehe jaoks, et maade hindamisest tekkiv maamaksu tõus jõuab nendeni kõige varem 2023. aastal. Maa-amet on lubanud hindamise läbi viia 2021. aastal. Alles seejärel saab vastu võtta maamaksu seaduse muudatused, millega saadakse Aabi hinnangul hakkama ehk 2022. aasta alguseks. Järgnev aasta kulub omavalitsustel uute maksumäärade kinnitamiseks, mille alusel hakatakse maksu koguma 2023. aastal.
Hea teada
Kuidas koguneb Eestis maamaks
- Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maa maksustamishind leitakse maa korralisel hindamisel, mis toimub perioodiliselt valitsuse poolt määratud hindamisaastal.
- Maade korralisi hindamisi on Eestis tehtud kolmel korral: 1993. aastal, 1996. aastal ja 2001. aastal. Praegu kehtivad 2001. aastal tehtud maa korralise hindamise tulemused.
- Maksumäärad kehtestab oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse volikogu.
- Eestis on kokku 141 maamaksu tsooni.
- Seadus lubab kehtestada minimaalseks maamaksu määraks 0,1% maa hindamisjärgsest hinnast, kuid nii madalat määra ei rakendata Eestis kuskil.
- Alla 1% on maksumäär kokku kuues piirkonnas, alla 2% on maksumäär 32 piirkonnas.
- Maksimaalne maamaksu maksumäär on 2,5% ja seda rakendatakse 74 piirkonnas.
- Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär võib olla 0,1–2,0 protsenti maa maksustamise hinnast aastas.
- Maamaksu kogub kokku keskvalitsus, kuid see liigub tervikuna kohalikele omavalitsustele. Kokku said omavalitsused sellel aastal maamaksu 59,3 miljonit eurot. Maade ümberhindamise järel peaks see summa tuntavalt tõusma.
