Balti riikide põllumehed kogunevad 20. veebruaril Brüsselisse Euroopa Liidu nõukogu hoone juurde meeleavaldusele, et nõuda Euroopa Ülemkogult Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjate ausat kohtlemist Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarves. Meeleavaldusele oodatakse ligi 200 põllumeest ja nende esindajat.
„Kuigi toidutarbijate ootused põllumajandustootjatele on kõikides Euroopa Liidu riikides sisuliselt samad, siis hüvitised erinevate nõuete täitmise eest on Eesti põllumeestele olnud pikki aastaid keskmisest oluliselt väiksemad. Paraku terendab meie ettevõtjatele ebavõrdne konkurentsikeskkond ka uuel eelarveperioodil,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Rahul ei saa olla pakutud eelarvekavas aastateks 2021-2027 plaanitud sügava ebavõrdsuse jätkumisega. Rõhutame veelkord, et läbirääkimistel tuleb Eesti põllumeestele tagada teiste liikmesriikidega võrdsed hüvitised. Kompromissideks põllumajanduse arvelt pole lihtsalt ruumi. Põllumeestele kehtestatavate nõuete osas leevendust ei paista. See tähendab, et teistest liikmesriikidest väiksemad hüvitised viivad Eesti põllumeeste võlakoormuse suurenemise, konkurentsivõime languse ja konkurentide toodangule kunstliku hinnaeelise andmiseni,“ lisas Sõrmus.
„Põllumeeste peamiseks ülesandeks on kodumaise toidu tootmine, kuid nad panustavad ka maapiirkondade elujõu hoidmisesse, kaitsevad mullaviljakust, puhast õhku ja vett, hoolitsevad liigirikkuse ja kaunite maastike eest. Põllumajandustootjatele on pandud karmid kohustused alates keskkonnahoiust ja loomade heaolu tagamisest kuni kliimamuutuse leevendamiseni. Nende hüvede pakkumisel on oma hind, mille tõttu põllumajandustootjatele makstaksegi põllumajandushüvitisi,“ rääkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats. „On äärmiselt ebaõiglane ja konkurentsi moonutav, kui Eesti hüvitised on vanade Euroopa Liidu riikide toetustest palju väiksemad,“ selgitas ta.
„Euroopa Komisjon on välja tulnud Euroopa roheleppe kavatsusega, mis tähendab toidutootjatele veelgi suuremaid nõudmisi ja investeeringuid nende soovide täitmiseks. Selles olukorras on võimatu nõustuda kärbetega maaelu arengu fondi vahendite arvelt. Need kärped tulevad ju lõppkokkuvõttes investeeringute ja keskkonnahoiu arvelt,“ rõhutas Ats.
Meeleavaldus Brüsselis
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad osalevad täna Balti riikide ebaõiglastele põllumajandushüvitistele tähelepanu juhtival meeleavaldusel, mis toimub kell 10-12 Brüsselis Schumani platsil Euroopa Liidu nõukogu hoone juures. Meeleavaldajatega kohtuma oodatakse ka Eesti peaministrit Jüri Ratast, Läti peaministrit Arturs Krišjānis Kariņšit ja Leedu presidenti Gitanas Nausėdat, kellele antakse ülemkogu kohtumisele lisaks põllumeeste ootustele ausa konkurentsikeskkonna tagamise osas kaasa ka spetsiaalne energiajook kurnavate läbirääkimiste pidamiseks.
Taust
20.veebruaril 2020 toimub Euroopa Ülemkogu, kus arutatakse Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Euroopa Komisjon tegi 2018. aastal Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ettepaneku aastateks 2021-2027. Selle kohaselt oleks eelarve mahuks kujunenud 1,11% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust. Euroopa Ülemkogu president Charles Michel tegi möödunud nädalal ettepaneku leppida eelarve kokku 1,074% tasemel. Võrreldes praeguse eelarveperioodiga kavandatakse põllumajanduspoliitika kogueelarve olulist kärpimist.
Sarnaselt Euroopa Komisjoni ettepanekuga kavatsetakse jätkata põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamisega valemi alusel, mille kohaselt liikmesriigi praeguse taseme ja ELi keskmisest 90% taseme vahet vähendatakse poole võrra kuue võrdse sammuna alates 2022. aastast. Selle valemi alusel jääks Eesti otsetoetuste tase ligi veerandi võrra madalamaks ELi keskmisest.
Lisainfo
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee
