Peaminister andis Riigikogule 02. aprillil üle riigi 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muuhulgas vähendatakse 2 aastaks ehk tänavu 1. maist kuni 2022. aasta 30. aprillini mitme kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärasid.
Põllumajanduskoda pöördus 28. märtsil rahandusminister Martin Helme poole ja tegi ettepaneku langetada lisaks tavalisele diislikütusele ka eriotstarbelise põllumajanduskütuse aktsiisi.
Diislikütuse aktsiisimäär väheneb tänaselt 493 eurolt 372 eurole 1000 liitri kohta, nagu on praegu Leedus. Eeldatavalt peaks see vähendama diislikütuse hinda 14,5 eurosendi võrra liitrilt. Selle tulemusel muutub diisli jaehind võrreldes Läti ja Leeduga konkurentsivõimelisemaks, mistõttu ootame transpordiettevõtete tankimise osalist tagasitulemist Eestisse. Kaudselt on diislikütus oluline tootmissisend ka mitmete kaupade ja teenuste hinnas.
Diislikütuse aktsiisimäär on seotud mitmete teiste kütuste aktsiisimääradega, nii langeb seonduvalt ka kerge kütteõli ning diisliga sarnaste raske kütteõli ja põlevkiviküttõli aktsiisimäär.
Eriotstarbelise põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär langeb 133 eurolt 100 eurole 1000 liitri kohta, moodustades jätkuvalt ligi 27% standardmääraga maksustatud diislikütuse aktsiisimäärast. Eeldame, et aktsiisi langetamine vähendab diislikütuse hinda 4 eurosendi võrra liitri kohta, tõstes seeläbi põllumajandussektori konkurentsivõimet.
Maagaasi aktsiisimäär väheneb 79,14 eurolt 40 eurole 1000 kuupmeetri kohta ehk 2017. aasta tasemele. Kodumajapidamistele tähendab see maagaasi odavnemist 7,1 protsenti. Samale tasemele vähendatakse energiasisaldusest lähtuvalt mootorikütusena kasutatavate CNG ja LNG aktsiisimäärad.
Elektrienergia aktsiisimäär väheneb 4,47 eurolt ühele eurole megavatt-tunni kohta ehk Euroopa Liidu lubatud miinimummäärale.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 28. märtsil rahandusminister Martin Helmele pöördumise, milles paluti kütuseaktsiisi langetamist.
Põllumajandussektori toetamiseks on kütuseaktsiisi langetamine üks väga selgelt suunitletud ja tõhus meede kodumaise tootmise hoidmiseks ja soodustamiseks. Põllumajanduskoda peab väga oluliseks, et lisaks tavalise kütuse aktsiisi langetamisele toimuks vähemasti samas proportsioonis ka põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisi langetamine.
Põllumajandustootmisel on praeguses kriisiolukorras Eesti toidujulgeoleku tagamisel ja tõstmisel määrava tähtsusega roll. Sellest tulenevalt on iga abinõu põllumajandustootjate toimetuleku soodustamiseks väga oluline. Esimesed hinnangud praeguse kriisi mõjudele on tehtud, kuid tekkivat olukorda ette ennustada on sisuliselt võimatu. Praegu on erinevate riikide puhul räägitud majanduslangusest, mis võib ulatuda mitmekümne protsendini. Sellisel majanduslangusel on aga paratamatult otsene negatiivne mõju ka põllumajandus- ja toiduaineturgudele. Esimesed märgid probleemidest on juba ilmnenud. Näiteks riigile majanduslikult väga olulises ja ekspordile orienteeritud piimandussektoris on rahvusvahelistel turgudel toimunud juba märkimisväärsed hinnalangused (nt lõssipulber) ning Euroopa piimandusorganisatsioonid nõuavad Euroopa Komisjonilt turgu tasakaalustavate meetmete rakendamist.
Vastavalt ELi nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik, lisale 1 on artikli 8 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel (põllumajanduses, aianduses, kalakasvatuses ja metsanduses kaubanduslike ja tööstuslikel eesmärkidel kasutatav kütus) kasutatavate mootorikütuste madalaim maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Eestis rakendatakse põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava erimärgistatud diiselkütuse puhul aktsiisimäära 133 eurot 1000 liitri kohta. See on ELi poolt nõutud tasemest üle 6 korra kõrgem määr. Meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad näiteks põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes üle kahe korra madalamat aktsiisimäära. Lisaks on laialt teada asjaolu, et Eestis makstavate otsetoetuste tase on Euroopa Liidus kõige madalam ning väga palju madalam ühenduse keskmisest. See paneb meie tootjad võrreldes teiste riikide konkurentidega ebavõrsesse konkurentsiolukorda.
Seega peab põllumajanduskoda väga oluliseks nii tavalise kui erimärgistatud kütuse aktsiisi langetamist.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on juba möödunud aasta 14. juunil maaeluministrile tehtud pöördumises esitanud ettepaneku, et erimärgistatud diiselkütuse väärkasutuse tõkestamisest tekkivaid vahendeid ca 5 miljoni euro ulatuses tuleks kasutada katteallikana põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise kütuse aktsiisi alandamiseks. Oleme jätkuvalt seisukohal, et erimärgistatud kütuse aktsiisi tuleks langetada ja see oleks riigi jaoks väga selgelt suunitletud meede kodumaise põllumajandus- ja toidutootmise soodustamiseks.
Põllumajanduskoja hinnangul saaks õigustatud isikute nimekirja loomise ja väärkasutuse lõpetamise järel põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisisoodustust suurendada praeguselt 360 eurolt 420 eurole 1000 liitri kohta. See tähendab eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisimäära langetamist praeguselt 133 eurolt 73 eurole. Arvestades aga praeguse kriisi ulatuslikku majandusmõju, peaks põllumajanduskütuse aktsiisi langetama vähemalt samale tasemele meie tootjate jaoks ühe olulisima konkurendi Lätiga (50 eurot 1000 liitri kohta).
