Täname teid avalike vastuste eest meie avalikule kirjale! Kahju, et te ei mõista, mis Eestis ja Eesti põllumajanduses täna toimub. Kuid oleme valmis selgitustega väsimatult jätkama ja usume, et leiame ühise keele!
Tänaseks on Eesti tervishoiukriisist väljumas. Valitsus peab tegelema selle tagajärgedega – majanduskriisiga, mis seab ohtu ettevõtted ja turu varustatuse vajalike kaupadega. Kohaliku tööjõuga ei saa vajalikus mahus arvestada, sest inimestel pole piisavat huvi raske füüsilise töö vastu põllumajanduses. Palka maksame hästi, rohkem maapiirkondade keskmisest, aga toodangu müügihind saab siin ühel hetkel piiriks – Eesti tarbija ei saa kosmiliselt kalleid kodumaiseid marju lihtsalt enesele lubada. Sel kevadel töötuks jäänud inimesed saavad veel mõnda aega Töötukassalt soodsaid hüvitisi ja otsivad erialast tööd. Nemad põllule ei jõua.
Siseminister Mart Helme kinnitas: „Meil on Eestis hulgaliselt töötuid ning see arv suureneb lähiajal ilmselt veelgi.“ Sellega saab ainult nõustuda: kui ukrainlased ei tule, siis lähevad maasikatootjad pankrotti, piimatootjad vähendavad karja ja paljud Eesti pered kaotavad töö. „Väited sellest, et Eesti töötajaskond ei ole piisavalt kvalifitseeritud, ei vasta tõele,“ vastas Mart Helme. Seegi on sulatõsi: Eesti inimesed on keskmiselt ülekvalifitseeritud ning teisteks töödeks kvalifitseeritud töötud eestlased ei taha maasikaid korjata või lehmi lüpsta. Olulises oleme ühel nõul.
Kui saak põllule jääb, tähendab see sektori ettevõtjate hävingut. Kui pole lüpsjaid, siis jääb saamata meile ülioluline eksporditulu. Turu võtab üle Poola, Kreeka ja teiste paremini kohanenud maade toodang. Nende riikide majandused taastuvad seeläbi kriisist kiiremini. See pole hirmujutt, vaid praegu terendav reaalsus. On see teie soovitus kriisist väljumiseks – „Eelista välismaist“?! Aga peaasi, et mitte välismaist tööjõudu!
Suudame tagada töötajate tervise ja ohutuse
Ka meie tähtsaim prioriteet on inimeste tervis, nii meie töötajate kui toodangu tarbijate heaolu. Kinnitame: suudame tagada töötajate tervise ja ohutuse, võtame eeskujuks naaberriikide kogemused, teeme ohutuse tagamisel valitsuse ja ametnikega igakülgset koostööd. On võimalik teha töötajatele enne riiki sisenemist vajalikud testid ning luua tingimused karantiiniks. Nakatumisoht on metsa vahel põllul igal juhul väiksem, kui kaubanduskeskuses. Meie mehe mütsi ei narri, parema meelega ei narriks ka meest.
Siiski on hämmastav, kui valdkonna eest vastutavad poliitikud ei mõista, et juunis-juulis valmivat saaki ei ole võimalik korjata septembris või et vabas Eestis ei saa ega tohi sundida inimest tööle, mida ta teha ei taha. Me oleme valmis teid kohe ümber õpetama, nii vastutustundlikuks poliitikuks kui ka maasikakorjajaks. Hetkel on maasikakorjajaid Eestile rohkem vaja kui poliitikud. Tegeliku töö tegijatest on tõsine puudus käes. Kas aitate seda puudust leevendada?
Või on valitsus nõus ära ostma kogu meie saagi, mida ähvardab praegu põllule jäämine? 70% toodangust hinnaga 3 eurot kilogramm? Kokku on see summa 4,2 miljonit eurot. Kui maksate kinni, võivad ukrainlased jääda koju ja saaki pole vaja koristada. Kuigi valu oleks meeletu ja rahvas jääks kodumaise marjata. Asi pole ju ainult maasikates. Suve edenedes valmivad puu- ja köögivili, lehmad tahavad lüpsmist ja teravili lõikamist. Vastutus kodumaise toidulaua eest on suur!
Piiride avamine
Minister Aller, ütlete tuginedes teadlaste arvamusele, et piiride avamine võõrtööjõule oleks liigne risk. Palju raskemas olukorras olnud riigid, näiteks Itaalia, avavad majanduslanguse leevendamiseks piirid turistidele. Meie räägime olulise majandussektori hädavajalikust tööjõust, mitte määramatu hulga inimeste piiramatust liikumisest ja nakkuse levitamisest. „End varem taasavama asunud riikides pole nakatunute arv kasvanud./_/ Austria, Taani, Saksamaa, Norra, Hispaania mingil määral, ka Itaalia mingil määral – kellelgi neist ei ole nakatumise tõusu tekkinud. “ kinnitab Irja Lutsar. Keda peaksime uskuma?
Mille nimel peaksime laskma hukka minna 70% maasikasaagist või tapale saatma kolmandiku piimakarjast? Kas peaksime kohalikust maasikast loobuma ja hakkama neid sisse tooma Soomest? Head ministrid, kas vaatamata valimislubadusele kindlustada Eesti isevarustatus põhitoiduainetega, sobib importtoit teile ikkagi paremini? Eesti ei ole saar keset Vaikset ookeani, mille olemasolu keegi ei tea, vaid osaks avatud turust Euroopas, kus toimub erakordne konkurents nii hinna, kvaliteedi kui ka tarnekindluse osas.
Austatud maaeluminister! Meile ei piisa, et te hoiate puhkusel olles asjadel silma peal. Pange käed külge ja aidake meil ukrainlaste abiga marja- ja köögiviljasaak ära koristada, lehmad lüpsta ja vili lõigata!
Austatud siseminister! See on hea, et valitsus toetab töötuks jäänud eestlaste ümberõpet. Kursustega peab kiirustama – põllutöölisi oli vaja juba eile!
Juttu me ei oota. Ootame tegusid.
Lugupidamisega
Elke Lillemets, juhatuse liige, Eesti Maasikakasvatajate Liit
Raimond Strastin, tegevjuht, Eesti Aiandusliit
Roomet Sõrmus, juhatuse esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
