Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda rõhutab täna Brüsselis toimuvate Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarvekõneluste eel, et lisaks ausatele konkurentsitingimustele tuleb ELi eelarvesse kavandada ka adekvaatsed vahendid põllumajanduse valdkonna ambitsioonikate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.
„Tarbijad ootavad põllumeestelt kvaliteetse ja ohutu toidu tootmist, seejuures keskkonna kaitsmist ja loomade heaolu tagamist, kuid toidu eest makstav hind pole kaugeltki piisav tootmiskulude katmiseks ja kõrgete nõudmiste täitmiseks. Ühise põllumajanduspoliitika hüvitistel on jätkuvalt oluline roll kohaliku toidutootmise kindlustamisel,“ selgitas põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Oleme läbi aastate rõhutanud, et Eesti põllumeestele tuleb tagada Euroopa Liidus ausad konkurentsitingimused, mille eeltingimuseks on põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine. Kuigi plaanis on Eesti põllumeestele makstavate hüvitiste viimine ELi keskmisele lähemale, siis toetuste võrdsustamine toimub kahjuks teosammul ja praeguse seisuga jäävad need ka järgmise perioodi lõpuks ligi veerandi võrra madalamaks ühenduse keskmisest,“ lisas Sõrmus.
Põllumajanduskoja juhi sõnul nõuab Euroopa Komisjon lähema kümne aasta jooksul põllumajandustootjatelt väga ambitsioonikate keskkonna-, kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamist. „Tunnustame Euroopa Komisjoni hiljutist kava, mille kohaselt soovitakse suurendada ELi poolset rahastust maaelu arengu poliitika elluviimiseks, kuid ootused põllumeestele on siiski suuremad kui valmisolek kasvavaid kulusid hüvitada ja mahukaid investeeringuid toetada,“ lisas ta.
Balti riikide põllumeeste esindajad korraldasid Brüsselis ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ees ka miniaktsiooni oma nõudmiste meelde tuletamiseks (foto lisatud). COVID-19 piirangud takistavad seekord suurema meeleavalduse korraldamist, nagu seda on tehtud varasemate Euroopa Ülemkogude ajal.
Taust
Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid on korduvalt rõhutanud, et ELi järgmise perioodi eelarve ja majanduse taaskäivitamise kava peavad vähendama Euroopa põllumajandustootjate vahelist ebavõrdsust. Baltiriikide põllumajandustootjatele makstavad hüvitised on kõige madalamad, samas kui siinsed tootmiskulud on ELi keskmisest kõrgemad.
Kavandatav Euroopa rohelepe ning selle osaks olevad „Talust toidulauale“ ja elurikkuse strateegia tähendavad põllumajandustootjatele suuri täiendavaid kohustusi, mis eeldavad kulukaid lisainvesteeringuid. Vaata EPKK seisukohti „Talust toidulauale“ strateegia kohta siit ja elurikkuse strateegia kohta siit.
Euroopa Komisjoni poolt esitatud uus eelarveettepanek on jätnud kahjuks kasutamata võimaluse lõpetada meie põllumeeste ebaõiglane kohtlemine. Samas on COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud kriis näidanud, et Euroopa siseturu ühtsus ja hea toimimine on olulisemad kui kunagi varem. Erinevad turukriisid on tõestanud, et just meie põllumehed on kõige haavatavamad, sest nad saavad ELis kõige madalamaid põllumajandushüvitisi. Eesti ja teiste Balti riikide põllumeeste sissetulekud sõltuvad palju rohkem turuolukorrast kui teistes riikides.
Lisainfo
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, tel 52 058 57, e-post: roomet.sormus@epkk.ee
