EPKK ja Riigikogu maaelukomisjon kutsuvad 19. märtsil koole ja lasteaedu rääkima lastele põllumajandusest ja toidutootmisest

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub koos Riigikogu maaelukomisjoniga kõiki Eesti koole ja lasteaedu 19. märtsil pöörama rohkem tähelepanu põllumajandusele ja toidutootmisele.

Samal päeval toimub Riigikogus arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimuse üle teemal „Põllumajandus ja toidutootmine kui strateegiline majandusharu“, kus käsitletakse Eesti toidutootmise tulevikku, põllumajanduse konkurentsivõimet ja riigi toidujulgeolekut.

Et tuua see teema poliitikast ja majandusstatistikast inimeste igapäevaellu, kutsuvad põllumajandussektori esindajad koole ja lasteaedu sel päeval rääkima lastega toidu teekonnast põllult lauale ning tutvustama põllumajanduse rolli meie igapäevaelus.

Urmas Kruuse, Riigikogu maaelukomisjoni esimees:
„Toit ei teki poeletile iseenesest. Selle taga on pikk teekond – põld, taimekasvatus, loomakasvatus, saaduste töötlemine ja paljude inimeste töö. Kui räägime riigi toidujulgeolekust,  põllumajanduse ja toidutootmise tulevikust, siis on oluline, et ka noorem põlvkond teaks, kust meie toit pärineb ja kui oluline on oma riigi toidutootmine.“

Õpetajatele ja kasvatajatele soovitus: rääkige lastega toidu teekonnast

EPKK soovitab õpetajatel ja kasvatajatel kasutada 19. märtsil õppetöös lihtsaid ja põnevaid näiteid, mis aitavad lastel mõista, kuidas toit tekib.

Näiteks võib selleks kasutada Jõgevamaa põllumehe Farmer Tõnise (Tõnis Soopalu) videosid, mis selgitavad lihtsas ja arusaadavas vormis põllumajandust ja põllutöid. Farmer Tõnis jagab sotsiaalmeedias ja videotes oma igapäevast tööd põllumehena ning tutvustab, kuidas toit tegelikult põllul sünnib.

Piimafarmi ja talumeierei tegevust tutvustavad Eesti kagunurgas asuva Nopri talu videod: https://www.youtube.com/@nopri_talu/videos

Urmas Kruuse lisas, et just sellised praktilised näited aitavad lastel mõista põllumajanduse tegelikku tähendust:

„Kui laps näeb, kuidas teraviljast saab jahu või kuidas piim jõuab laudast poodi, muutub põllumajandus palju arusaadavamaks. See ei ole kauge ja abstraktne valdkond, vaid midagi, mis puudutab meid kõiki iga päev.“

Traktorid linnades ja külastused koolides

19. märtsil toimub üle Eesti põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“, mille raames kogunevad põllumajandustootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele.

Traktorid liiguvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus.

Traktorid liiguvad kell 10.00–12.00 aeglaselt ringteedel või nende läheduses, kuid liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega erakorralist transporti.

Pärast seda liiguvad mitmed põllumehed piirkonna koolide ja lasteaedade juurde, et tutvustada lastele põllumajandustehnikat ning rääkida oma igapäevasest tööst.

Lastel on võimalus:

• näha lähedalt põllumajandustehnikat
• kohtuda põllumeestega ja kuulda nende tööst
• saada põllumajandusteemalisi raamatuid ja meeneid
• maitsta koostööpartnerite toel pakutavaid piimatooteid

Urmas Kruuse sõnul aitab selline vahetu kontakt tuua põllumajanduse inimestele lähemale.

„Põllumehed ei ole ainult toidutootjad, vaid ka teadmiste kandjad. Kui nad lähevad kooli ja räägivad oma tööst, aitab see luua sidet maaelu ja linnainimeste vahel. Selline arusaam on oluline kogu ühiskonnale.“

Põllumajandus ja toidutootmine kui strateegiline majandusharu

Aktsiooni taustaks on Euroopa Liidus käiv arutelu järgmise eelarveperioodi 2028–2034 prioriteetide üle. Üha enam on esile kerkinud  sissetulekulõhe (nn agri-prosperity gap) Euroopa Liidu liikmesriikide põllumajandustootjate vahel.

Viimase 20 aasta jooksul on Eesti põllumajandustootjate investeerimisvõimekus ja arengutingimused olnud mitmete teiste liikmesriikidega võrreldes nõrgemad. See mõjutab nii sektori konkurentsivõimet kui ka Eesti toidujulgeolekut.

Põllumajandussektor rõhutab, et Eesti tootjad ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi.

Faktid Eesti põllumajandusest

• Eestis on ligikaudu 1 miljon hektarit põllumajandusmaad.
• Põllumajanduses ja toidutööstuses töötab kokku kolmkümmend tuhat inimest.Lisaks on teenuste, logistika, jaekaubanduse ja toitlustusettevõtetes, hariduses, teaduses ja riigiametites hõivatud kümneid tuhandeid inimesi, kelle igapäevatöö on otseselt toiduga seotud. 
• Eesti põllumajandustootjad toodavad aastas enam kui miljon tonni teravilja, kaunvilju ja õliseemneid, peaaegu miljon tonni piima ja sadu tuhandeid tonne muid tooraineid, millest valmivad igapäevased toidud meie laual.
• Suur osa Eesti toidutootmisest on suunatud ka ekspordiks, mis aitab kaasa kogu riigi majandusele.Põllumajandussaadused ja toiduained moodustasid 2025. aastal 15% Eesti päritolu kaupade koguekspordist ja nende ekspordiväärtus ulatus 1,7 mld euroni. 

Ühine sõnum

Aktsiooni visuaalses kommunikatsioonis kasutatakse ühtset sõnumit ja sümboolikat. Näha võib Eesti lippe ning plakateid sõnumitega:

• „Toidujulgeolek algab põllult“
• „Pole põllumajandust – pole toitu“
• „Toidutootmine ei ole ainult põllumehe vastutus“

Aktsiooni korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu KEVILI koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Noortalunikega.