• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Metsaühistu: teise kvartali puiduturul olid tegijad kasepakk ja kasepalk

autor: Metsaühistu
august 2020
Kategooria: Mets
Metsaühistu: teise kvartali puiduturul olid tegijad kasepakk ja kasepalk. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Kui 2020. aasta esimeses kvartalis püsisid puiduhinnad võrreldes 2019. aasta lõpuga sarnasel tasemel, siis teises kvartalis toimus puiduturul muudatusi rohkem.

Võrreldes eelmise kvartaliga on männi jämepalkide keskmine hind püsinud praktiliselt muutumatuna, kuid männi peenpalkide tihumeetri hind on langenud 3-4 eurot. Suurem langus on tabanud kuuse jäme- ja peenpalke, mille tihumeetri hinnad on langenud 4-5 eurot, kirjutab II kvartali puiduturu ülevaates metsandusspetsialist Heiki Hepner (OÜ Tark Mets).

Kasepaku ja kasepalgi keskmine hind tõusis läinud aasta lõpu madalseisust selle aasta esimese kvartali jooksul ligi 5 eurot ning ka teises kvartalis jätkus hinnatõus 1-3 eurot.

Paberipuidu hindades on okaspuu osas toimunud 1-1,5 eurone keskmine langus. Haava ja kase paberipuit on püsinud ligikaudu samal hinnatasemel mis esimeses kvartalis.

Küttepuidu keskmine hind on esimese kvartali 2 eurose languse järel teises kvartalis ligikaudu pool eurot tõusnud.

PollumeheTeajabanner

Võrreldes aasta algusega on okaspuidu, eriti kuuse, sortimendi hinnad langenud. Enim on kasvanud kasest saadava metsamaterjali hinnad.

Puidusortimentide hinnad jaanuar 2017 – juuni 2020

 

Teine kvartal on sageli aeg, mil kevadise sula, puidu sinetamise ohu ja saeveskite plaaniliste hoolduste tõttu võib okaspuu realiseerimine keerulisem olla. Raske on prognoosida, mida toob kolmas kvartal, kuid lisaks tavalistele teguritele on käesoleval aastal puiduturgu mõjutamas kuuse-kooreürask ning kogu majandust ülemaailmne tervisekriis. Sellistes oludes tasub metsaomanikul end oma metsa seisukorraga hästi kursis hoida, et vajadusel olla valmis kiirelt otsuseid langetama.

Hooldusraiete planeerimisel tuleks metsaomanikul juhinduda eelkõige metsa seisukorrast ja alles seejärel turusituatsioonist. Kui metsa on korrektselt hooldatud ja metsa tervislik seisund on hea, on võimalik raiumisel võtta arvesse ka turuolukorda, et ajatada võimalikult hea tulu teenimist.

Kuigi kasepaberi, kasepaku ja kasepalgi hinnad on allpool 2018. aasta absoluutseid tippe, siis muu ajaga võrreldes on kase sortimendi hinnad suhteliselt head. See võib motiveerida metsaomanikke raiuma rohkem kaasikuid. Samas on hea tervisliku seisundi ja suure aastase juurdekasvuga okaspuukultuuride omanikel võimalus hinnatõusu ootuses raiet edasi lükata. Seda muidugi juhul, kui riske, eelkõige kuuse-kooreüraski ohtu hinnatakse madalaks.

Lisainfo

Loe Metsaühistu täispikka ülevaadet 2020. aasta II kvartali puiduturust.

PollumeheTeajabanner

Artikkel ilmus esmalt Metsaühistu uudisena siin.

Sildid: Eesti metsmetsandusmetsaühistuülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Algab aasta parima talu valimine

Järgmine artikkel

Noore ettevõtja toetuse taotlemine algab

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht. Foto: EPKK
Arvamus

Aeg atra seada

oktoober 2025
Umbes 90% Eesti piimatootjatest olid aastatel 2017–2022 majanduslikult elujõulised või majanduslikult toimetulevad. Muutuse tõi 2023. aasta, mil selliste ettevõtete arv kahanes 62%-ni. Foto: Juuli Nemvalts
Ülevaade

Milline on Eesti põllumajandusettevõtete majanduslik elujõulisus?

juuni 2025
Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikuvalikud. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika tulevikuvalikud

oktoober 2024
Erametsaliit plaanitavatest seadusemuudatustest: luuakse vaid illusioon lahendustest. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik. Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Erametsaliit plaanitavatest seadusemuudatustest: luuakse vaid illusioon lahendustest

september 2024
Järgmine artikkel
PRIA teenindusbürood suletakse ajutiselt. PRIA logo. covid-19 erakorraline toetus

Noore ettevõtja toetuse taotlemine algab

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.