Võrreldes tavapäraste aastatega olid 2020. aastal kohapealse kontrolli valimimahud oluliselt väiksemad.
Põhjuseks oli viiruse levikust tingitud Euroopa Komisjoni poolt määrusega (EL) nr 2020/532 kehtestatud erand, mis lubas 5% asemel kohapeal kontrollida vähemalt 3% pindalatoetuste taotlejaid. 2020. aastal kontrolliti nõuete täitmist kokku 619 taotleja juures. Kontrollis oli kokku ligikaudu 51 600 hektarit.
Tähelepanekuid pindalatoetuste kontrollidest
Ühtse pindalatoetuse nõudeid kontrolliti kokku 457 taotleja 51 100 hektaril. Taas oli kõige rohkem nõuete eiramisi rohumaade hooldamise nõude täitmisel. Tähtajaks oli nõuetekohaselt hooldamata 152 taotleja 339 põldu. Tuletame meelde, et kui puudub võimalus tähtaegselt kõiki pindu nõuetekohaselt hooldada, tuleb probleemide ennetamiseks eemaldada taotlemise märge neilt põldudelt, mis jäävad hooldamata. Selleks tuleb esitada taotluse muudatusavaldus.
Kohapealses kontrollis leiti eest 53 põldu, mis ei olnud taotlemise aastal põllumajanduslikus kasutuses (põldudel mitmeaastane võsa või ulatuslik ebasoovitatava taimestiku levik). Taotleja võib taotlusele panna ainult selliseid põlde, mida reaalselt hooldatakse ning mille osas on olemas maakasutusõigus. Rõõm on tõdeda, et vähenenud on nende eksimuste hulk, kui toetust taotletakse riigimaale, millele puudub kasutusõigus. Kui eelmisel aastal jäi maa kasutamise õiguslik alus tõendamata 423 põllu puhul, siis sel aastal oli probleeme ainult 37 põlluga.
Maaelu arengukava (MAK) toetuste osas kontrollis PRIA 200 taotlejat kokku 28 770 hektari ulatuses. Kõige enam, kokku 124 põllul, leiti eest kultuur, mis ei kuulunud taotletud ühikumääragruppi. Kui pärast taotluse esitamist kultuur muutub, tuleb esimesel võimalusel muuta taotlusel olevat kultuuri, et see vastaks tegelikkusele. Nii madalama kui kõrgema ühikumääragruppi kuuluva kultuuri tuvastamine põllul jätab taotleja selle põllu osas keskkonnatoetusest ilma. Lisaks toob madalama ühikumääraga kultuuri kindlakstegemine alati kaasa ka täiendava sanktsiooni.
Vanem kui 4-aastane rohumaa leiti kohapealse kontrolli käigus 23 põllul ning 21 põllul ei kasvatatud keskkonnasõbraliku tootmise toetuse (KSM) jaoks toetusõiguslikku kultuuri. Keskkonnatoetuste taotlejatel on endiselt probleeme mullaproovide võtmise ja analüüsi tulemuste edastamisega. Puudusi mullaproovide osas leiti kokku 41 KSM ja mahepõllumajanduse toetuse tootja puhul.
Covid-19 poolt põhjustatud eriolukorra tõttu olid kontrollide valimi mahud 2020. aastal väiksemad kui tavaliselt ning seetõttu oli väiksem ka kontrollitavate NATURA 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejate arv. Hea on öelda, et NATURA 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse nõuete rikkumisi ei tuvastatud.
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejate peamisteks rikkumisteks oli, et poollooduslik kooslus ei olnud tähtajaks niidetud ja niide koristatud (10 kontrollis) või karjatamist ei olnud toimunud (5 kontrollis). Lisaks esines neljal juhul aladel liigniiskust, mis takistas nõuetekohast niitmist ja niite koristamist. Viimaste puhul arvestas PRIA toetuse vähenduse leidmisel töid takistavaid erandlikke asjaolusid. Kahes kontrollis leiti, et muu niidu ühikumääras taotletud poolloodusliku koosluse hooldamise võte (karjatamine) erineb taotlusele märgitust ning alasid tegelikult niideti. Tuletame meelde, et kui alade hooldamise käigus esinevad erandlikud asjaolud või kui ala, millele taotleti muu niidu ühikumääras karjatamist, tegelikult niidetakse, siis tuleb selle kohta PRIAle alati esitada vastavasisuline teavitus või muudatusavaldus.
Loomade heaolu toetuse kontrollides oli karjatatavate loomadega seotud hinnatavaid rikkumisi minimaalselt. Enimleitud puudused olid seotud karjatatavate loomade märgistamisega (29 loomal puudus üks kõrvamärkidest, 6 loomal puudusid mõlemad kõrvamärgid), loomaga seotud sündmustest teavitamisega (87 looma puhul oli kontrolli toimumise hetkel teavitamata loomaga seotud sündmusest) ning kontrolli hetkel ei leitud karjast 38 taotletud looma.
Munakanade kohapealsel kontrollimisel leiti kuuel juhul, et tegelik munakanade keskmine arv kohapealse arvestuse kohaselt 1. maist 2019. aastal kuni 31. aprillini 2020. aastal oli väiksem kui taotlusele märgitud munakanade keskmine arv. Munakanade keskmise arvu leidmisel on oluline tähele panna, et tohib arvestada vaid munemisealisi munakanu.
2020. aastast lisandus võimalus taotleda loomade heaolu toetust lisaks allapanul peetavatele sigadele ka suuremal pinnal peetavatele sigadele. Kolmes kohapealses kontrollis leiti, et nõuetekohaselt olid täitmata loomapidamishoonesse paigaldatud kaameratega seotud nõuded. Tuletame meelde, et allapanul peetavate sigade toetust ei saa taotleda sellistele loomadele, keda peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat, mille tulemusena tekib vedel- või poolvedelsõnnik.
Juhime tähelepanu, et loomade arvu vähenemisel tuleb muuta ka taotlusel esitatud andmeid, et vältida edasisi toetuse vähendusi. Samuti tuleb 7 päeva jooksul PRIAt teavitada loomaga seotud sündmusest.
Puudused loomatoetuste taotlejatel
Loomatoetuste osas kontrolliti kohapeal kokku 96 loomapidajat, neist 35 piimalehma otsetoetuse taotlejat, kellest 6 tegelevad tootmisega mõnel Lääne-Eesti saarel. Kontrolliti 1102 ammlehma, 1689 piimalehma ja 871 utte. Kõige enam tuvastati rikkumisi loomade märgistamisel. 123 loomal puudus üks ja 46 loomal puudusid mõlemad kõrvamärgid. Puuduv kõrvamärk tuleb tellida 2 päeva jooksul selle puudumise avastamisest.
Endiselt on probleemiks põllumajandusloomade registri teavitamine loomadega toimunud liikumistest. Kontrollis ei leitud eest 147 looma, kes aga registri järgi pidid karjas olema. Loomapidajad peavad leidma pingelise laudatöö kõrvalt aega ka loomade registriga suhtlemiseks. Loomade kohta info puudumine võib viidata üldisemalt probleemidele loomade heaolu nõuete täitmisel, kuna loomapidaja ei kontrolli loomi piisava sagedusega. 2020. aastal keeldus oma majapidamise kontrollimisest 9 loomapidajat, aga sellisel juhul ei saa PRIA neile loomatoetuste taotlusel taotletud toetusi määrata.
Nõuetele vastavuse kontrollidest
Nõuetele vastavuse (NV) nõudeid kontrolliti sellel aastal 344 taotleja juures. PRIA kontrollis 80, Veterinaar- ja Toiduamet 97, Keskkonnainspektsioon 93 ja Põllumajandusamet 82 taotlejat.
Põhiline nõuete eiramine, mis PRIA kontrollides selgus, oli seotud karuputkega. 8 taotleja põldudel tuvastati karuputke, millest ei olnud Keskkonnaametit teavitatud. Taotleja on kohustatud põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal uutest karuputke võõrliigi leidudest Keskkonnaametit teavitama hiljemalt taotlemise aasta 31. maiks. Taotleja peab regulaarselt kontrollima oma põlde ja nendega külgnevaid alasid, et teha kindlaks karuputke leviku alad. Keskkonnaametile teavitamine ei ole suur töö, aga vähendus, mis teavitamata jäetud koloonia tõttu võib tekkida, võib oluliselt vähendada määratud toetussummat. PRIA ei kontrolli tõrjekavast kinnipidamist, vaid ainult teavitamise nõude täitmist. Samas tuleb arvestada, te rikkumiseks loetakse ka seda, kui Keskkonnaametit ei ole õigeaegselt teavitatud.
Probleeme tekitab endiselt maastikuelementide säilitamise nõude täitmine. Põllusaari eemaldatakse maaparandussüsteemide renoveerimise käigus, aga sageli toimub eemaldamine maaomaniku poolt hoopis rentniku palvel, kuna põllusaared takistavad põldude harimist. Siinkohal on PRIA vaadelnud iga juhtumit eraldi, et teha otsus, kas tegemist on rikkumisega või liigitub tegevus vääramatu jõu alla.
Kolmel juhul käsitleti taotlejate käitumist kontrolli takistamisena. Takistamine ei tähenda ilmtingimata ettevõttesse sisenemise keelamist, vaid võib väljenduda ka kontrolli kokkuleppimisest eemale hoidumises, samuti jättes esitamata kontrolliks vajalikud dokumendid. Taotleja soovimatus teha koostööd kontrolliasutusega viib aga kõigist NV süsteemi kuuluvatest toetustest ilmajäämiseni.
164 taotleja osas kontrolliti administratiivselt ka loomade märgistamise ja nendega toimunud sündmustest teavitamise nõuete täitmist. Sarnaselt varasematele aastatele leiti just selles kontrollis kõige enam rikkumisi. Ligi 40% kontrollitud taotlejatest olid hilinenud registri teavitamisega. 10 juhul oli tegemist nii väikese rikkumisega, et PRIA otsustas seda käsitleda inimliku eksimusena ning sanktsioone selle eest ei rakendatud.
Loodame, et kontrollimiste käigus leitud eksimuste väljatoomine ja selgitamine aitab meie klientidel järgmistel aastatel vigu vältida.
Lisainfo
https://www.pria.ee/uudised/mida-leiti-pindala-ja-loomatoetuste-kontrollide-raames
