Põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused tuleb säilitada vähemalt praegusel tasemel, märgivad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele ja valitsusele saadetud pöördumises.
Eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisisoodustus aitab Eesti põllumajandustootjatel püsida konkurentsis teiste riikide toidutootjatega. Tegelikkuses oleks põhjust isegi aktsiisilangetuseks, sest meie lõunanaabrid Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära.
„Eesti põllumajandustoetuste tase on Euroopa Liidu keskmisest veerandi võrra madalam, olles sellega ühenduses üks kõige madalamaid. See paneb meie põllumajandustootjad väga keerulisse konkurentsiolukorda. Valitsus peaks seisma selle eest, et kehtivate EL reeglite raamides siseriiklikult ära kasutada erinevad võimalused kodumaise põllumajanduse toetamiseks nii läbi täiendavate siseriiklike toetuste kui ka maksusoodustuste rakendamise,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
„Leiame, et vähemalt praegusel tasemel tuleb säilitada põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused. Põllumajandussektori toetamiseks ja kodumaise tootmise soodustamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt suunitletud ja tõhus meede. Peame väga oluliseks, et valitsus jätkaks diiselkütuse, gaasi ja elektriaktsiisi soodustusega vähemalt praegusel tasemel ka pärast 1. maid 2022,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Läti ja Leeduga samale tasemele
Sõrmuse sõnul saaks eriotstarbelise kütuse väärkasutuse takistamise arvelt aktsiisidoostust veelgi suurendada umbes 17 euro võrra 1000 liitri kohta. „Üldist konkurentsiolukorda arvestades peame aga õigeks põllumajanduskütuse aktsiisi langetamist Läti ja Leeduga võrreldavale tasemele. Meile on ebaselge, kas ja millises mahus kavandab valitsus maksta järgmisel aastal siseriiklikke toetusi – sõltuvalt sellest otsusest võib aktsiisisoodustuse suurendamine muutuda veelgi tähtsamaks,“ lisas ta.
Põllumeeste esindusorganisatsioonid loodavad ühtlasi, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot – sellise summa ulatuses lubab EL Eesti põllumajandustootjatele maksta üleminekutoetusi, mille ülesandeks on tasandada ELi eelarvest tulevate toetuste madalamat taset. Osade tootjate puhul on üleminekutoetuste maksmise kitsaskohaks vananenud referentsid, kuid usume, et ettevõtete õiglaseks toetamiseks on võimalik leida sobivad lahendused.
Taust
Valitsus on heaks kiitmas järgmise nelja aasta riigieelarve strateegiat. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis 22. aprillil 2021 Eesti Rahvusringhäälingule antud intervjuus mõista, et pärast 1. maid 2022 tõusevad diiselkütuse aktsiisimäärad vanale tasemele tagasi. Põllumajandusorganisatsioonid rõhutavad sellega seoses oma pöördumises veelkord siseriiklike toetuste ja aktsiisisoostuste tähtsust Eesti põllumajandussektori jaoks.
Vastavalt ELi nõukogu direktiivile 2003/96/EÜ on põllumajanduses kasutatava mootorikütuste madalaim maksustamise tase 21 eurot 1000 liitri kohta. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot 1000 l kohta on pea viis korda kõrgem EL miinimummäärast. Alates järgmise aasta 1. maist tõuseb see kehtiva seaduse kohaselt tagasi 133 euroni 1000 l kohta. Meie lõunanaabrid rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes pea poole madalamat aktsiisimäära. Leedus vastavalt 60 eurot ja Lätis 62,1 eurot 1000 liitri kohta. 2020 aastal turustati eriotstarbelist kütust ligi 90 miljonit liitrit, millest väärkasutusriskiga kütus moodustas 5,38 miljonit liitrit.
Lisainfo
Roomet Sõrmus, tel 520 5857, e-post roomet.sormus@epkk.ee, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
