• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Tunnustati parimaid lihaveise- ja piimakarjakasvatajaid. Parima lihaveisekasvataja 2025 tiitli saajad Lisanna ja Marko Hiiemäe Sepa talust koos minister Hendrik Johannes Terrase, Tanel-Taavi Bulitko ja Meelis Annusega.

    Selgusid 2025. aasta parimad lihaveise- ja piimakarjakasvatajad

    Brit Padjus: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon? Foto: Jake Farra

    Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse

    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Wihuri_PollumeheTeataja

Suurenenud eelarve võimaldab tänavu maksta Natura metsa toetust maksimummääras

autor: Erametsakeskus
mai 2021
Kategooria: Mets
Lõppenud viie miljoni eurose eelarvega Natura metsa toetusvooru laekus tänavu 4918 taotlust kogusummas 4,988 miljonit eurot. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Lõppenud viie miljoni eurose eelarvega Natura metsa toetusvooru laekus tänavu 4918 taotlust kogusummas 4,988 miljonit eurot.

See tähendab, et üle mitme aasta ei tule piiranguvööndis asuva metsaala ühikumäära vähendada ning erametsaomanikele saab toetuse välja maksta maksimummääras. Toetust küsitakse üle 68 000 hektari metsamaa eest.

Tänavu suurendati varasemal neljal aastal muutumatuna püsinud Natura metsa toetuse eelarvet 600 000 euro võrra viie miljoni euroni. Suuremas ühikumääras – 110 eurot hektari kohta – makstakse toetust rangemalt kaitstud ehk sihtkaitsevööndis asuva metsaala eest, mõnevõrra vähem – 60 eurot hektari kohta – piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva metsaala eest.

Määruse järgi võib viimast ühikumäära vähendada, kui eelarvest ei jätku kõigi taotluste rahuldamiseks ning seda on eelneval neljal aastal tehtud. Tänavune suurem eelarve võimaldab ka piiranguvööndis toetuse välja maksta maksimummääras, sest eelarvest jätkub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks.

„Käesoleval aastal suurenenud eelarve on tänuväärt, sest igal aastal lisandub alasid, millele saab toetust taotlema tulla,“ kommenteeris Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. „Viie miljoni euro suurune eelarve on vastav tänasele vajadusele, kuid tulevikus võib sellest väheseks jääda, kui kaitsekord muutub rangemaks.“

PollumeheTeajabanner

Abikõlbulike alade maht on suurenenud

Natura metsa toetust maksti esmakordselt 2008. aastal, sellest alates on taotlemiseks abikõlbulike alade maht kasvanud neljandiku võrra 71 000 hektarilt 90 000 hektarile. Suurem kasv on eelkõige rangema kaitsega alade osas.

Natura metsa toetust taotlejaid on enim Saaremaal – ligi 14% kõigist taotlejatest. Suurima pindalaga, millele toetust küsitakse, paistab silma aga Võrumaa, kust taotleti toetust 9687 hektarile.

Sildid: ErametsakeskusmetsandusNatura 2000toetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Pindalatoetusi on taotlenud juba 8340 klienti

Järgmine artikkel

Koda: meie väärtuslik põllumaa vajab säilitamist, see on piiratud ressurss

Seotud artiklid

Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock
Ülevaade

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

veebruar 2026
Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock
Toetus

Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

veebruar 2026
Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

veebruar 2026
PRIA võtab vastu taotlusi kohaliku ettevõtlustaristu ning ettevõtlushuubide toetamiseks.
Toetus

PRIAst saab taotleda investeeringutoetust maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamiseks

jaanuar 2026
Järgmine artikkel
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kommentaar seaduseelnõule: meie väärtuslik põllumaa vajab säilitamist, see on piiratud ressurss. Pinnaseiret hakatakse tegema äpiga. Maamaksu tõus. Foto: Pixabay

Koda: meie väärtuslik põllumaa vajab säilitamist, see on piiratud ressurss

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja veebruar 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.