• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Regionaalminister allkirjastas erakorralise toetuse määruse toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

    Erakorraline toetus toidujulgeoleku tagamiseks

    Taimekaitses tehakse vigu, mida saaks hõlpsalt vältida. Mesilaspere TARU toetust taotleb sellel aastal PRIAst rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele.Foto: Pixabay

    Mesilaspere toetust taotleb rekordiliselt 2070 mesinikku kokku 39 820 mesilasperele

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIAs algas kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt

    EPKK nõukogu liikmed: Mirjam Pikkmets, Jaak Läänemets, Jaanus Marrandi, Jaanus Põldma ja juhatuse liige Ants Noot kohtusid regionaalministri Madis Kallasega.

    Põllumajandusettevõtted ootavad valdkonda rohkem selgust

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis? Foto: Shutterstock

    Talupered avaldavad pahameelt: kas talusid ei eksisteerigi enam Eestis?

    4. mail 2023 avati koostöös Riigi Kinnisvaraga Maaelu Teadmuskeskuse (METK) renoveeritud labori- ja büroohoone. Foto: Riigi Kinnisvara AS, Margus Pahv

    Eestis avati Euroopa tasemel põllumajandusala labori- ja büroohoone

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Suur Põllupäev

Eesti toorpiima kvaliteet ja selle majanduslik mõõde

autor: ANTS-HANNES VIIRA, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor
juuni 2021
Kategooria: Piimandus, Põllumehe Teataja juuni 2021
Eesti toorpiima kvaliteet ja selle majanduslik mõõde. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Piimaklaster tegi alates maist 2019 kuni aprillini 2020 uuringu, mille käigus analüüsiti toorpiima kvaliteeti neljas Eesti piimatööstuses.

Uuring oli osa suuremast piimakvaliteedialasest projektist, mis hõlmas eri tegevusi. Kogutud 478 piimaproovi analüüs andis infot mitme kvaliteedinäidiku kohta, mida rutiinselt ei määrata. Samuti tekkis võrdlus erinevate tööstuste kokkuostetava piima kvaliteedi kohta.

Uuritud näidikud jagunesid kolme rühma: 1) piima rasva- ja valgusisaldus, 2) piima laapumist iseloomustavad näitajad, 3) piima kvaliteeti ja hügieeni iseloomustavad näitajad.

Piima rasva- ja valgusisalduses olulised erinevused

Piima rasva- ja valgusisaldust määratakse Eestis rutiinselt. Võetud proovide analüüsitulemused järgisid Eesti põllumajandusloomade jõudluskontrolli (EPJ) kontroll-lüpside keskmisi. Küll aga ilmnes, et piimatööstuste lõikes on varutava toorpiima rasva- ja valgusisalduses olulisi erinevusi. Kõrgeim ühest tööstusest aasta jooksul võetud proovide keskmine summaarne rasva- ja valgusisaldus oli 7,38% ja madalaim 7,19%.

Kui uuritud perioodil oleksid kõik neli piimatööstust toorpiima hinna kujundanud vaid selle rasva- ja valgusisalduse põhjal, siis madalaima kuivainesisaldusega piima varuva tööstuse keskmine hind oleks olnud 302,9 eurot tonn ja kõrgeima kuivainesisaldusega piima varuva tööstuse puhul oleks see olnud 310,6 eurot tonn. Seega oleks potentsiaalne kokkuostuhindade erinevus olnud 7,7 eurot tonni kohta.

Maaülikool

Siit ilmneb, et kuivainet vähe väärtustava ja pigem üldisest keskmisest lähtuva piima kokkuostuhinna mudeli puhul võidavad need piimatööstused, mis varuvad keskmisest kõrgema rasva- ja valgusisaldusega piima ning keskmise kokkuostuhinna juures on keerulisem konkureerida neil tööstustel, mille varutava piima rasva- ja valgusisaldus on keskmisest madalam.

Piima laapumist iseloomustavad näitajad on väga head

Uuringu tulemused andsid kinnitust, et laapumisnäitajate poolest on Eesti toorpiima kvaliteet väga hea. Uuriti nelja piima laapumist iseloomustavat näitajat, mida rutiinselt ei määrata.

Aeg laapensüümi lisamisest kalgendumise alguseni (RCT) peaks olema pikem kui 8 minutit. 97,3% analüüsitud proovidest vastas sellele tingimusele. Piimatööstuste lõikes olid tulemused siiski erinevad. Parimal juhul vastasid kõik võetud proovid sellele tingimusele, halvemal juhul oli 7% proovidel piima laapumise aeg 8 minutist lühem. Kalgendi maksimaalne tugevus 30 minutit pärast laap­ensüümi lisamist (E30) peaks olema vähemalt 20 mm. Kõik analüüsitud proovid vastasid sellele tingimusele. Kolmas laapumist iseloomustav näitaja oli aeg kalgenemise algusest kuni hetkeni, kui on saavutatud kalgendi tugevus 20 mm (K20). Selle näitaja osas ei ole selget kvaliteedikriteeriumit ja tööstuste lõikes ei olnud ka olulisi erinevusi. Maksimaalne kalgendi tugevus (Emax) peaks olema vähemalt 30 mm. Vaid 0,4% analüüsitud proovidest ei vastanud tingimusele.

Piima kvaliteeti ja hügieeni iseloomustavad näitajad

Praeguste kvaliteediklasside järgi kuulub eliitsorti toorpiim, milles bakterite üldarv on kuni ­50 000 cfu/ml, ning kõrgemasse sorti kuulub piim bakterite üldarvuga 50 001–100 000 cfu/ml. Analüüsitulemustest selgus, et eliit­sordi tingimustele vastas 61,4% ja kõrgema sordi tingimustele 15,1% proovidest. Seega 76,5% analüüsitud proovidest kuulus bakterite üldarvu alusel eliit- või kõrgemasse sorti.

Joonis 1. Piimaproovide vastavus praegustele kvaliteediklassidele. Allikas: piimaklastri uuring
Joonis 1. Piimaproovide vastavus praegustele kvaliteediklassidele.

Piimatööstuste lõikes oli taas olukord küllaltki erinev. Halvimal juhul vastas eliit­sordi tingimustele 55%, parimal juhul 71% proovidest.

Psührotroofsed mikroorganismid levivad suhteliselt kiiresti ≤ 7 ˚C juures ja nende kohta rutiinselt analüüse ei tehta. Heaks tulemuseks võib pidada, kui psührotroofsete mikroorganismide arv on kuni 10 000 cfu/ml. Selliseid proove oli 68% ja nende osakaal oli ettevõtete lõikes 64–74%. Psührotroofsed mikroorganismid ei tohiks moodustada enam kui 50% bakterite üldarvust. Sellele tingimusele vastas 81% proovidest.

Termofiilsed mikroorganismid säilitavad pastöriseerimisel eluvõime. Ka nende sisaldust toorpiimas üldjuhul ei uurita. Nende arv võiks olla kuni 100 cfu/ml ja sellele tingimusele vastas 97% proovidest. Selle näitaja osas tööstuste vahel olulisi erinevusi ei esinenud.

Clostridium spp ehk võihappebakterid põhjustavad poolkõvade ja kõvade juustude paisumist valmimisel ja seega tekitavad majanduslikku kahju. 75,6% proovidest oli nende arv kuni 1 cfu/ml, mida saab juustutootmise seisukohast pidada heaks näitajaks.

Somaatiliste rakkude arvu (SRA) puhul selgus, et piimatööstuste varutavas piimas on nende arv ml kohta umbes 50 000 võrra väiksem kui EPJ kontroll-lüpside statistikas. Erinevust selgitab peamiselt asjaolu, et kontroll-lüpside näitajad sisaldavad ka haigestunud ja piimakeeluajal olevate lehmade piima analüüsitulemusi. Parimal juhul oli ühe piimatööstuse aasta keskmine SRA ml piima kohta 186 200, halvimal juhul 211 000. Eliitsordile vastab piim, mille SRA on kuni 300 000. Sellele tingimusele vastas 95% proovidest. 53,6% proovidest oli SRA kuni 200 000. Seejuures piimatööstuste lõikes oli selliste proovide osakaal 44–70%.

Visioon uutest toorpiima kvaliteediklassidest

Piimaklaster on piimakvaliteedialase tegevuse käigus koostanud toorpiima kvaliteedinäidikute visioonidokumendi, ettepanekuga muuta kvaliteediklasside piire eri näitajate osas. Ülevaade bakterite üldarvu ja SRA kohta on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Toorpiima kvaliteedinäidikud piimaklastri visioonidokumendis
Tabel 1. Toorpiima kvaliteedinäidikud piimaklastri visioonidokumendis

Kui jagada analüüsitud proovid visioonis välja pakutud kvaliteediklasside järgi, siis nn uue eliitsordi tingimustele vastas 25% proovidest, uude kõrgemasse sorti kuuluks 34%, I sorti 18% ja II sorti 23% proovidest. Seega jagaks visioonis pakutu senise eliitsordi kaheks – uueks eliidiks ja uueks kõrgemaks. Senine kõrgem sort muutuks uueks I sordiks ja senine I ja II sort uueks II sordiks.

Joonis 2. Piimaproovide vastavus piimaklastri visioonidokumendis pakutud kvaliteediklassidele
Joonis 2. Piimaproovide vastavus piimaklastri visioonidokumendis pakutud kvaliteediklassidele

Lisaks analüüsiti täiendavalt uuritud näitajate mõju proovide kvaliteediklassidesse jaotumisele: aeg laapensüümi lisamisest kalgendumise alguseni (RCT) üle 8 minuti, maksimaalne kalgendi tugevus (Emax) üle 30 mm, psührotroofsete mikroorganismide arv ≤ 10 000, psührotroofsete mikroorganismide osakaal ≤ 50%. Tinglikult nimetati kvaliteediklassid sel juhul uus eliit+ jne. Kõiki proovitulemusi arvesse võttes ei vastanud täiendavatele kriteeriumitele 35% piimaproovidest. Eelkõige oli probleemiks psührotroofsete mikroorganismide arv ja osakaal. Seejuures oli täiendavate kriteeriumide rakendamise mõju kõige suurem uue I ja II sordi puhul. Järelikult filtreerivad visioonis pakutud uue I ja II sordi tingimused välja suure osa sellist piima, mille puhul täiendavad näitajad ei vasta kõrge kvaliteediga piima tingimustele, mistõttu rutiinne täiendavate näidikute määramine pole ilmselt õigustatud, mis aga ei tähenda seda, et neid ei peaks uurima pisteliselt.

Kui võrrelda uuringu tulemusi Taani näitajatega, siis SRA poolest on Eesti ja Taani piim hästi võrreldavad ja Eesti piimal on keskmine SRA madalam. Kui võrrelda bakterite üldarvu, siis jätavad Eesti tulemused Taaniga võrreldes soovida.

Piima kokkuostuhinnal on tõusuruumi

Piimaklastri visioonidokumendis pakutud uue eliit­sordi piima tingimustele vastava piima puhul oleks Taani Arla hinnamudelis piimatootjale makstav kvaliteedipreemia umbes 12,8 eurot tonn.

Piimaklastri uuringu käigus tehtud mudelarvutused näitasid, et eeldusel, et uue eliit+ sordi tingimustele vastavast piimast toodetakse kauem valmivat ja kallimat juustu, võiks sellise piima puhul hinnalisa olla umbes 12 eurot tonn. Nendele tingimustele vastavaid proove oli 22%. Sellise piima osakaalu suurenemisel ühe protsendipunkti võrra võiks arvutuste kohaselt Eesti keskmine piima kokkuostuhind suureneda umbes euro võrra tonni eest. Seega on piima kvaliteedil majanduslik mõõde olemas.

Uuringu kokkuvõtteks saab öelda, et piima laapumise näitajatega on olukord Eestis hea. Piima kvaliteeti toovad alla bakterite üldarv ning psührotroofsete mikroorganismide arv ja osakaal. Üldjuhul on kõrge bakterite üldarv tingitud udaravälistest teguritest: pidamistingimustest, lüpsi- ja jahutusseadmete ning piimatankide puhtusest, töövõtetest ja hügieenist.

Kui uuendada kvaliteediklasse ja -näidikuid, siis see peaks käima käsikäes piima kokkuostuhinna mudeli uuendamisega, st kokkuostuhinna mudel ja hind peaksid kvaliteeti selgemalt väärtustama. Täiendavate kvaliteedinäitajate kokkuostuhinna mudelisse lisamine teeks hinnamudeli kindlasti keerukamaks. Seetõttu võiks alternatiiv olla lisamakse piimahügieeni (või piima kvaliteedi) programmis osalemise ja nõuete täitmise eest. Riik saaks siinjuures aidata piimahügieenialase nõustamisprogrammi (audit ja regulaarsed nõustamisvisiidid) rakendamise ja vajalike investeeringute toetamise ning piima kvaliteediklasse reguleerivate õigusaktide uuendamise kaudu.

Piimaklaster MTÜ tegevust ja artiklis kirjeldatud uuringute tegemist toetati Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmest 16.1.

Sildid: maaülikoolpiima hindpiima kvaliteetpiimanduspiimatööstus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumees, anna hanekahjudest kindlasti teada!

Järgmine artikkel

Taas Toompeal

Seotud artiklid

Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

aprill 2023
Bataadikasvatus Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul. Bataat. Foto: Eve Runno-Paurson
Taimekasvatus

Uued põllukultuurid meie põllul: bataat

aprill 2023
Põllumehed: aus põllumees täidab seadusi. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ülevaade Ukraina tööliste toomisest Eestisse. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimandussektor on ringmajanduse parim näide

aprill 2023
Piimatootjate rekordiline tulu kaob hinnatõusu. Foto: Shutterstock
Piimandus

Piimatootjate rekordiline tulu kaob hinnatõusu

oktoober 2022
Järgmine artikkel
13. mail 2021 olid maa- ja rannarahva esindusorganisatsioonide juhid taas Toompeal, et anda peaminister Kaja Kallasele üle pöördumine palvega pöörata suuremat tähelepanu maa- ja rannapiirkondade elu toimimisele. Foto: Raul Mee

Taas Toompeal

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2023

Sisuturundus

Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.