Otsetõlkena päritolukeelest on tegemist (ringikujulise) eseme, näiteks ratta või propelleri keskosaga, mida olenevalt valdkonnast võib nimetada rummuks, jaoturiks või kesksõlmeks. Kuid hub on ka koostööformaat, mis koondab asjalisi konkreetses sektoris või tööstusharus ning keskendub koostöö soodustamisele ja osapoolte võimestamisele.
Kuigi kokku tulla ja juttu ajada on niisamagi mõnus, on mullaHUB-i siht leida koostöös kestlikud ja toimivad lahendused, et meie mullad oleks hoitud ja heas seisukorras.
Riiklikul tasandil on oluline jälgida, millises seisundis on muld kui peamine toidu tootmiseks vajalik loodusvara. Globaalsel skaalal tuleb silmas pidada, et muld on üldise süsiniku- ja veeringe üks olulisim lüli. Võrreldes atmosfääriga sisaldab muld kolm korda rohkem süsinikku, mistõttu väiksed muutused mulla süsinikuvarus võivad kaasa tuua märkimisväärseid muutuseid atmosfääri CO2 kontsentratsioonis.
Praeguseks on mullaHUB kokku tulnud juba kahel korral. Avaüritus leidis aset 7. märtsil Tartus ning arutelu avas Euroopa mullakokkuleppe ja selle võimaluste tutvustamine.
Praktiline töö eluslaborites
Euroopa Komisjon käivitas Euroopa mullakokkuleppe 2021. aastal, eesmärgiga leida lahendusi ühiskonna suurimatele katsumustele – kasvav rahvastik ja vajadus toota järjest enam toitu, muutuv kliima ja kahanevad loodusressursid.
Ühelt poolt on mullakokkulepe rahaline instrument, mis loob võimalusi, teisalt aga annab hea raamistiku, kuidas tegevusi paremini korraldada. Uue lähenemisena on kasutusele võetud eluslaborite kontseptsioon, mille puhul ei looda tehiskeskkonda üksikute protsesside uurimiseks, vaid uurimisküsimused püstitatakse koos lahenduste lõppkasutajatega ning testitakse reaalsetes tingimustes, tootmispõldudel. Üks eluslabor võiks koosneda 10–20 üksusest, ettevõttest, kus sarnaseid probleeme või lahendusi uuritakse.
Lisaks tootjate ja teadusasutuste koostööle on väga oluline kaasata sidusrühmade esindajaid (poliitikakujundajad, sisendipakkujad, vabaühendused). Koostöö aitab leida terviklikke lahendusi, mis teenivad ühiskondlikke huve ja kasutavad ressursse optimaalselt.
Eluslaborite temaatikast ajendatuna jätkus avaüritusel arutelu Eesti seisukohast oluliste teemade ja probleemide kaardistamisega. Kõige enam pakkusid kõneainet turvasmuldade kasutamine ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ning nitraaditundlike alade võimalik laiendamine. Suurimaks kitsaskohaks peeti inimressursi puudust, mis piirab Eesti mullaHUB-i võimekust uutes projektides kaasa lüüa.
Esimesel kohtumisel osalesid Eesti Mullateaduse Seltsi, Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadurid, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaagentuuri esindajad ning põllumajandustootjate poolt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Northern Roots.
Ürituse järelkaja oli väga positiivne ning osalejad hindasid mullaHUB-i vajalikuks, seega tuli kokku kutsuda ka mullaHUB 2.0, mis leidis aset täpselt kolm kuud hiljem 7. juunil. Kahe kohtumise vahel oli avanenud Horisont Euroopa uus taotlusvoor, mis pakkus kõneainet. Arutati potentsiaalseid projektiideid ja käimasolevaid tegevusi, mille hulgas olid taastava põllumajanduse praktikate katsetamise võimalused, karjatamise mõju orgaanilise süsiniku sidumisele ning orgaaniliste väetiste kättesaadavuse parandamine. Hoiame pöidlad pihus, et projekte saadaks edu ning saame uusi teadmisi ja praktikaid, mis põllumajandustootjate pingutusi toetavad ning muldade seisundit parandavad.
Muld rambivalgusesse
Teise olulise punktina oli päevakorras ühiskonna kaasamine. Vähene teadlikkus muldade rollist ja olulisusest – nii ohutu toidu tootmise, kliimamuutuste mõju vähendamise kui ka loodusliku mitmekesisuse tagamisel – on toonud kaasa suurenenud vajaduse järjepideva ja sihipärase teavitustöö järele selles valdkonnas.
Nagu eelnevalt mainitud, on märgilise tähtsusega põllumajandustootjate ning teadurite koostöö ja mõttevahetuse soodustamine. Ei tohi aga unustada, et süüa tahavad kõik ja muldade degradeerumise peatamiseks on oluline ühiskonna mõtteviisi muutus.
Enne, kui me saame rääkida muutusest, tuleb anda mullale hääl ja ta nähtavaks teha. Juba 16. sajandil ütles Leonardo da Vinci, et me teame taevakehade liikumisest rohkem kui otse meie jalge all olevast mullast ja see kipub tänaseni nii olema. Oma nina ette, ja veel vähem talla alla, ei kiputa vaatama, kuid ometi on muld justkui maa nahk. Nagu ka inimeste suurim organ on nahk, moodustab muld maismaa suurima elusorganismi, mis elab, hingab ja vajab ka hoolt.
Muldade nähtavaks tegemiseks on hea viis neid alustuseks lihtsalt rohkem näidata. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, seega kutsun üles mulda näitama sotsiaalvõrgustikes, näiteks Facebookis, Instagramis või LinkedInis teemaviitega #naitaomamulda. Eesti muldade kirjusus annab suurepärase võimaluse oma jälgijaskonda millegi uue ja harivaga üllatada ning saad anda oma panuse mullakasvatuse levitamisse.
Maaelu Teadmuskeskuse eestvedamisel on mullakaevena näidatud mulda sel suvel kahel korral: 10. juuli põllupäeval, kui toimusid teraviljade sordivõrdluskatsed Jõgeva katsepõldudel, ning 24. juulil Sadala Agro põldudel aset leidnud Climate Farm Demo põllupäeval.
Eesti muldade seisund on hea
Augusti esimeses pooles sai muld hääle Arvamusfestivalil. Arutelus „Millal me sureme nälga?“ osalesid taastava põllumajanduse entusiast Karl Lindam, põllumajanduse tippjuht 2022 Ahti Kalde, mullaökoloogia professor Endla Reintam, kogukonnaaednik Kadi Laansalu ning biomajanduse asekantsler Madis Pärtel. Eesti muldade seisund on hea, seda tänu lühikesele ajale, millal saame muldi kultiveerida. Nälga jäämist muldade vaesumise tõttu ei tasu karta, kuid heitlik kliima ning muutlikud hinnad võivad mõjutada tootjate huvi riske võtta.
MullaHUB tuleb uuesti kokku septembri alguses ning hariduskuu annab suurepärase võimaluse ette võtta teadlaste ja uurijate järelpõlve nappuse probleemi, mis on mullateadlaste pingi üsna lühikeseks saaginud.
Mullakasvatust saab anda alates alusharidusest, sest toidutootmise põhimõtteid ja maakasutust saaks lõimida õppesse igas kooliastmes vanusele vastavate ja huviäratavate tegevuste abil. Hea võimalus on õppeprogrammi MATIK (matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ning kunstid) loomine, mis võimaldab sama temaatikaga tegeleda eri õppeainetes ning on sobilik igale kooliastmele. Tervikpildi saamiseks on oluline luua elulisi seoseid mitmel tasandil – kust tuleb toit, milliseid resursse selleks kasutatakse ja kuidas erinevad tarbimisotsused mõjutavad meie elukeskkonda laiemalt.
Mullahuvi saab hoogu juurde
Minu suureks rõõmuks osalesid juba teisel hub’i kohtumisel ka mullasõbrad Räpina aianduskoolist ja huvi tundsid idufirmade esindajad, kes tegelevad uudsete mullaanalüüside väljatöötamisega. See näitab vajadust kohtumisi jätkata ja kaasata aina laiemat ringi asjalisi. On ju hub’i eesmärk kokku tuua muldade ja muldade kasutamisega seotud osapooled: mullateadlased, põllumajandusettevõtete juhid ja agronoomid, ministeeriumite ja omavalitsuste esindajad, linnaplaneerijad ja haljastajad, kodu- ja kogukonnaaedades toimetavad rohenäpud ja kõik teised, kellele meeldib süüa, juua, looduses liikuda ja puhast õhku hingata.
Süüa seega hub’i otseselt ei saa, aga koos töötades liigume selle poole, et toitu saame toota veel kaua.
Euroopa mullakokkuleppe 8 peamist eesmärki
- Vähendada inimtegevuse negatiivset mõju muldadele.
- Säilitada mulla orgaanilise süsiniku varusid.
- Parandada mulla struktuuri.
- Vähendada muldade saastamist ja taastada muldi efektiivsemalt.
- Vältida erosiooni.
- Vähendada kõrbestumist.
- Vähendada muldadele ehitamist ning suurendada linnamuldade taaskasutamist.
- Suurendada ühiskonna teadlikkust muldade rollist ja olulisusest.
Allikas: Maaelu Teadmuskeskus
